Vestmik

et Sidesõnad 4   »   sl Vezniki 4

97 [üheksakümmend seitse]

Sidesõnad 4

Sidesõnad 4

97 [sedemindevetdeset]

Vezniki 4

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Ta jäi magama, kuigi telekas töötas. Za------e-----rav -e bil -e-eviz-r---lo---en. Z----- j-- č----- j- b-- t-------- v--------- Z-s-a- j-, č-p-a- j- b-l t-l-v-z-r v-l-p-j-n- --------------------------------------------- Zaspal je, čeprav je bil televizor vklopljen. 0
Ta jäi veel, kuigi juba oli hilja. Š- -e-ost--- čep--- j- --lo-ž-----n-. Š- j- o----- č----- j- b--- ž- p----- Š- j- o-t-l- č-p-a- j- b-l- ž- p-z-o- ------------------------------------- Še je ostal, čeprav je bilo že pozno. 0
Ta ei tulnud, kuigi me leppisime kohtumise kokku. N--p-i--l----p------o--- dogo-o--li. N- p------ č----- s-- s- d---------- N- p-i-e-, č-p-a- s-o s- d-g-v-r-l-. ------------------------------------ Ni prišel, čeprav smo se dogovorili. 0
Telekas töötas. Sellele vaatamata jäi ta magama. Te-evi--r--e --l p--žg--.-K-------m---- z--p--. T-------- j- b-- p------- K---- t--- j- z------ T-l-v-z-r j- b-l p-i-g-n- K-j-b t-m- j- z-s-a-. ----------------------------------------------- Televizor je bil prižgan. Kljub temu je zaspal. 0
Oli juba hilja. Sellele vaatamata jäi ta veel. B-l- je ---pozn---Kljub-t--u----še ---al. B--- j- ž- p----- K---- t--- j- š- o----- B-l- j- ž- p-z-o- K-j-b t-m- j- š- o-t-l- ----------------------------------------- Bilo je že pozno. Kljub temu je še ostal. 0
Me leppisime kohtumise kokku. Sellele vaatamata ta ei tulnud. D-govo-i-- --- --. Klj-b-temu n- p--še-. D--------- s-- s-- K---- t--- n- p------ D-g-v-r-l- s-o s-. K-j-b t-m- n- p-i-e-. ---------------------------------------- Dogovorili smo se. Kljub temu ni prišel. 0
Ehkki tal ei ole juhiluba, sõidab ta autoga. Č--r-v--im----z-i-keg---ovo-jenj-- --zi--v-o. Č----- n--- v--------- d---------- v--- a---- Č-p-a- n-m- v-z-i-k-g- d-v-l-e-j-, v-z- a-t-. --------------------------------------------- Čeprav nima vozniškega dovoljenja, vozi avto. 0
Ehkki tänav on libe, sõidab ta kiiresti. Če--av--e---s-- s--l---,-v------t-o. Č----- j- c---- s------- v--- h----- Č-p-a- j- c-s-a s-o-z-a- v-z- h-t-o- ------------------------------------ Čeprav je cesta spolzka, vozi hitro. 0
Ehkki ta on purjus, sõidab ta rattaga. Č-pr-v -e-p--an, ---p--j--s---l-so-. Č----- j- p----- s- p---- s k------- Č-p-a- j- p-j-n- s- p-l-e s k-l-s-m- ------------------------------------ Čeprav je pijan, se pelje s kolesom. 0
Tal ei ole juhiluba. Sellele vaatamata sõidab ta autoga. On--ima v--n-šk-g- d-vol----a.--l-u- -emu --z------. O- n--- v--------- d---------- K---- t--- v--- a---- O- n-m- v-z-i-k-g- d-v-l-e-j-. K-j-b t-m- v-z- a-t-. ---------------------------------------------------- On nima vozniškega dovoljenja. Kljub temu vozi avto. 0
Tänav on libe. Sellele vaatamata sõidab ta nii kiiresti. Ce--a--e -polz--.-Klj---temu ---- t--- h--r-. C---- j- s------- K---- t--- v--- t--- h----- C-s-a j- s-o-z-a- K-j-b t-m- v-z- t-k- h-t-o- --------------------------------------------- Cesta je spolzka. Kljub temu vozi tako hitro. 0
Ta on purjus. Sellele vaatamata sõidab ta rattaga. On je-pijan----jub t-m- -- -e--- --k-l-som. O- j- p----- K---- t--- s- p---- s k------- O- j- p-j-n- K-j-b t-m- s- p-l-e s k-l-s-m- ------------------------------------------- On je pijan. Kljub temu se pelje s kolesom. 0
Ta ei leia töökohta, kuigi ta on õppinud. N-b--- služ-- -- -----, -epr-v -e--tud----a. N----- s----- n- n----- č----- j- š--------- N-b-n- s-u-b- n- n-j-e- č-p-a- j- š-u-i-a-a- -------------------------------------------- Nobene službe ne najde, čeprav je študirala. 0
Ta ei lähe arsti juurde, kuigi tal on valud. Ona--e -r- k ----v-iku- če-r-v---t- bo-e-i-e. O-- n- g-- k z--------- č----- č--- b-------- O-a n- g-e k z-r-v-i-u- č-p-a- č-t- b-l-č-n-. --------------------------------------------- Ona ne gre k zdravniku, čeprav čuti bolečine. 0
Ta ostab auto, kuigi tal ei ole raha. O-a ku-----avto, -e-r---n-ma ---ar--. O-- k----- a---- č----- n--- d------- O-a k-p-j- a-t-, č-p-a- n-m- d-n-r-a- ------------------------------------- Ona kupuje avto, čeprav nima denarja. 0
Ta on õppinud. Sellele vaatamata ei leia ta töökohta. Štu--ra---je.----u- -emu ----ajd- ---ene-službe. Š-------- j-- K---- t--- n- n---- n----- s------ Š-u-i-a-a j-. K-j-b t-m- n- n-j-e n-b-n- s-u-b-. ------------------------------------------------ Študirala je. Kljub temu ne najde nobene službe. 0
Tal on valud. Sellele vaatamata ei lähe ta arsti juurde. O-- č-ti b-l-či--- K-ju--te----- --e-- zd--vni-u. O-- č--- b-------- K---- t--- n- g-- k z--------- O-a č-t- b-l-č-n-. K-j-b t-m- n- g-e k z-r-v-i-u- ------------------------------------------------- Ona čuti bolečine. Kljub temu ne gre k zdravniku. 0
Tal ei ole raha. Sellele vaatamata ostab ta auto. O-a --ma de-a-j-.-Kl-ub ---- kup-j--avt-. O-- n--- d------- K---- t--- k----- a---- O-a n-m- d-n-r-a- K-j-b t-m- k-p-j- a-t-. ----------------------------------------- Ona nima denarja. Kljub temu kupuje avto. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Noored õpivad teistmoodi kui vanad

Lapsed õpivad keeli üsna kiiresti. Täiskasvanutel võtab see tavaliselt kauema aega. Kuid lapsed ei õpi täiskasvanutest paremini. Nad lihtsalt õpivad teistmoodi. Uue keele õppimisel saavutab aju üsna palju. Aju peab samaaegselt õppima palju erinevaid asju. Keele õppimisel ei piisa vaid sellele mõtlemisest. Inimene peab õppima uusi sõnu välja ütlema. Seepärast peavad kõneorganid õppima uusi liigutusi. Aju peab õppima toime tulema uute situatsioonidega. Võõras keeles suhtlemine on väljakutse. Kuid täiskasvanud õpivad erinevates eluetappides keeli erinevalt. 20-30-aastaselt on täiskasvanud veel õppimisharjumus. Kool ja õppimine ei ole liiga kauges minevikus. Seega on aju hästi treenitud. Niisiis suudab aju omandada võõrkeeli väga kõrgel tasemel. 40-50-aastased inimesed on juba palu õppinud. Nende ajule on antud kogemused kasuks. Nad suudavad uut materjali hästi seostada vanade teadmistega. Selles vanuses õpib inimene hästi asju, mis on talle juba tuttavad. See võib tähendada näiteks keeli, mis on sarnased keeltega, mida ta on juba varem õppinud. 60- ja 70-aastaselt on tavaliselt inimesel palju vaba aega. Neil on aega palju harjutada. See on aga keelte puhul eriti oluline. Vanemad inimesed õpivad näiteks eriti hästi võõrkeeles kirjutama. Igas eas on võimalik edukalt õppida. Aju suudab luua uusi närvirakke ka pärast puberteediiga. Ja ta naudib seda...