Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga et 1   »   sv Bisatser med att 1

91 [üheksakümmend üks]

Kõrvallaused sõnaga et 1

Kõrvallaused sõnaga et 1

91 [nittioett]

Bisatser med att 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Ilm läheb võib-olla homme paremaks. Vä---- -l-- --n-ke -ättr---mo---n. V----- b--- k----- b----- i------- V-d-e- b-i- k-n-k- b-t-r- i-o-g-n- ---------------------------------- Vädret blir kanske bättre imorgon. 0
Kust te teate seda? H-r ----n--det ? H-- v-- n- d-- ? H-r v-t n- d-t ? ---------------- Hur vet ni det ? 0
Ma loodan, et see läheb paremaks. J-- ------- --- -e-----r--ä-tr-. J-- h------ a-- d-- b--- b------ J-g h-p-a-, a-t d-t b-i- b-t-r-. -------------------------------- Jag hoppas, att det blir bättre. 0
Ta tuleb päris kindlalt. H-n ko-m-r--ll-e-es s-ke-t. H-- k----- a------- s------ H-n k-m-e- a-l-e-e- s-k-r-. --------------------------- Han kommer alldeles säkert. 0
On see kindel? Ä- det-sä--r-? Ä- d-- s------ Ä- d-t s-k-r-? -------------- Är det säkert? 0
Ma tean, et ta tuleb. J---v-t---t- han-k----r. J-- v--- a-- h-- k------ J-g v-t- a-t h-n k-m-e-. ------------------------ Jag vet, att han kommer. 0
Ta helistab kindlasti. H-n--in----s-ke-t. H-- r----- s------ H-n r-n-e- s-k-r-. ------------------ Han ringer säkert. 0
Tõesti? V-r-l--en? V--------- V-r-l-g-n- ---------- Verkligen? 0
Ma arvan, et ta helistab. J-g t-----at- -an--i-g-r. J-- t---- a-- h-- r------ J-g t-o-, a-t h-n r-n-e-. ------------------------- Jag tror, att han ringer. 0
See vein on kindlasti vana. Vine---r s-k--- g-mma--. V---- ä- s----- g------- V-n-t ä- s-k-r- g-m-a-t- ------------------------ Vinet är säkert gammalt. 0
Teate te seda kindlalt? V-t--i d---------? V-- n- d-- s------ V-t n- d-t s-k-r-? ------------------ Vet ni det säkert? 0
Ma pakun, et see on vana. Ja- a--ar,-at- d-- -----mm-l-. J-- a----- a-- d-- ä- g------- J-g a-t-r- a-t d-t ä- g-m-a-t- ------------------------------ Jag antar, att det är gammalt. 0
Meie ülemus näeb hea välja. V-r----f ----b-----. V-- c--- s-- b-- u-- V-r c-e- s-r b-a u-. -------------------- Vår chef ser bra ut. 0
Arvate? T--------? T----- n-- T-c-e- n-? ---------- Tycker ni? 0
Ma arvan, et ta näeb lausa väga hea välja. Ja- -ycke--t-l- o-- med, att-ha--se- mycke------ut. J-- t----- t--- o-- m--- a-- h-- s-- m----- b-- u-- J-g t-c-e- t-l- o-h m-d- a-t h-n s-r m-c-e- b-a u-. --------------------------------------------------- Jag tycker till och med, att han ser mycket bra ut. 0
Ülemusel on kindlasti tüdruksõber. C-efen --- ---er--e--vännin-. C----- h-- s----- e- v------- C-e-e- h-r s-k-r- e- v-n-i-a- ----------------------------- Chefen har säkert en vännina. 0
Arvate tõesti? T-o- ni --- v----ig--? T--- n- d-- v--------- T-o- n- d-t v-r-l-g-n- ---------------------- Tror ni det verkligen? 0
See on päris tõenäoline, et tal on tüdruksõber. De---r m-cket m--ligt- -tt---n-----en--ä-inna. D-- ä- m----- m------- a-- h-- h-- e- v------- D-t ä- m-c-e- m-j-i-t- a-t h-n h-r e- v-n-n-a- ---------------------------------------------- Det är mycket möjligt, att han har en väninna. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Hispaania keel

Hispaania keel kuulub maailma keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 380 miljonile inimesele. Lisaks räägib palju inimesi hispaania keelt teise keelena. Seepärast on hispaania keel üks suurimaid keeli maailmas. See on ka tuntuim romaani keel. Hispaanlased ise kutsuvad oma keelt español'ks või castellano'ks. Sõna castellano paljastab ka hispaania keele päritolu. See arenes välja Castille' piirkonna kohalikust keelest. Enamik hispaanlasi rääkisid castellano keelt umbes 16. sajandil. Tänapäeval kasutatakse mõisteid español ja castellano ühes ja samas tähenduses. Kuid keelel võib olla ka poliitiline mõõde. Hispaania keelt hajutasid erinevad vallutused ja kolooniad. Hispaania keelt räägitakse ka Lääne-Aafrikas ja Filipiinidel. Aga kõige rohkem hispaaniakeelseid inimesi elab Ameerikas. Kesk- ja Lõuna-Ameerikas on valdavaks keeleks just hispaania keel. Samas on ka USAs hispaaniakeelsete inimeste arv tõusuteel. USAs räägib hispaania keelt umbes 50 miljonit inimest. Seda on rohkem kui Hispaanias! Ameerika hispaania keel erineb Euroopa hispaania keelest. Erinevus seisneb kõige rohkem sõnavaras ja grammatikas. Ameerikas näiteks kasutatakse erinevat minevikuvormi. Ka sõnavaras on palju erinevusi. Mõned sõnad on kasutuses vaid Ameerikas, teised aga vaid Hispaanias. Kuid Ameerikas ei ole ühtset hispaania keelt. Ameerika hispaania keelel on palju variatsioone. Hispaania keel on inglise keele järel kõige õpitum keel maailmas. Ja selle võib selgeks saada võrdlemisi kiiresti. Mis sa ootad? - ¡Vamos!