Vestmik

et Kauplused   »   be Крамы

53 [viiskümmend kolm]

Kauplused

Kauplused

53 [пяцьдзесят тры]

53 [pyats’dzesyat try]

Крамы

[Kramy]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Me otsime spordipoodi. М---ук-ем ---рт--ну-----му. М- ш----- с--------- к----- М- ш-к-е- с-а-т-ў-у- к-а-у- --------------------------- Мы шукаем спартыўную краму. 0
M---hukae- s---ty----u-k--m-. M- s------ s---------- k----- M- s-u-a-m s-a-t-u-u-u k-a-u- ----------------------------- My shukaem spartyunuyu kramu.
Me otsime lihunikuäri. Мы --ка-м--яс-ую-кр-му. М- ш----- м----- к----- М- ш-к-е- м-с-у- к-а-у- ----------------------- Мы шукаем мясную краму. 0
M- ---k-e- -yas-uyu-k-amu. M- s------ m------- k----- M- s-u-a-m m-a-n-y- k-a-u- -------------------------- My shukaem myasnuyu kramu.
Me otsime apteeki. Мы ш----м а-----. М- ш----- а------ М- ш-к-е- а-т-к-. ----------------- Мы шукаем аптэку. 0
M- -h-k-e- a---ku. M- s------ a------ M- s-u-a-m a-t-k-. ------------------ My shukaem apteku.
Me soovime nimelt jalgpalli osta. Мы -оч-м-купі-- фу--о-ьны мя-. М- х---- к----- ф-------- м--- М- х-ч-м к-п-ц- ф-т-о-ь-ы м-ч- ------------------------------ Мы хочам купіць футбольны мяч. 0
My ---c-----upі-s- ----o-----myac-. M- k------ k------ f-------- m----- M- k-o-h-m k-p-t-’ f-t-o-’-y m-a-h- ----------------------------------- My khocham kupіts’ futbol’ny myach.
Me soovime nimelt salaamit osta. Мы--оч---к--і----аля--. М- х---- к----- с------ М- х-ч-м к-п-ц- с-л-м-. ----------------------- Мы хочам купіць салямі. 0
My -hoch-m---pіt----aly-mі. M- k------ k------ s------- M- k-o-h-m k-p-t-’ s-l-a-і- --------------------------- My khocham kupіts’ salyamі.
Me soovime nimelt ravimeid osta. М- хоч-м---пі---лекі. М- х---- к----- л---- М- х-ч-м к-п-ц- л-к-. --------------------- Мы хочам купіць лекі. 0
My ----h-- kupі--’ ---і. M- k------ k------ l---- M- k-o-h-m k-p-t-’ l-k-. ------------------------ My khocham kupіts’ lekі.
Me otsime spordipoodi, et jalgpalli osta. Мы---к-ем-----т--н-- кра-у--к-- к-пі----у----ьн- -я-. М- ш----- с--------- к----- к-- к----- ф-------- м--- М- ш-к-е- с-а-т-ў-у- к-а-у- к-б к-п-ц- ф-т-о-ь-ы м-ч- ----------------------------------------------------- Мы шукаем спартыўную краму, каб купіць футбольны мяч. 0
M---h-kaem--p--tyunu---kram-,-kab -up-t-’ -ut-o---y -y--h. M- s------ s---------- k----- k-- k------ f-------- m----- M- s-u-a-m s-a-t-u-u-u k-a-u- k-b k-p-t-’ f-t-o-’-y m-a-h- ---------------------------------------------------------- My shukaem spartyunuyu kramu, kab kupіts’ futbol’ny myach.
Me otsime lihunikuäri, et salaamit osta. Мы шу-ае- м-сн-- --а--,------у---ь-с--ям-. М- ш----- м----- к----- к-- к----- с------ М- ш-к-е- м-с-у- к-а-у- к-б к-п-ц- с-л-м-. ------------------------------------------ Мы шукаем мясную краму, каб купіць салямі. 0
My -huk--- m-as-u-u k-a-u,---- k--іt-- sal----. M- s------ m------- k----- k-- k------ s------- M- s-u-a-m m-a-n-y- k-a-u- k-b k-p-t-’ s-l-a-і- ----------------------------------------------- My shukaem myasnuyu kramu, kab kupіts’ salyamі.
Me otsime apteeki, et ravimeid osta. Мы ш--а-м---тэ--- каб--уп--ь л-к-. М- ш----- а------ к-- к----- л---- М- ш-к-е- а-т-к-, к-б к-п-ц- л-к-. ---------------------------------- Мы шукаем аптэку, каб купіць лекі. 0
M---h-k-e--a---k-- ka----pіts’-le--. M- s------ a------ k-- k------ l---- M- s-u-a-m a-t-k-, k-b k-p-t-’ l-k-. ------------------------------------ My shukaem apteku, kab kupіts’ lekі.
Ma otsin juveliiri. Я-шук------л-рн-ю-кра--. Я ш---- ю-------- к----- Я ш-к-ю ю-е-і-н-ю к-а-у- ------------------------ Я шукаю ювелірную краму. 0
Y---h--ay---u-elіrn-y- k---u. Y- s------ y---------- k----- Y- s-u-a-u y-v-l-r-u-u k-a-u- ----------------------------- Ya shukayu yuvelіrnuyu kramu.
Ma otsin fotopoodi. Я-----ю--р-му фо---ава--ў. Я ш---- к---- ф----------- Я ш-к-ю к-а-у ф-т-т-в-р-ў- -------------------------- Я шукаю краму фотатавараў. 0
Y- --uk-yu -r--u -o-a---a-a-. Y- s------ k---- f----------- Y- s-u-a-u k-a-u f-t-t-v-r-u- ----------------------------- Ya shukayu kramu fotatavarau.
Ma otsin kondiitrit. Я-ш---ю---нд-та---у-. Я ш---- к------------ Я ш-к-ю к-н-ы-а-с-у-. --------------------- Я шукаю кандытарскую. 0
Ya-s-----u--an-yta---u--. Y- s------ k------------- Y- s-u-a-u k-n-y-a-s-u-u- ------------------------- Ya shukayu kandytarskuyu.
Mul on nimelt plaanis sõrmus osta. Я-з--р---я---п-ц- -оль-а. Я з------- к----- к------ Я з-і-а-с- к-п-ц- к-л-ц-. ------------------------- Я збіраюся купіць кольца. 0
Ya -bі--yu----k--і----ko--tsa. Y- z--------- k------ k------- Y- z-і-a-u-y- k-p-t-’ k-l-t-a- ------------------------------ Ya zbіrayusya kupіts’ kol’tsa.
Mul on nimelt plaanis film osta. Я з---аюс--к---ць --ёнку. Я з------- к----- п------ Я з-і-а-с- к-п-ц- п-ё-к-. ------------------------- Я збіраюся купіць плёнку. 0
Y--z-іrayu-ya ku-іt-’ --e-k-. Y- z--------- k------ p------ Y- z-і-a-u-y- k-p-t-’ p-e-k-. ----------------------------- Ya zbіrayusya kupіts’ plenku.
Mul on nimelt paanis tort osta. Я -б-раюся -упіць -о-т. Я з------- к----- т---- Я з-і-а-с- к-п-ц- т-р-. ----------------------- Я збіраюся купіць торт. 0
Ya--bіra--s---ku-іts----rt. Y- z--------- k------ t---- Y- z-і-a-u-y- k-p-t-’ t-r-. --------------------------- Ya zbіrayusya kupіts’ tort.
Ma otsin juveliiri, et sõrmust osta. Я--у--ю--в-л-р--ю-кр-му- -----------к--ьц-. Я ш---- ю-------- к----- к-- к----- к------ Я ш-к-ю ю-е-і-н-ю к-а-у- к-б к-п-ц- к-л-ц-. ------------------------------------------- Я шукаю ювелірную краму, каб купіць кольца. 0
Ya -hu-ay--yuv--іr-uy- kr-m-, k-b---p--s’-k-l’ts-. Y- s------ y---------- k----- k-- k------ k------- Y- s-u-a-u y-v-l-r-u-u k-a-u- k-b k-p-t-’ k-l-t-a- -------------------------------------------------- Ya shukayu yuvelіrnuyu kramu, kab kupіts’ kol’tsa.
Ma otsin fotopoodi, et filmi osta. Я шу-а--краму---тата-а--ў- -аб -у-іц- п-ё-ку. Я ш---- к---- ф----------- к-- к----- п------ Я ш-к-ю к-а-у ф-т-т-в-р-ў- к-б к-п-ц- п-ё-к-. --------------------------------------------- Я шукаю краму фотатавараў, каб купіць плёнку. 0
Ya -h---yu-kr----fo-------a-, --- ----ts--pl----. Y- s------ k---- f----------- k-- k------ p------ Y- s-u-a-u k-a-u f-t-t-v-r-u- k-b k-p-t-’ p-e-k-. ------------------------------------------------- Ya shukayu kramu fotatavarau, kab kupіts’ plenku.
Ma otsin kondiitrit, et torti osta. Я шука---анды----к--,--а--ку---- ---т. Я ш---- к------------ к-- к----- т---- Я ш-к-ю к-н-ы-а-с-у-, к-б к-п-ц- т-р-. -------------------------------------- Я шукаю кандытарскую, каб купіць торт. 0
Ya--hu-ayu-kan---a--kuyu,--------і--’-to-t. Y- s------ k------------- k-- k------ t---- Y- s-u-a-u k-n-y-a-s-u-u- k-b k-p-t-’ t-r-. ------------------------------------------- Ya shukayu kandytarskuyu, kab kupіts’ tort.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Muutub keel = muutub isiksus

Meie keel kuulub meile. See on oluline osa meie iseloomust. Aga paljud inimesed räägivad mitut keelt. Kas see tähendab, et neil on mitu isiksust? Teadlased usuvad: jah! Kui me muudame keelt, muudame me ka oma iseloomu. See tähendab, et me käitume erinevalt. Sellisele järeldusele on jõudnud Ameerika teadlased. Nad uurisid kakskeelsete naiste käitumist. Need naised kasvasid üles koos inglise ja hispaania keelega. Nad olid võrdselt tuttavad mõlema keele ja kultuuriga. Vaatamata sellele sõltus nende käitumine kasutatavast keelest. Kui nad rääkisid hispaania keelt, olid naised enesekindlamad. Nad tundsid ka end mugavalt, kui neid ümbritsevad inimesed rääkisid hispaania keelt. Kui nad rääkisid inglise keelt, siis nende käitumine muutus. Nad olid vähem enesekindlad ja kahtlesid sageli endas. Teadlased märkasid, et ka naised tundusid olevat rohkem üksildased. Seega mõjutab keel, mida räägime, ka meie käitumist. Teadlased ei tea veel, miks see nii on. Võib-olla juhindume me kultuurinormidest. Kõneldes, mõtleme me ka antud keele kultuurile. See toimub automaatselt. Niisiis, püüame me kohaneda keele kultuuriga. Me käitume viisil, mis on antud kultuurile omane. Hiina keele rääkijad olid katsed väga vaoshoitud. Kui nad rääkisid inglise keelt, muutusid nad avatumaks. Võib-olla muudame me oma käitumist, et paremini sisse sulanduda. Me tahame olla sarnased nendega, kellega me räägime ...
Kas sa teadsid?
Valgevene keel kuulub idaslaavi keelte hulka. See on umbes kaheksa miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad eelkõige muidugi Valgevenes. Aga ka Poolas leidub inimesi, kes valgevene keelt räägivad. Valgevene keel on lähedas suguluses vene ja ukraina keelega. See tähendab, et need kolm keelt on üksteisega väga sarnased. Need arenesid ühisest eelkäijast: vanavene keelest. Sellele vaatamata leidub paar tähtsat erinevust. Valgevene keele õigekiri on näiteks rangelt foneetiline. See tähendab, et sõnade hääldus otsustab nende kirjapildi. See tunnusjoon eristab valgevene keelt tema mõlemast sugulasest. Samuti leidub valgevene keeles palju poola keelest pärinevaid sõnu. Seda vene keeles ei ole. Valgevene grammatika sarnaneb väga teiste slaavi keelte grammatikatele. Kellele see keelte perekond meeldib, peaks valgevene keelele kindlasti võimalus andma!