Vestmik

et midagi põhjendama 1   »   sv motivera något 1

75 [seitsekümmend viis]

midagi põhjendama 1

midagi põhjendama 1

75 [sjuttiofem]

motivera något 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Miks te ei tule? Va--ör ---m-r -----te? Varför kommer ni inte? V-r-ö- k-m-e- n- i-t-? ---------------------- Varför kommer ni inte? 0
Ilm on nii halb. V-d-e- -r-så-d---g-. Vädret är så dåligt. V-d-e- ä- s- d-l-g-. -------------------- Vädret är så dåligt. 0
Ma ei tule, sest ilm on nii halb. J-- k-mme--inte,-eft-rs-- vä-r-t-ä---- -ål---. Jag kommer inte, eftersom vädret är så dåligt. J-g k-m-e- i-t-, e-t-r-o- v-d-e- ä- s- d-l-g-. ---------------------------------------------- Jag kommer inte, eftersom vädret är så dåligt. 0
Miks ta ei tule? V-r-ö--k---e- han-in--? Varför kommer han inte? V-r-ö- k-m-e- h-n i-t-? ----------------------- Varför kommer han inte? 0
Ta ei ole kutsutud. Ha---- i--e---b-u-e-. Han är inte inbjuden. H-n ä- i-t- i-b-u-e-. --------------------- Han är inte inbjuden. 0
Ta ei tule, sest ta ei ole kutsutud. H-n--o---r i---- ef--------an ---e-ä- b---en. Han kommer inte, eftersom han inte är bjuden. H-n k-m-e- i-t-, e-t-r-o- h-n i-t- ä- b-u-e-. --------------------------------------------- Han kommer inte, eftersom han inte är bjuden. 0
Miks sa ei tule? Va--ö- k-m-e--d---nte? Varför kommer du inte? V-r-ö- k-m-e- d- i-t-? ---------------------- Varför kommer du inte? 0
Mul ei ole aega. Jag -a- ---e-t-d. Jag har inte tid. J-g h-r i-t- t-d- ----------------- Jag har inte tid. 0
Ma ei tule, sest mul ei ole aega. Ja----m-e--int----fte-s---jag -nt- --r-t-d. Jag kommer inte, eftersom jag inte har tid. J-g k-m-e- i-t-, e-t-r-o- j-g i-t- h-r t-d- ------------------------------------------- Jag kommer inte, eftersom jag inte har tid. 0
Miks sa ei jää? Va-f-r---a-na- -- in-e? Varför stannar du inte? V-r-ö- s-a-n-r d- i-t-? ----------------------- Varför stannar du inte? 0
Ma pean veel töötama. J-- m-ste-a-be--. Jag måste arbeta. J-g m-s-e a-b-t-. ----------------- Jag måste arbeta. 0
Ma ei jää, sest pean veel töötama. Jag stan-ar -nt-, -ft-r-o- -ag-måste ar-et-. Jag stannar inte, eftersom jag måste arbeta. J-g s-a-n-r i-t-, e-t-r-o- j-g m-s-e a-b-t-. -------------------------------------------- Jag stannar inte, eftersom jag måste arbeta. 0
Miks te juba lähete? V-rfö- g-- -i-r-da-? Varför går ni redan? V-r-ö- g-r n- r-d-n- -------------------- Varför går ni redan? 0
Ma olen väsinud. Ja--ä- tröt-. Jag är trött. J-g ä- t-ö-t- ------------- Jag är trött. 0
Ma lähen, sest olen väsinud. J-g--å---ef--r--m ja- är---öt-. Jag går, eftersom jag är trött. J-g g-r- e-t-r-o- j-g ä- t-ö-t- ------------------------------- Jag går, eftersom jag är trött. 0
Miks te juba sõidate? V-r-ör-å--r ---re-a-? Varför åker ni redan? V-r-ö- å-e- n- r-d-n- --------------------- Varför åker ni redan? 0
On juba hilja. De--är r-d-- se-t. Det är redan sent. D-t ä- r-d-n s-n-. ------------------ Det är redan sent. 0
Ma sõidan, sest juba on hilja. J-g--ker, --- att -e----d---är--e-t. Jag åker, för att det redan är sent. J-g å-e-, f-r a-t d-t r-d-n ä- s-n-. ------------------------------------ Jag åker, för att det redan är sent. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Emakeel = emotsionaalne, võõrkeelte = ratsionaalne?

Kui me õpime võõrkeelt, siis me stimuleerime oma aju. Õppimine muudab meie mõtlemist. Me muutume loovamaks ja paindlikumaks. Kompleksmõtlemine muutub samuti mitmekeelsele inimesele lihtsamaks. Mälu treenitakse õppimise abil. Mida rohkem me õpime, seda paremini töötab meie mälu. Paljusid keeli õppinud inimene omandab ka muid tarkusi kiiremini. Ta suudab pingsalt mõelda ühe teema peale pikemat aega. Selle tulemusena lahendab ta probleeme kiiremini. Mitmekeelsed isikud on ka otsusekindlamad. Aga kuidas nad teevad otsuseid, sõltub keeltest. Meie otsuseid mõjutab keel, milles me mõtleme. Psühholoogid uurisid teadustöö käigus mitut katsealust. Kõik katsealused olid kakskeelsed. Peale emakeele rääkisid nad veel üht keelt. Katsealused pidid vastama küsimusele. Küsimus puudutas probleemile lahenduse leidmist. Testi käigus pidid katsealused valima kahe variandi vahel. Üks võimalus oli tunduvalt riskantsem kui teine. Katsealused pidid vastama küsimusele mõlemas keeles. Ja vastused muutusid siis, kui keel muutus! Kui nad rääkisid oma emakeeles, valisid katsealused riskantsema vastuse. Aga võõrkeeles otsustasid turvalisem valiku kasuks. Pärast katset pidid katsealused kihla vedama. Ka siin oli selge erinevus. Kui nad kasutasid võõrkeelt, olid nad mõistlikumad. Teadlased eeldavad, et me oleme võõrkeeles rohkem keskendunud. Seetõttu teeme otsuseid mitte emotsiooni põhjal, vaid ratsionaalselt ...