Vestmik

et Omadussõnad 2   »   hu Melléknevek 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [hetvenkilenc]

Melléknevek 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ungari Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. Egy k-- -u-- van -a---m. E__ k__ r___ v__ r______ E-y k-k r-h- v-n r-j-a-. ------------------------ Egy kék ruha van rajtam. 0
Mul on punane kleit seljas. E-- ----s ru-----n --j-am. E__ p____ r___ v__ r______ E-y p-r-s r-h- v-n r-j-a-. -------------------------- Egy piros ruha van rajtam. 0
Mul on roheline kleit seljas. Eg- z-l- r-ha --n-r--t-m. E__ z___ r___ v__ r______ E-y z-l- r-h- v-n r-j-a-. ------------------------- Egy zöld ruha van rajtam. 0
Ma ostan musta koti. V-s--k-egy --k-te -ás-á-. V_____ e__ f_____ t______ V-s-e- e-y f-k-t- t-s-á-. ------------------------- Veszek egy fekete táskát. 0
Ma ostan pruuni koti. Ve-----e-- barna--á--át. V_____ e__ b____ t______ V-s-e- e-y b-r-a t-s-á-. ------------------------ Veszek egy barna táskát. 0
Ma ostan valge koti. V---e---gy-feh----ás-á-. V_____ e__ f____ t______ V-s-e- e-y f-h-r t-s-á-. ------------------------ Veszek egy fehér táskát. 0
Mul on vaja uut autot. S--k--g-- va----- ú- au-ó-a. S________ v__ e__ ú_ a______ S-ü-s-g-m v-n e-y ú- a-t-r-. ---------------------------- Szükségem van egy új autóra. 0
Mul on vaja kiiret autot. Szük-é-e- v-- eg--gyors aut--a. S________ v__ e__ g____ a______ S-ü-s-g-m v-n e-y g-o-s a-t-r-. ------------------------------- Szükségem van egy gyors autóra. 0
Mul on vaja mugavat autot. Szüksé----v-n -gy -ény--mes--u----. S________ v__ e__ k________ a______ S-ü-s-g-m v-n e-y k-n-e-m-s a-t-r-. ----------------------------------- Szükségem van egy kényelmes autóra. 0
Seal üleval elab vana naine. Ott--fent---- ---s n---aki-. O___ f___ e__ i___ n_ l_____ O-t- f-n- e-y i-ő- n- l-k-k- ---------------------------- Ott, fent egy idős nő lakik. 0
Seal üleval elab paks naine. Ot-, fen- eg- -övér n- -a--k. O___ f___ e__ k____ n_ l_____ O-t- f-n- e-y k-v-r n- l-k-k- ----------------------------- Ott, fent egy kövér nő lakik. 0
Seal all elab uudishimulik naine. O--, l-nt-eg- k--ánc------la-i-. O___ l___ e__ k_______ n_ l_____ O-t- l-n- e-y k-v-n-s- n- l-k-k- -------------------------------- Ott, lent egy kíváncsi nő lakik. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. A-v-n-ég---k ked-----mb-re- ------. A v_________ k_____ e______ v______ A v-n-é-e-n- k-d-e- e-b-r-k v-l-a-. ----------------------------------- A vendégeink kedves emberek voltak. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. A-vend-ge-n- -dv-ri-- e-b-r-- --l--k. A v_________ u_______ e______ v______ A v-n-é-e-n- u-v-r-a- e-b-r-k v-l-a-. ------------------------------------- A vendégeink udvarias emberek voltak. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. A-ve--é---n- ér--ke- -mb-r-- -o---k. A v_________ é______ e______ v______ A v-n-é-e-n- é-d-k-s e-b-r-k v-l-a-. ------------------------------------ A vendégeink érdekes emberek voltak. 0
Mul on armsad lapsed. Kedv-s--y-re---- -ann--. K_____ g________ v______ K-d-e- g-e-e-e-m v-n-a-. ------------------------ Kedves gyerekeim vannak. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. De-a --o---édok--- ---m-e--n---e-e-ei-v-nn-k. D_ a s____________ s________ g_______ v______ D- a s-o-s-é-o-n-k s-e-t-l-n g-e-e-e- v-n-a-. --------------------------------------------- De a szomszédoknak szemtelen gyerekei vannak. 0
Kas teie lapsed on head? A- ön-gy--ekei jó-? A_ ö_ g_______ j___ A- ö- g-e-e-e- j-k- ------------------- Az ön gyerekei jók? 0

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...