Vestmik

et Kauplused   »   bg Магазини

53 [viiskümmend kolm]

Kauplused

Kauplused

53 [петдесет и три]

53 [petdeset i tri]

Магазини

[Magazini]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Me otsime spordipoodi. Ние-тъ-с-м-с-орт-----г---н. Н-- т----- с------ м------- Н-е т-р-и- с-о-т-н м-г-з-н- --------------------------- Ние търсим спортен магазин. 0
N-e---rs---sp-rt----ag-z--. N-- t----- s------ m------- N-e t-r-i- s-o-t-n m-g-z-n- --------------------------- Nie tyrsim sporten magazin.
Me otsime lihunikuäri. Ние търсим-м---рн--а. Н-- т----- м--------- Н-е т-р-и- м-с-р-и-а- --------------------- Ние търсим месарница. 0
N-e tyrsi------r-it--. N-- t----- m---------- N-e t-r-i- m-s-r-i-s-. ---------------------- Nie tyrsim mesarnitsa.
Me otsime apteeki. Н-е --рси- -п----. Н-- т----- а------ Н-е т-р-и- а-т-к-. ------------------ Ние търсим аптека. 0
N-e ty-s-m-apt---. N-- t----- a------ N-e t-r-i- a-t-k-. ------------------ Nie tyrsim apteka.
Me soovime nimelt jalgpalli osta. Ис-аме-а--у--м фут----- --пк-. И------- к---- ф------- т----- И-к-м-д- к-п-м ф-т-о-н- т-п-а- ------------------------------ Искамеда купим футболна топка. 0
Isk-me---ku--m --tbo----top-a. I------- k---- f------- t----- I-k-m-d- k-p-m f-t-o-n- t-p-a- ------------------------------ Iskameda kupim futbolna topka.
Me soovime nimelt salaamit osta. И--аме ---куп-м -а-ам. И----- д- к---- с----- И-к-м- д- к-п-м с-л-м- ---------------------- Искаме да купим салам. 0
I-ka---da----im s--am. I----- d- k---- s----- I-k-m- d- k-p-m s-l-m- ---------------------- Iskame da kupim salam.
Me soovime nimelt ravimeid osta. Искаме -а-к---- --к--с---. И----- д- к---- л--------- И-к-м- д- к-п-м л-к-р-т-а- -------------------------- Искаме да купим лекарства. 0
Is-a-e d--ku--m-lekar-tv-. I----- d- k---- l--------- I-k-m- d- k-p-m l-k-r-t-a- -------------------------- Iskame da kupim lekarstva.
Me otsime spordipoodi, et jalgpalli osta. Н--------м-----тен ---а---,-з---а---пим---т----- т----. Н-- т----- с------ м------- з- д- к---- ф------- т----- Н-е т-р-и- с-о-т-н м-г-з-н- з- д- к-п-м ф-т-о-н- т-п-а- ------------------------------------------------------- Ние търсим спортен магазин, за да купим футболна топка. 0
N---ty-si--spo--e---agazin-----d------m -u-b-l-a to---. N-- t----- s------ m------- z- d- k---- f------- t----- N-e t-r-i- s-o-t-n m-g-z-n- z- d- k-p-m f-t-o-n- t-p-a- ------------------------------------------------------- Nie tyrsim sporten magazin, za da kupim futbolna topka.
Me otsime lihunikuäri, et salaamit osta. Н-е-т----м м-----и-----а-да --пи- -а---. Н-- т----- м--------- з- д- к---- с----- Н-е т-р-и- м-с-р-и-а- з- д- к-п-м с-л-м- ---------------------------------------- Ние търсим месарница, за да купим салам. 0
N---tyr--- m----nit------------p-- -a--m. N-- t----- m---------- z- d- k---- s----- N-e t-r-i- m-s-r-i-s-, z- d- k-p-m s-l-m- ----------------------------------------- Nie tyrsim mesarnitsa, za da kupim salam.
Me otsime apteeki, et ravimeid osta. Н-е ---с-м-а-те-а--з- -а-к--им ле----т--. Н-- т----- а------ з- д- к---- л--------- Н-е т-р-и- а-т-к-, з- д- к-п-м л-к-р-т-а- ----------------------------------------- Ние търсим аптека, за да купим лекарства. 0
Ni--ty-s-m-apt--a,--a-----u----lek----v-. N-- t----- a------ z- d- k---- l--------- N-e t-r-i- a-t-k-, z- d- k-p-m l-k-r-t-a- ----------------------------------------- Nie tyrsim apteka, za da kupim lekarstva.
Ma otsin juveliiri. Аз ----- --жуте-. А- т---- б------- А- т-р-я б-ж-т-р- ----------------- Аз търся бижутер. 0
A- --rsya b--hut-r. A- t----- b-------- A- t-r-y- b-z-u-e-. ------------------- Az tyrsya bizhuter.
Ma otsin fotopoodi. А- ---ся ---ом--а--н. А- т---- ф----------- А- т-р-я ф-т-м-г-з-н- --------------------- Аз търся фотомагазин. 0
Az -----a---toma-a---. A- t----- f----------- A- t-r-y- f-t-m-g-z-n- ---------------------- Az tyrsya fotomagazin.
Ma otsin kondiitrit. А- тър---сл---------. А- т---- с----------- А- т-р-я с-а-к-р-и-а- --------------------- Аз търся сладкарница. 0
A- ty-s------dk-r-i---. A- t----- s------------ A- t-r-y- s-a-k-r-i-s-. ----------------------- Az tyrsya sladkarnitsa.
Mul on nimelt plaanis sõrmus osta. Вс--н-----с--м да--упя п---те-. В------- и---- д- к--- п------- В-ъ-н-с- и-к-м д- к-п- п-ъ-т-н- ------------------------------- Всъщност искам да купя пръстен. 0
V--shchn--- ---am-d--k-p-a p--sten. V---------- i---- d- k---- p------- V-y-h-h-o-t i-k-m d- k-p-a p-y-t-n- ----------------------------------- Vsyshchnost iskam da kupya prysten.
Mul on nimelt plaanis film osta. В--щ-о-т-и---м-д- --пя-л-нт-. В------- и---- д- к--- л----- В-ъ-н-с- и-к-м д- к-п- л-н-а- ----------------------------- Всъщност искам да купя лента. 0
Vs--h--n--t--s-a- d---u----l--t-. V---------- i---- d- k---- l----- V-y-h-h-o-t i-k-m d- k-p-a l-n-a- --------------------------------- Vsyshchnost iskam da kupya lenta.
Mul on nimelt paanis tort osta. Вс-щ-ост--скам-д- -уп- -ор-а. В------- и---- д- к--- т----- В-ъ-н-с- и-к-м д- к-п- т-р-а- ----------------------------- Всъщност искам да купя торта. 0
Vsys--h-ost -sk-m -- k-p-a -o-t-. V---------- i---- d- k---- t----- V-y-h-h-o-t i-k-m d- k-p-a t-r-a- --------------------------------- Vsyshchnost iskam da kupya torta.
Ma otsin juveliiri, et sõrmust osta. Аз-тър-- б-жу-ер,-за-д--к-пя--р---е-. А- т---- б------- з- д- к--- п------- А- т-р-я б-ж-т-р- з- д- к-п- п-ъ-т-н- ------------------------------------- Аз търся бижутер, за да купя пръстен. 0
A--tyr----------e-, z- -a --pya p-y-ten. A- t----- b-------- z- d- k---- p------- A- t-r-y- b-z-u-e-, z- d- k-p-a p-y-t-n- ---------------------------------------- Az tyrsya bizhuter, za da kupya prysten.
Ma otsin fotopoodi, et filmi osta. А- тър---фотом-гази----а--а-куп--л-нта. А- т---- ф----------- з- д- к--- л----- А- т-р-я ф-т-м-г-з-н- з- д- к-п- л-н-а- --------------------------------------- Аз търся фотомагазин, за да купя лента. 0
Az---rs-a fo--m-g--i-,----d--k-py- --n-a. A- t----- f----------- z- d- k---- l----- A- t-r-y- f-t-m-g-z-n- z- d- k-p-a l-n-a- ----------------------------------------- Az tyrsya fotomagazin, za da kupya lenta.
Ma otsin kondiitrit, et torti osta. Аз тъ-----ла-к-р--ца- -а да--уп- -о--а. А- т---- с----------- з- д- к--- т----- А- т-р-я с-а-к-р-и-а- з- д- к-п- т-р-а- --------------------------------------- Аз търся сладкарница, за да купя торта. 0
A---yr--- sla---r---sa--z---a kup---to--a. A- t----- s------------ z- d- k---- t----- A- t-r-y- s-a-k-r-i-s-, z- d- k-p-a t-r-a- ------------------------------------------ Az tyrsya sladkarnitsa, za da kupya torta.

Muutub keel = muutub isiksus

Meie keel kuulub meile. See on oluline osa meie iseloomust. Aga paljud inimesed räägivad mitut keelt. Kas see tähendab, et neil on mitu isiksust? Teadlased usuvad: jah! Kui me muudame keelt, muudame me ka oma iseloomu. See tähendab, et me käitume erinevalt. Sellisele järeldusele on jõudnud Ameerika teadlased. Nad uurisid kakskeelsete naiste käitumist. Need naised kasvasid üles koos inglise ja hispaania keelega. Nad olid võrdselt tuttavad mõlema keele ja kultuuriga. Vaatamata sellele sõltus nende käitumine kasutatavast keelest. Kui nad rääkisid hispaania keelt, olid naised enesekindlamad. Nad tundsid ka end mugavalt, kui neid ümbritsevad inimesed rääkisid hispaania keelt. Kui nad rääkisid inglise keelt, siis nende käitumine muutus. Nad olid vähem enesekindlad ja kahtlesid sageli endas. Teadlased märkasid, et ka naised tundusid olevat rohkem üksildased. Seega mõjutab keel, mida räägime, ka meie käitumist. Teadlased ei tea veel, miks see nii on. Võib-olla juhindume me kultuurinormidest. Kõneldes, mõtleme me ka antud keele kultuurile. See toimub automaatselt. Niisiis, püüame me kohaneda keele kultuuriga. Me käitume viisil, mis on antud kultuurile omane. Hiina keele rääkijad olid katsed väga vaoshoitud. Kui nad rääkisid inglise keelt, muutusid nad avatumaks. Võib-olla muudame me oma käitumist, et paremini sisse sulanduda. Me tahame olla sarnased nendega, kellega me räägime ...
Kas sa teadsid?
Valgevene keel kuulub idaslaavi keelte hulka. See on umbes kaheksa miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad eelkõige muidugi Valgevenes. Aga ka Poolas leidub inimesi, kes valgevene keelt räägivad. Valgevene keel on lähedas suguluses vene ja ukraina keelega. See tähendab, et need kolm keelt on üksteisega väga sarnased. Need arenesid ühisest eelkäijast: vanavene keelest. Sellele vaatamata leidub paar tähtsat erinevust. Valgevene keele õigekiri on näiteks rangelt foneetiline. See tähendab, et sõnade hääldus otsustab nende kirjapildi. See tunnusjoon eristab valgevene keelt tema mõlemast sugulasest. Samuti leidub valgevene keeles palju poola keelest pärinevaid sõnu. Seda vene keeles ei ole. Valgevene grammatika sarnaneb väga teiste slaavi keelte grammatikatele. Kellele see keelte perekond meeldib, peaks valgevene keelele kindlasti võimalus andma!