Vestmik

et vajama – tahtma   »   sr требати – хтети

69 [kuuskümmend üheksa]

vajama – tahtma

vajama – tahtma

69 [шездесет и девет]

69 [šezdeset i devet]

требати – хтети

[trebati – hteti]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
Mul on vaja voodit. Ј--т-ебам -р-вет. Ј- т----- к------ Ј- т-е-а- к-е-е-. ----------------- Ја требам кревет. 0
Ja t-eba- k--vet. J- t----- k------ J- t-e-a- k-e-e-. ----------------- Ja trebam krevet.
Ma tahan magada. Ја--оћу-спа-а--. Ј- х--- с------- Ј- х-ћ- с-а-а-и- ---------------- Ја хоћу спавати. 0
J- h--́u --a-at-. J- h---- s------- J- h-c-u s-a-a-i- ----------------- Ja hoću spavati.
Kas siin on voodit? Им- -- ---е --ев--? И-- л- о--- к------ И-а л- о-д- к-е-е-? ------------------- Има ли овде кревет? 0
Im- -i o-------ve-? I-- l- o--- k------ I-a l- o-d- k-e-e-? ------------------- Ima li ovde krevet?
Mul on vaja lampi. Ја тр--ам -ам-у. Ј- т----- л----- Ј- т-е-а- л-м-у- ---------------- Ја требам лампу. 0
J- t-eb-- l-m--. J- t----- l----- J- t-e-a- l-m-u- ---------------- Ja trebam lampu.
Ma tahan lugeda. Ј- -оћу-читат-. Ј- х--- ч------ Ј- х-ћ- ч-т-т-. --------------- Ја хоћу читати. 0
Ja ho--- či--ti. J- h---- č------ J- h-c-u č-t-t-. ---------------- Ja hoću čitati.
Kas siin on lampi? И-а-ли-о-де ла-п-? И-- л- о--- л----- И-а л- о-д- л-м-а- ------------------ Има ли овде лампа? 0
I---li-ovde--am--? I-- l- o--- l----- I-a l- o-d- l-m-a- ------------------ Ima li ovde lampa?
Mul on vaja telefoni. Ј- тр--а- -----о-. Ј- т----- т------- Ј- т-е-а- т-л-ф-н- ------------------ Ја требам телефон. 0
J---rebam t-lef--. J- t----- t------- J- t-e-a- t-l-f-n- ------------------ Ja trebam telefon.
Ma tahan helistada. Ја--елим --ле--ни--ти. Ј- ж---- т------------ Ј- ж-л-м т-л-ф-н-р-т-. ---------------------- Ја желим телефонирати. 0
Ja--e--m t-le-o-i----. J- ž---- t------------ J- ž-l-m t-l-f-n-r-t-. ---------------------- Ja želim telefonirati.
Kas siin on telefoni? И-- ли--вде-те---он? И-- л- о--- т------- И-а л- о-д- т-л-ф-н- -------------------- Има ли овде телефон? 0
Ima li o--- te-ef-n? I-- l- o--- t------- I-a l- o-d- t-l-f-n- -------------------- Ima li ovde telefon?
Mul on vaja fotokaamerat. Ј--т---ам--е-ну-ка-еру. Ј- т----- ј---- к------ Ј- т-е-а- ј-д-у к-м-р-. ----------------------- Ја требам једну камеру. 0
J----e--m jed-- k--e--. J- t----- j---- k------ J- t-e-a- j-d-u k-m-r-. ----------------------- Ja trebam jednu kameru.
Ma tahan pildistada. Ја-хо-у-фо-о-р-фис-ти. Ј- х--- ф------------- Ј- х-ћ- ф-т-г-а-и-а-и- ---------------------- Ја хоћу фотографисати. 0
J---oć--f-t-----is-ti. J- h---- f------------- J- h-c-u f-t-g-a-i-a-i- ----------------------- Ja hoću fotografisati.
Kas siin on fotokaamerat? Им- -и-овде --м-р-? И-- л- о--- к------ И-а л- о-д- к-м-р-? ------------------- Има ли овде камера? 0
Im- -i --d--k-me--? I-- l- o--- k------ I-a l- o-d- k-m-r-? ------------------- Ima li ovde kamera?
Mul on vaja arvutit. Ја--ре-ам-компј----. Ј- т----- к--------- Ј- т-е-а- к-м-ј-т-р- -------------------- Ја требам компјутер. 0
Ja-t-e--m-ko----te-. J- t----- k--------- J- t-e-a- k-m-j-t-r- -------------------- Ja trebam kompjuter.
Ma tahan meili saata. Ја----у д--пош---м --маил. Ј- х--- д- п------ е------ Ј- х-ћ- д- п-ш-љ-м е-м-и-. -------------------------- Ја хоћу да пошаљем е-маил. 0
Ja-ho-́u -a -ošal-em e--a--. J- h---- d- p------- e------ J- h-c-u d- p-š-l-e- e-m-i-. ---------------------------- Ja hoću da pošaljem e-mail.
Kas siin on arvutit? Им------вде-ко--ј--ер? И-- л- о--- к--------- И-а л- о-д- к-м-ј-т-р- ---------------------- Има ли овде компјутер? 0
I---li-o-de-------t--? I-- l- o--- k--------- I-a l- o-d- k-m-j-t-r- ---------------------- Ima li ovde kompjuter?
Mul on vaja pastakat. Ј--тре--м хе---ск------к-. Ј- т----- х------- о------ Ј- т-е-а- х-м-ј-к- о-о-к-. -------------------------- Ја требам хемијску оловку. 0
J-----b-m--emi--k----ov-u. J- t----- h------- o------ J- t-e-a- h-m-j-k- o-o-k-. -------------------------- Ja trebam hemijsku olovku.
Ma tahan midagi kirjutada. Ја --ћ- -а-п-ш---неш--. Ј- х--- д- п---- н----- Ј- х-ћ- д- п-ш-м н-ш-о- ----------------------- Ја хоћу да пишем нешто. 0
J--------da--i-em-neš-o. J- h---- d- p---- n----- J- h-c-u d- p-š-m n-š-o- ------------------------ Ja hoću da pišem nešto.
Kas siin on paberilehte ja pastakat? Им- -и---де л-с- п-п-р- ----миј-к--оловк-? И-- л- о--- л--- п----- и х------- о------ И-а л- о-д- л-с- п-п-р- и х-м-ј-к- о-о-к-? ------------------------------------------ Има ли овде лист папира и хемијска оловка? 0
I-a--- ovde -i-t pap----i -e---s-- -l--ka? I-- l- o--- l--- p----- i h------- o------ I-a l- o-d- l-s- p-p-r- i h-m-j-k- o-o-k-? ------------------------------------------ Ima li ovde list papira i hemijska olovka?

Masintõlge

Inimene, kes soovib mingi teksti tõlkimist, peab maksma palju raha. Elukutselised tõlgid ja tõlkijad on kallid. Vaatamata sellele on teiste keelte oskamine muutumas üha olulisemaks. Arvutiteadlased ja -keeleteadlased soovivad seda probleemi lahendada. Nad on juba mõnda aega tegelenud tõlkeabiprogrammide väljatöötamisega. Tänapäeval on palju erinevaid programme. Aga masintõlke kvaliteet pole tavaliselt väga hea. Kuid selles pole süüdi programmeerijad! Keeled on väga keerulised süsteemid. Arvutid, põhinevad lihtsatel matemaatilistel põhimõtetel. Seetõttu ei suuda nad keelt alati korrektselt töödelda. Tõlkeprogramm peab keele täielikult ära õppima. Selleks peavad spetsialistid õpetama programmile tuhandeid sõnu ja reegleid. See on praktiliselt võimatu. Lihtsam on arvutit panna võrrandeid arvutama. Selles on ta hea! Arvuti suudab välja arvutada, milliseid kombinatsioone kaustatakse tihemini. Ta tunneb näiteks ära, millised sõnad on sageli üksteise kõrval. Selleks tuleb talle sisestada tekstid erinevates keeltes. Sel moel õpib programm, mis on teatud keele juures tüüpiline. Antud statistiline meetod parandab automaattõlkeid. Kuid arvutid ei suuda inimesi asendada. Keele puhul ei suuda ükski masin inimese aju imiteerida. Seega jätkub tõlkijatel ja tõlkidel tööd veel kauaks ajaks! Tulevikus võiks lihtsaid tekste kindlasti arvutid tõlkida. Laulud, luule ja kirjandus vajavad aga elavat mõtlemist. Nad põhinevad inimese keeletunnetusel. Ja nii ongi hea ...