Vestmik

et Minevik 2   »   sv Förfluten tid 2

82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

Minevik 2

82 [åttiotvå]

Förfluten tid 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Pidid sa kiirabi kutsuma? Var d--tv-nge- -tt -in----å -n ---ul-n-? V-- d- t------ a-- r---- p- e- a-------- V-r d- t-u-g-n a-t r-n-a p- e- a-b-l-n-? ---------------------------------------- Var du tvungen att ringa på en ambulans? 0
Pidid sa arsti kutsuma? Var du-tv-ng-- a-t ri-ga e---r e----kare? V-- d- t------ a-- r---- e---- e- l------ V-r d- t-u-g-n a-t r-n-a e-t-r e- l-k-r-? ----------------------------------------- Var du tvungen att ringa efter en läkare? 0
Pidid sa politsei kutsuma? Va- -u--vu--en-a-t----ga på-p-lis--? V-- d- t------ a-- r---- p- p------- V-r d- t-u-g-n a-t r-n-a p- p-l-s-n- ------------------------------------ Var du tvungen att ringa på polisen? 0
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel. Ha--ni-----fo--um--t? -a- h--e-d---n--s. H-- n- t------------- J-- h--- d-- n---- H-r n- t-l-f-n-u-r-t- J-g h-d- d-t n-s-. ---------------------------------------- Har ni telefonnumret? Jag hade det nyss. 0
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel. H-r--i a-r--s--? J-g--a-e --n -ys-. H-- n- a-------- J-- h--- d-- n---- H-r n- a-r-s-e-? J-g h-d- d-n n-s-. ----------------------------------- Har ni adressen? Jag hade den nyss. 0
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel. Ha- ----tad--ar--n--J-- h-de---n ny-s. H-- n- s----------- J-- h--- d-- n---- H-r n- s-a-s-a-t-n- J-g h-d- d-n n-s-. -------------------------------------- Har ni stadskartan? Jag hade den nyss. 0
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla. Ko- --n---nk-li----Ha-----d--i-t- -a----un-tlig. K-- h-- p--------- H-- k---- i--- v--- p-------- K-m h-n p-n-t-i-t- H-n k-n-e i-t- v-r- p-n-t-i-. ------------------------------------------------ Kom han punktligt? Han kunde inte vara punktlig. 0
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed. H-tta-e--an-väg-n- H-n---n-- ---e h-t----ä-en. H------ h-- v----- H-- k---- i--- h---- v----- H-t-a-e h-n v-g-n- H-n k-n-e i-t- h-t-a v-g-n- ---------------------------------------------- Hittade han vägen? Han kunde inte hitta vägen. 0
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru. F-rs----ha- -i-- H-n k---- -nt----r--- mi-. F------ h-- d--- H-- k---- i--- f----- m--- F-r-t-d h-n d-g- H-n k-n-e i-t- f-r-t- m-g- ------------------------------------------- Förstod han dig? Han kunde inte förstå mig. 0
Miks ei saanud sa täpselt tulla? Va-f-------e-du---t- -a-- p-n-tl-g? V----- k---- d- i--- v--- p-------- V-r-ö- k-n-e d- i-t- v-r- p-n-t-i-? ----------------------------------- Varför kunde du inte vara punktlig? 0
Miks sa teed ei leidnud? Va-för--un-e d----te-hi-t--vä-en? V----- k---- d- i--- h---- v----- V-r-ö- k-n-e d- i-t- h-t-a v-g-n- --------------------------------- Varför kunde du inte hitta vägen? 0
Miks sa temast aru ei saanud? V----- -un---d- -nt----r-tå--o-om? V----- k---- d- i--- f----- h----- V-r-ö- k-n-e d- i-t- f-r-t- h-n-m- ---------------------------------- Varför kunde du inte förstå honom? 0
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud. Jag ku-de in-- ko-m- pu--tl-------ters-m-de- ------i----å--n b-s-. J-- k---- i--- k---- p--------- e------- d-- i--- g--- n---- b---- J-g k-n-e i-t- k-m-a p-n-t-i-t- e-t-r-o- d-t i-t- g-c- n-g-n b-s-. ------------------------------------------------------------------ Jag kunde inte komma punktligt, eftersom det inte gick någon buss. 0
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti. Ja- k-----i-te-h-tt----gen,--fter-om-jag in-- h----n--o---t-d-k-rt-. J-- k---- i--- h---- v----- e------- j-- i--- h--- n---- s---------- J-g k-n-e i-t- h-t-a v-g-n- e-t-r-o- j-g i-t- h-d- n-g-n s-a-s-a-t-. -------------------------------------------------------------------- Jag kunde inte hitta vägen, eftersom jag inte hade någon stadskarta. 0
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali. J-g -unde--n-- --rs-å h--o-,--f-ers-m-musik---v-r--- h--lj--d. J-- k---- i--- f----- h----- e------- m------ v-- s- h-------- J-g k-n-e i-t- f-r-t- h-n-m- e-t-r-o- m-s-k-n v-r s- h-g-j-d-. -------------------------------------------------------------- Jag kunde inte förstå honom, eftersom musiken var så högljudd. 0
Ma pidin takso võtma. Ja- var--vun-e-------- en--axi. J-- v-- t------ a-- t- e- t---- J-g v-r t-u-g-n a-t t- e- t-x-. ------------------------------- Jag var tvungen att ta en taxi. 0
Ma pidin linnakaardi ostma. J-g-va--tvu--en-att k--a--n st-dsk-rt-. J-- v-- t------ a-- k--- e- s---------- J-g v-r t-u-g-n a-t k-p- e- s-a-s-a-t-. --------------------------------------- Jag var tvungen att köpa en stadskarta. 0
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama. Ja---a- t---ge--at--stä-ga-av ra--on. J-- v-- t------ a-- s----- a- r------ J-g v-r t-u-g-n a-t s-ä-g- a- r-d-o-. ------------------------------------- Jag var tvungen att stänga av radion. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi ! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!