Vestmik

et Koolis   »   kk At school

4 [neli]

Koolis

Koolis

4 [төрт]

4 [tört]

At school

[Mektepte]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kasahhi Mängi Rohkem
Kus me oleme? Б-з-қ-йд---з? Б-- қ-------- Б-з қ-й-а-ы-? ------------- Біз қайдамыз? 0
B-z--ayd--ı-? B-- q-------- B-z q-y-a-ı-? ------------- Biz qaydamız?
Me oleme koolis. Бі------епт---з. Б-- м----------- Б-з м-к-е-т-м-з- ---------------- Біз мектептеміз. 0
Biz-me-te-tem--. B-- m----------- B-z m-k-e-t-m-z- ---------------- Biz mekteptemiz.
Meil käib tund. Бі-д- саб-қ. Б---- с----- Б-з-е с-б-қ- ------------ Бізде сабақ. 0
Bi-----a-a-. B---- s----- B-z-e s-b-q- ------------ Bizde sabaq.
Need on õpilased. М-н-у-----уш--а-. М---- — о-------- М-н-у — о-у-ы-а-. ----------------- Мынау — оқушылар. 0
Mı--w-- oqw-ı-a-. M---- — o-------- M-n-w — o-w-ı-a-. ----------------- Mınaw — oqwşılar.
See on õpetaja. Мы--у-- ----лі------. М---- — м------ а---- М-н-у — м-ғ-л-м а-а-. --------------------- Мынау — мұғалім апай. 0
Mına--- ----li------. M---- — m------ a---- M-n-w — m-ğ-l-m a-a-. --------------------- Mınaw — muğalim apay.
See on klass. Мын-у ----нып. М---- - с----- М-н-у - с-н-п- -------------- Мынау - сынып. 0
M-n-w --s----. M---- - s----- M-n-w - s-n-p- -------------- Mınaw - sınıp.
Mida me teeme? Б-- -е і-тей-із? Б-- н- і-------- Б-з н- і-т-й-і-? ---------------- Біз не істейміз? 0
B-z -- is-ey-iz? B-- n- i-------- B-z n- i-t-y-i-? ---------------- Biz ne isteymiz?
Me õpime. Б-- -қ-м--. Б-- о------ Б-з о-и-ы-. ----------- Біз оқимыз. 0
B-z o-ï--z. B-- o------ B-z o-ï-ı-. ----------- Biz oqïmız.
Me õpime keelt. Б-з ті-----ене--з. Б-- т-- ү--------- Б-з т-л ү-р-н-м-з- ------------------ Біз тіл үйренеміз. 0
B-- --l-ü-r-n----. B-- t-- ü--------- B-z t-l ü-r-n-m-z- ------------------ Biz til üyrenemiz.
Ma õpin inglise keelt. М-н -ғы-шы-ш- үй--н-мін. М-- а-------- ү--------- М-н а-ы-ш-н-а ү-р-н-м-н- ------------------------ Мен ағылшынша үйренемін. 0
Men a-----n-a-ü-re--m--. M-- a-------- ü--------- M-n a-ı-ş-n-a ü-r-n-m-n- ------------------------ Men ağılşınşa üyrenemin.
Sa õpid hispaania keelt. Се- -сп---а үй-е--с-ң. С-- и------ ү--------- С-н и-п-н-а ү-р-н-с-ң- ---------------------- Сен испанша үйренесің. 0
S-n---p-nş--üyr------. S-- ï------ ü--------- S-n ï-p-n-a ü-r-n-s-ñ- ---------------------- Sen ïspanşa üyrenesiñ.
Ta õpib saksa keelt. Ол-н--іс-е-үй----ді. О- н------ ү-------- О- н-м-с-е ү-р-н-д-. -------------------- Ол немісше үйренеді. 0
O---e----e --r-nedi. O- n------ ü-------- O- n-m-s-e ü-r-n-d-. -------------------- Ol nemisşe üyrenedi.
Me õpime prantsuse keelt. Б-- фран----а-ү--ен----. Б-- ф-------- ү--------- Б-з ф-а-ц-з-а ү-р-н-м-з- ------------------------ Біз французша үйренеміз. 0
Bi--fra----------e-----. B-- f-------- ü--------- B-z f-a-c-z-a ü-r-n-m-z- ------------------------ Biz francwzşa üyrenemiz.
Te õpite itaalia keelt. С------и-альян-- -й-ен-с-ңде-. С----- и-------- ү------------ С-н-е- и-а-ь-н-а ү-р-н-с-ң-е-. ------------------------------ Сендер итальянша үйренесіңдер. 0
Se-de- ----y---- ü-r-nes----r. S----- ï-------- ü------------ S-n-e- ï-a-y-n-a ü-r-n-s-ñ-e-. ------------------------------ Sender ïtalyanşa üyrenesiñder.
Nad õpivad vene keelt. Ола- о--сш- ү---н---. О--- о----- ү-------- О-а- о-ы-ш- ү-р-н-д-. --------------------- Олар орысша үйренеді. 0
O-ar -r-s-a-ü-r-----. O--- o----- ü-------- O-a- o-ı-ş- ü-r-n-d-. --------------------- Olar orısşa üyrenedi.
Keeli õppida on huvitav. Тіл -й---- -ы---. Т-- ү----- қ----- Т-л ү-р-н- қ-з-қ- ----------------- Тіл үйрену қызық. 0
T-l -y-e-w --zıq. T-- ü----- q----- T-l ü-r-n- q-z-q- ----------------- Til üyrenw qızıq.
Me tahame inimesi mõista. Б-- -------ды--үсінг-мі- к---д-. Б-- а-------- т--------- к------ Б-з а-а-д-р-ы т-с-н-і-і- к-л-д-. -------------------------------- Біз адамдарды түсінгіміз келеді. 0
B---a--m----ı-t-----im-z--e--d-. B-- a-------- t--------- k------ B-z a-a-d-r-ı t-s-n-i-i- k-l-d-. -------------------------------- Biz adamdardı tüsingimiz keledi.
Me tahame inimestega rääkida. Б-- ада-да-м-----й-ес----- келеді. Б-- а--------- с---------- к------ Б-з а-а-д-р-е- с-й-е-к-м-з к-л-д-. ---------------------------------- Біз адамдармен сөйлескіміз келеді. 0
B-z ada-d---en-s-yl------z-k---di. B-- a--------- s---------- k------ B-z a-a-d-r-e- s-y-e-k-m-z k-l-d-. ---------------------------------- Biz adamdarmen söyleskimiz keledi.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Emakeelepäev

Kas sa armastad oma emakeelt? Siis peaksid sa seda edaspidi tähistama! Iga aasta 21. veebruaril! Siis on rahvusvaheline emakeelepäev. Seda on tähistatud alates 2000. aastast. Emakeelepäeva loojaks on UNESCO. UNESCO on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) alla kuuluv organisatsioon. Organisatsiooni tegevusvaldkondadeks on teadus, haridus ja kultuur. UNESCO tegeleb inimkonna pärimuskultuuri kaitsmisega. Ka keeled on kultuuripärand. Seega tuleb keeli kaitsta, õpetada ja edendada. Keelelist mitmekesisust tähistatakse 21. veebruaril. Hinnanguliselt on maailmas 6000 kuni 7000 keelt. Pooled neist keeltest on aga väljasuremisohus. Iga kahe nädala järel kaob üks keel igaveseks. Samas on iga keel tohutu teadmiste pagas. Ühte keelde on kogunenud terve rahvuse teadmised. Keeles peegeldub ka rahva ajalugu. Keele kaudu pärandatakse edasi kogemusi ja traditsioone. Seepärast on riigi keel osa rahvuse identiteedist. Kui keel sureb välja, kaob rohkem kui ainult sõnad. Neid keeli mälestatakse 21. veebruaril. Inimesed peaksid mõistma, mis tähendus keeltel on. Ja nad peaksid mõtlema, mis nemad saaksid teha, et keeli kaitsta. Seega näita, et su keel on sulle oluline! Küpsetad ehk oma emakeelele koogi? Ja kaunistad selle tekstiga. Ja seda oma emakeeles, loomulikult!
Kas sa teadsid?
Bosnia keel on lõunaslaavi keel. Seda räägitakse peamiselt Bosnias ja Hertsegoviinas. Aga leidub ka rääkijaid Serbias, Horvaatias, Makedoonias ja Montenegros. Bosnia keel on emakeeleks ümbes 2,5 miljonile inimesele. See sarnaneb väga horvaadi ja serbia keelele. Sõnavara, õigekiri ja grammatika erinevad väga vähe. Bosnia keele rääkijad saavad serblastest ja horvaatidest hästi aru. Seetõttu vaieldakse tihti bosnia keele staatuse üle. Mõned keeleteadlased kahtlevad, kas bosnia keel üleüldse omaette keel on. Nad väidavad, et see on kõigest serbohorvaadi keele variatsioon. Bosnia keeles on palju huvitavaid võõrmõjutusi. See ala kuulus varem vaheldumisi nii lääne- kui idamaade hulka. Seetõttu leidub sõnavaras palju araabia-, türgi- ja pärsiakeelseid mõisteid. See on slaavi keelte juures väga harv juhus. See aga teebki bosnia keele unikaalseks.