Vestmik

et Kauplused   »   sl Opravki

53 [viiskümmend kolm]

Kauplused

Kauplused

53 [triinpetdeset]

Opravki

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Me otsime spordipoodi. Iš---o -i-č-va)---govi-- ---portn-m- --tr--š-i-a--. I----- (------- t------- s š-------- p------------- I-č-m- (-š-e-a- t-g-v-n- s š-o-t-i-i p-t-e-š-i-a-i- --------------------------------------------------- Iščemo (iščeva) trgovino s športnimi potrebščinami. 0
Me otsime lihunikuäri. Iš-e-o-------a- ---ari-o. I----- (------- m-------- I-č-m- (-š-e-a- m-s-r-j-. ------------------------- Iščemo (iščeva) mesarijo. 0
Me otsime apteeki. I-č-mo -i-če-a--le-ar-o. I----- (------- l------- I-č-m- (-š-e-a- l-k-r-o- ------------------------ Iščemo (iščeva) lekarno. 0
Me soovime nimelt jalgpalli osta. R--i-b--namreč-kupi-i----da bi-ku----- -a-e b- -upil-)-n------n----g-. R--- b- n----- k----- (---- b- k------ R--- b- k------ n-------- ž---- R-d- b- n-m-e- k-p-l- (-a-a b- k-p-l-, R-d- b- k-p-l-) n-g-m-t-o ž-g-. ---------------------------------------------------------------------- Radi bi namreč kupili (Rada bi kupila, Rade bi kupile) nogometno žogo. 0
Me soovime nimelt salaamit osta. R-d- b- n--reč ku---i (--d- b- -u---a- ---e bi kupile---a--m-. R--- b- n----- k----- (---- b- k------ R--- b- k------ s------ R-d- b- n-m-e- k-p-l- (-a-a b- k-p-l-, R-d- b- k-p-l-) s-l-m-. -------------------------------------------------------------- Radi bi namreč kupili (Rada bi kupila, Rade bi kupile) salamo. 0
Me soovime nimelt ravimeid osta. Radi--- -a-re- ----li ------b---up--a, R-d- bi ---il-- zdr---la. R--- b- n----- k----- (---- b- k------ R--- b- k------ z-------- R-d- b- n-m-e- k-p-l- (-a-a b- k-p-l-, R-d- b- k-p-l-) z-r-v-l-. ---------------------------------------------------------------- Radi bi namreč kupili (Rada bi kupila, Rade bi kupile) zdravila. 0
Me otsime spordipoodi, et jalgpalli osta. Iščemo ----e--) --govino-- š-o-t-i-- p--r--šči-a----da ----u-il- -kupi--------l-) -ogom-tno-ž-g-. I----- (------- t------- s š-------- p------------- d- b- k----- (------- k------ n-------- ž---- I-č-m- (-š-e-a- t-g-v-n- s š-o-t-i-i p-t-e-š-i-a-i- d- b- k-p-l- (-u-i-i- k-p-l-) n-g-m-t-o ž-g-. ------------------------------------------------------------------------------------------------- Iščemo (iščeva) trgovino s športnimi potrebščinami, da bi kupili (kupili, kupile) nogometno žogo. 0
Me otsime lihunikuäri, et salaamit osta. Išče----i-č-v----e-ari----da-bi ---il- (-up-le)--a---o. I----- (------- m-------- d- b- k----- (------- s------ I-č-m- (-š-e-a- m-s-r-j-, d- b- k-p-l- (-u-i-e- s-l-m-. ------------------------------------------------------- Iščemo (iščeva) mesarijo, da bi kupili (kupile) salamo. 0
Me otsime apteeki, et ravimeid osta. Iš--m-------v---l-k-r--, d- -i--u-i-i (-u-i-e- z-r----a. I----- (------- l------- d- b- k----- (------- z-------- I-č-m- (-š-e-a- l-k-r-o- d- b- k-p-l- (-u-i-e- z-r-v-l-. -------------------------------------------------------- Iščemo (iščeva) lekarno, da bi kupili (kupile) zdravila. 0
Ma otsin juveliiri. I---- zlatarja. I---- z-------- I-č-m z-a-a-j-. --------------- Iščem zlatarja. 0
Ma otsin fotopoodi. I---- ---o---o-s-f-----t---a-o-. I---- t------- s f-------------- I-č-m t-g-v-n- s f-t-m-t-r-a-o-. -------------------------------- Iščem trgovino s fotomaterialom. 0
Ma otsin kondiitrit. Išče- -laš-----no. I---- s----------- I-č-m s-a-č-č-r-o- ------------------ Iščem slaščičarno. 0
Mul on nimelt plaanis sõrmus osta. H--e----mre----pi-i------n. H---- n----- k----- p------ H-č-m n-m-e- k-p-t- p-s-a-. --------------------------- Hočem namreč kupiti prstan. 0
Mul on nimelt plaanis film osta. Hočem-n------kup-t--f---. H---- n----- k----- f---- H-č-m n-m-e- k-p-t- f-l-. ------------------------- Hočem namreč kupiti film. 0
Mul on nimelt paanis tort osta. H-------m-eč-----ti -o-to. H---- n----- k----- t----- H-č-m n-m-e- k-p-t- t-r-o- -------------------------- Hočem namreč kupiti torto. 0
Ma otsin juveliiri, et sõrmust osta. Iščem --a-----,---r ---rad-ku-il-p-----. I---- z-------- k-- b- r-- k---- p------ I-č-m z-a-a-j-, k-r b- r-d k-p-l p-s-a-. ---------------------------------------- Iščem zlatarja, ker bi rad kupil prstan. 0
Ma otsin fotopoodi, et filmi osta. I---m t--ovi-o-s-f-t-m-ter--lom--ke- b--r-- -u--- f-lm. I---- t------- s f-------------- k-- b- r-- k---- f---- I-č-m t-g-v-n- s f-t-m-t-r-a-o-, k-r b- r-d k-p-l f-l-. ------------------------------------------------------- Iščem trgovino s fotomaterialom, ker bi rad kupil film. 0
Ma otsin kondiitrit, et torti osta. Išč---sl---ič------ker----r-d k--il--orto. I---- s----------- k-- b- r-- k---- t----- I-č-m s-a-č-č-r-o- k-r b- r-d k-p-l t-r-o- ------------------------------------------ Iščem slaščičarno, ker bi rad kupil torto. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Muutub keel = muutub isiksus

Meie keel kuulub meile. See on oluline osa meie iseloomust. Aga paljud inimesed räägivad mitut keelt. Kas see tähendab, et neil on mitu isiksust? Teadlased usuvad: jah! Kui me muudame keelt, muudame me ka oma iseloomu. See tähendab, et me käitume erinevalt. Sellisele järeldusele on jõudnud Ameerika teadlased. Nad uurisid kakskeelsete naiste käitumist. Need naised kasvasid üles koos inglise ja hispaania keelega. Nad olid võrdselt tuttavad mõlema keele ja kultuuriga. Vaatamata sellele sõltus nende käitumine kasutatavast keelest. Kui nad rääkisid hispaania keelt, olid naised enesekindlamad. Nad tundsid ka end mugavalt, kui neid ümbritsevad inimesed rääkisid hispaania keelt. Kui nad rääkisid inglise keelt, siis nende käitumine muutus. Nad olid vähem enesekindlad ja kahtlesid sageli endas. Teadlased märkasid, et ka naised tundusid olevat rohkem üksildased. Seega mõjutab keel, mida räägime, ka meie käitumist. Teadlased ei tea veel, miks see nii on. Võib-olla juhindume me kultuurinormidest. Kõneldes, mõtleme me ka antud keele kultuurile. See toimub automaatselt. Niisiis, püüame me kohaneda keele kultuuriga. Me käitume viisil, mis on antud kultuurile omane. Hiina keele rääkijad olid katsed väga vaoshoitud. Kui nad rääkisid inglise keelt, muutusid nad avatumaks. Võib-olla muudame me oma käitumist, et paremini sisse sulanduda. Me tahame olla sarnased nendega, kellega me räägime ...
Kas sa teadsid?
Valgevene keel kuulub idaslaavi keelte hulka. See on umbes kaheksa miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad eelkõige muidugi Valgevenes. Aga ka Poolas leidub inimesi, kes valgevene keelt räägivad. Valgevene keel on lähedas suguluses vene ja ukraina keelega. See tähendab, et need kolm keelt on üksteisega väga sarnased. Need arenesid ühisest eelkäijast: vanavene keelest. Sellele vaatamata leidub paar tähtsat erinevust. Valgevene keele õigekiri on näiteks rangelt foneetiline. See tähendab, et sõnade hääldus otsustab nende kirjapildi. See tunnusjoon eristab valgevene keelt tema mõlemast sugulasest. Samuti leidub valgevene keeles palju poola keelest pärinevaid sõnu. Seda vene keeles ei ole. Valgevene grammatika sarnaneb väga teiste slaavi keelte grammatikatele. Kellele see keelte perekond meeldib, peaks valgevene keelele kindlasti võimalus andma!