Vestmik

et vajama – tahtma   »   be мець патрэбу – хацець

69 [kuuskümmend üheksa]

vajama – tahtma

vajama – tahtma

69 [шэсцьдзесят дзевяць]

69 [shests’dzesyat dzevyats’]

мець патрэбу – хацець

[mets’ patrebu – khatsets’]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Mul on vaja voodit. М-е--ат-------ожа-. М-- п------- л----- М-е п-т-э-н- л-ж-к- ------------------- Мне патрэбны ложак. 0
M-e pa---b-y--oz---. M-- p------- l------ M-e p-t-e-n- l-z-a-. -------------------- Mne patrebny lozhak.
Ma tahan magada. Я х-чу-с--ць. Я х--- с----- Я х-ч- с-а-ь- ------------- Я хачу спаць. 0
Y- kh--h--s--ts-. Y- k----- s------ Y- k-a-h- s-a-s-. ----------------- Ya khachu spats’.
Kas siin on voodit? Тут--с-- лож--? Т-- ё--- л----- Т-т ё-ц- л-ж-к- --------------- Тут ёсць ложак? 0
T-t---s-s---o--ak? T-- y----- l------ T-t y-s-s- l-z-a-? ------------------ Tut yosts’ lozhak?
Mul on vaja lampi. Мне па-рэ-ная -я-па. М-- п-------- л----- М-е п-т-э-н-я л-м-а- -------------------- Мне патрэбная лямпа. 0
M-e p-trebn----lya-pa. M-- p--------- l------ M-e p-t-e-n-y- l-a-p-. ---------------------- Mne patrebnaya lyampa.
Ma tahan lugeda. Я-х-чу-чы--ць. Я х--- ч------ Я х-ч- ч-т-ц-. -------------- Я хачу чытаць. 0
Y- ---c-u--hyt-t-’. Y- k----- c-------- Y- k-a-h- c-y-a-s-. ------------------- Ya khachu chytats’.
Kas siin on lampi? Т---ё-ць л-м--? Т-- ё--- л----- Т-т ё-ц- л-м-а- --------------- Тут ёсць лямпа? 0
Tut-y---s--ly-m-a? T-- y----- l------ T-t y-s-s- l-a-p-? ------------------ Tut yosts’ lyampa?
Mul on vaja telefoni. М-- -атр-б-ы т-л-ф-н. М-- п------- т------- М-е п-т-э-н- т-л-ф-н- --------------------- Мне патрэбны тэлефон. 0
Mn--pat-e-----e-e---. M-- p------- t------- M-e p-t-e-n- t-l-f-n- --------------------- Mne patrebny telefon.
Ma tahan helistada. Я--ачу----элефанавац-. Я х--- п-------------- Я х-ч- п-т-л-ф-н-в-ц-. ---------------------- Я хачу патэлефанаваць. 0
Y----achu ---el-----v-ts-. Y- k----- p--------------- Y- k-a-h- p-t-l-f-n-v-t-’- -------------------------- Ya khachu patelefanavats’.
Kas siin on telefoni? Тут-ё-ц- тэлефо-? Т-- ё--- т------- Т-т ё-ц- т-л-ф-н- ----------------- Тут ёсць тэлефон? 0
T-t-y--ts’ -e-efon? T-- y----- t------- T-t y-s-s- t-l-f-n- ------------------- Tut yosts’ telefon?
Mul on vaja fotokaamerat. Мне--а--э-ны-ф-т-а---ат. М-- п------- ф---------- М-е п-т-э-н- ф-т-а-а-а-. ------------------------ Мне патрэбны фотаапарат. 0
M-----t-ebny -o-aapara-. M-- p------- f---------- M-e p-t-e-n- f-t-a-a-a-. ------------------------ Mne patrebny fotaaparat.
Ma tahan pildistada. Я--а-- ф--агр--ав-ць. Я х--- ф------------- Я х-ч- ф-т-г-а-а-а-ь- --------------------- Я хачу фатаграфаваць. 0
Y- -hach- ---a--af-v-ts-. Y- k----- f-------------- Y- k-a-h- f-t-g-a-a-a-s-. ------------------------- Ya khachu fatagrafavats’.
Kas siin on fotokaamerat? Тут--с-- --т-ап-р-т? Т-- ё--- ф---------- Т-т ё-ц- ф-т-а-а-а-? -------------------- Тут ёсць фотаапарат? 0
Tu- -o-ts- f--a--ara-? T-- y----- f---------- T-t y-s-s- f-t-a-a-a-? ---------------------- Tut yosts’ fotaaparat?
Mul on vaja arvutit. Мне--а-рэ-ны-к-мп-ют--. М-- п------- к--------- М-е п-т-э-н- к-м-’-т-р- ----------------------- Мне патрэбны камп’ютэр. 0
M-- p-t--b-- k-mp'y--er. M-- p------- k---------- M-e p-t-e-n- k-m-'-u-e-. ------------------------ Mne patrebny kamp'yuter.
Ma tahan meili saata. Я х-ч- д-с-----эл--т----ы --ст. Я х--- д------ э--------- л---- Я х-ч- д-с-а-ь э-е-т-о-н- л-с-. ------------------------------- Я хачу даслаць электронны ліст. 0
Ya----ch- -as-at-- e-ektr---y -іst. Y- k----- d------- e--------- l---- Y- k-a-h- d-s-a-s- e-e-t-o-n- l-s-. ----------------------------------- Ya khachu daslats’ elektronny lіst.
Kas siin on arvutit? Ту- ё-ць---мп-----? Т-- ё--- к--------- Т-т ё-ц- к-м-’-т-р- ------------------- Тут ёсць камп’ютэр? 0
Tu---ost-’ -am--yute-? T-- y----- k---------- T-t y-s-s- k-m-'-u-e-? ---------------------- Tut yosts’ kamp'yuter?
Mul on vaja pastakat. Мне---т-э-------ч--. М-- п-------- р----- М-е п-т-э-н-я р-ч-а- -------------------- Мне патрэбная ручка. 0
M-e pa---b--y--ruchk-. M-- p--------- r------ M-e p-t-e-n-y- r-c-k-. ---------------------- Mne patrebnaya ruchka.
Ma tahan midagi kirjutada. Я -а---што-ь----а----ц-. Я х--- ш------ н-------- Я х-ч- ш-о-ь-і н-п-с-ц-. ------------------------ Я хачу штосьці напісаць. 0
Ya kha-hu --t--’t-і---p-sa-s’. Y- k----- s-------- n--------- Y- k-a-h- s-t-s-t-і n-p-s-t-’- ------------------------------ Ya khachu shtos’tsі napіsats’.
Kas siin on paberilehte ja pastakat? Тут --ць -р-уш -ап-ры -----к-? Т-- ё--- а---- п----- і р----- Т-т ё-ц- а-к-ш п-п-р- і р-ч-а- ------------------------------ Тут ёсць аркуш паперы і ручка? 0
T-- -o-ts----ku---p-per- і r-ch-a? T-- y----- a----- p----- і r------ T-t y-s-s- a-k-s- p-p-r- і r-c-k-? ---------------------------------- Tut yosts’ arkush papery і ruchka?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Masintõlge

Inimene, kes soovib mingi teksti tõlkimist, peab maksma palju raha. Elukutselised tõlgid ja tõlkijad on kallid. Vaatamata sellele on teiste keelte oskamine muutumas üha olulisemaks. Arvutiteadlased ja -keeleteadlased soovivad seda probleemi lahendada. Nad on juba mõnda aega tegelenud tõlkeabiprogrammide väljatöötamisega. Tänapäeval on palju erinevaid programme. Aga masintõlke kvaliteet pole tavaliselt väga hea. Kuid selles pole süüdi programmeerijad! Keeled on väga keerulised süsteemid. Arvutid, põhinevad lihtsatel matemaatilistel põhimõtetel. Seetõttu ei suuda nad keelt alati korrektselt töödelda. Tõlkeprogramm peab keele täielikult ära õppima. Selleks peavad spetsialistid õpetama programmile tuhandeid sõnu ja reegleid. See on praktiliselt võimatu. Lihtsam on arvutit panna võrrandeid arvutama. Selles on ta hea! Arvuti suudab välja arvutada, milliseid kombinatsioone kaustatakse tihemini. Ta tunneb näiteks ära, millised sõnad on sageli üksteise kõrval. Selleks tuleb talle sisestada tekstid erinevates keeltes. Sel moel õpib programm, mis on teatud keele juures tüüpiline. Antud statistiline meetod parandab automaattõlkeid. Kuid arvutid ei suuda inimesi asendada. Keele puhul ei suuda ükski masin inimese aju imiteerida. Seega jätkub tõlkijatel ja tõlkidel tööd veel kauaks ajaks! Tulevikus võiks lihtsaid tekste kindlasti arvutid tõlkida. Laulud, luule ja kirjandus vajavad aga elavat mõtlemist. Nad põhinevad inimese keeletunnetusel. Ja nii ongi hea ...