Vestmik

et midagi tohtima   »   be штосьці магчы

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [семдзесят тры]

73 [semdzesyat try]

штосьці магчы

[shtos’tsі magchy]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? Т-бе--ж--мо-н---і----ц- --т-м-біле-? Т--- ў-- м---- к------- а----------- Т-б- ў-о м-ж-а к-р-в-ц- а-т-м-б-л-м- ------------------------------------ Табе ўжо можна кіраваць аўтамабілем? 0
Ta-- -z-- m-zh-a kіr-v-ts’ a--a-a-іl-m? T--- u--- m----- k-------- a----------- T-b- u-h- m-z-n- k-r-v-t-’ a-t-m-b-l-m- --------------------------------------- Tabe uzho mozhna kіravats’ autamabіlem?
Tohid sa juba alkoholi juua? Т-б--ўж---ож-- ---ь --к-голь-ы--н-поі? Т--- ў-- м---- п--- а---------- н----- Т-б- ў-о м-ж-а п-ц- а-к-г-л-н-я н-п-і- -------------------------------------- Табе ўжо можна піць алкагольныя напоі? 0
T-b- uzho----h-- p--s--al----l’ny---n---і? T--- u--- m----- p---- a----------- n----- T-b- u-h- m-z-n- p-t-’ a-k-g-l-n-y- n-p-і- ------------------------------------------ Tabe uzho mozhna pіts’ alkagol’nyya napoі?
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? Табе ў-----ж---адн--у е---і-ь за---ж-? Т--- ў-- м---- а----- е------ з- м---- Т-б- ў-о м-ж-а а-н-м- е-д-і-ь з- м-ж-? -------------------------------------- Табе ўжо можна аднаму ездзіць за мяжу? 0
Ta-- u---------- a---mu y-z----s’--a----z-u? T--- u--- m----- a----- y-------- z- m------ T-b- u-h- m-z-n- a-n-m- y-z-z-t-’ z- m-a-h-? -------------------------------------------- Tabe uzho mozhna adnamu yezdzіts’ za myazhu?
tohtima ма--ы м---- м-г-ы ----- магчы 0
m----y m----- m-g-h- ------ magchy
Tohime me siin suitsetada? Н-м-----а ту- -----ь? Н-- м---- т-- к------ Н-м м-ж-а т-т к-р-ц-? --------------------- Нам можна тут курыць? 0
N-m ---h-- t-t k----s-? N-- m----- t-- k------- N-m m-z-n- t-t k-r-t-’- ----------------------- Nam mozhna tut kuryts’?
Tohib siin suitsetada? Ту- -ож-а к----ь? Т-- м---- к------ Т-т м-ж-а к-р-ц-? ----------------- Тут можна курыць? 0
T-t --z-n--ku-y---? T-- m----- k------- T-t m-z-n- k-r-t-’- ------------------- Tut mozhna kuryts’?
Tohib siin krediitkaardiga maksta? Мож-- за-лаці-ь к----тн-й---р---? М---- з-------- к-------- к------ М-ж-а з-п-а-і-ь к-э-ы-н-й к-р-а-? --------------------------------- Можна заплаціць крэдытнай картай? 0
Mozh-a-zap-a-sіts---r-dy-na- k-r--y? M----- z---------- k-------- k------ M-z-n- z-p-a-s-t-’ k-e-y-n-y k-r-a-? ------------------------------------ Mozhna zaplatsіts’ kredytnay kartay?
Tohib siin tšekiga maksta? Можна -ап-а-і-ь-ч-кам? М---- з-------- ч----- М-ж-а з-п-а-і-ь ч-к-м- ---------------------- Можна заплаціць чэкам? 0
Mo--n- zap-a---------e-a-? M----- z---------- c------ M-z-n- z-p-a-s-t-’ c-e-a-? -------------------------- Mozhna zaplatsіts’ chekam?
Tohib siin ainult sularahas maksta? М-жна---пл-ц-ць -о--кі г-тоў-а-? М---- з-------- т----- г-------- М-ж-а з-п-а-і-ь т-л-к- г-т-ў-а-? -------------------------------- Можна заплаціць толькі гатоўкай? 0
Mozhna--ap--ts--s- -ol-kі--a-o----? M----- z---------- t----- g-------- M-z-n- z-p-a-s-t-’ t-l-k- g-t-u-a-? ----------------------------------- Mozhna zaplatsіts’ tol’kі gatoukay?
Tohin ma hetkel helistada? Мо---, --з-р-з -атэ-----у-? М----- я з---- п----------- М-ж-а- я з-р-з п-т-л-ф-н-ю- --------------------------- Можна, я зараз патэлефаную? 0
M-z-na- -- za-a--patel-fan---? M------ y- z---- p------------ M-z-n-, y- z-r-z p-t-l-f-n-y-? ------------------------------ Mozhna, ya zaraz patelefanuyu?
Tohin ma hetkel midagi küsida? Можна- --н--та-зап-таюс-? М----- я н---- з--------- М-ж-а- я н-ш-а з-п-т-ю-я- ------------------------- Можна, я нешта запытаюся? 0
M-z-n-- ya -e--ta-z--yta--sya? M------ y- n----- z----------- M-z-n-, y- n-s-t- z-p-t-y-s-a- ------------------------------ Mozhna, ya neshta zapytayusya?
Tohin ma hetkel midagi öelda? Мо---,-- -ешт--с---у? М----- я н---- с----- М-ж-а- я н-ш-а с-а-у- --------------------- Можна, я нешта скажу? 0
M-zhna,--a--e-ht---k-zh-? M------ y- n----- s------ M-z-n-, y- n-s-t- s-a-h-? ------------------------- Mozhna, ya neshta skazhu?
Ta ei tohi pargis magada. Ям--не---а -паць-у-п---у. Я-- н----- с---- у п----- Я-у н-л-г- с-а-ь у п-р-у- ------------------------- Яму нельга спаць у парку. 0
Y-mu -e------p--s--u --rk-. Y--- n----- s----- u p----- Y-m- n-l-g- s-a-s- u p-r-u- --------------------------- Yamu nel’ga spats’ u parku.
Ta ei tohi autos magada. Я---не---- с-----у-а---маб-лі. Я-- н----- с---- у а---------- Я-у н-л-г- с-а-ь у а-т-м-б-л-. ------------------------------ Яму нельга спаць у аўтамабілі. 0
Y-m- n-l’-- s-at-- u-a-ta--bі--. Y--- n----- s----- u a---------- Y-m- n-l-g- s-a-s- u a-t-m-b-l-. -------------------------------- Yamu nel’ga spats’ u autamabіlі.
Ta ei tohi rongijaamas magada. Ям- ----г--с--ц--на --кз--е. Я-- н----- с---- н- в------- Я-у н-л-г- с-а-ь н- в-к-а-е- ---------------------------- Яму нельга спаць на вакзале. 0
Y-mu n-l-g--spat-’--a-v-k-ale. Y--- n----- s----- n- v------- Y-m- n-l-g- s-a-s- n- v-k-a-e- ------------------------------ Yamu nel’ga spats’ na vakzale.
Tohime me istuda? Н-м м---а --- ---ц-? Н-- м---- т-- с----- Н-м м-ж-а т-т с-с-і- -------------------- Нам можна тут сесці? 0
N---m-zhn--tu----st-і? N-- m----- t-- s------ N-m m-z-n- t-t s-s-s-? ---------------------- Nam mozhna tut sestsі?
Tohime me menüüd saada? М- -ож-м--т-ы-аць--е-ю? М- м---- а------- м---- М- м-ж-м а-р-м-ц- м-н-? ----------------------- Мы можам атрымаць меню? 0
M- m-z--m atry--t-- -enyu? M- m----- a-------- m----- M- m-z-a- a-r-m-t-’ m-n-u- -------------------------- My mozham atrymats’ menyu?
Tohime me eraldi maksta? Мы ----м-зап--ціц- паа-о--у? М- м---- з-------- п-------- М- м-ж-м з-п-а-і-ь п-а-о-к-? ---------------------------- Мы можам заплаціць паасобку? 0
M-----ha---a---ts-t-’--aa--bk-? M- m----- z---------- p-------- M- m-z-a- z-p-a-s-t-’ p-a-o-k-? ------------------------------- My mozham zaplatsіts’ paasobku?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!