Vestmik

Omadussõnad 2   »   Melléknevek 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [hetvenkilenc]

+

Melléknevek 2

Saate klõpsata igal tühjal, et näha teksti või:   

eesti ungari Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. Eg- k-- r--- v-- r-----. Egy kék ruha van rajtam. 0 +
Mul on punane kleit seljas. Eg- p---- r--- v-- r-----. Egy piros ruha van rajtam. 0 +
Mul on roheline kleit seljas. Eg- z--- r--- v-- r-----. Egy zöld ruha van rajtam. 0 +
     
Ma ostan musta koti. Ve---- e-- f----- t-----. Veszek egy fekete táskát. 0 +
Ma ostan pruuni koti. Ve---- e-- b---- t-----. Veszek egy barna táskát. 0 +
Ma ostan valge koti. Ve---- e-- f---- t-----. Veszek egy fehér táskát. 0 +
     
Mul on vaja uut autot. Sz------- v-- e-- ú- a-----. Szükségem van egy új autóra. 0 +
Mul on vaja kiiret autot. Sz------- v-- e-- g---- a-----. Szükségem van egy gyors autóra. 0 +
Mul on vaja mugavat autot. Sz------- v-- e-- k-------- a-----. Szükségem van egy kényelmes autóra. 0 +
     
Seal üleval elab vana naine. Ot-- f--- e-- i--- n- l----. Ott, fent egy idős nő lakik. 0 +
Seal üleval elab paks naine. Ot-- f--- e-- k---- n- l----. Ott, fent egy kövér nő lakik. 0 +
Seal all elab uudishimulik naine. Ot-- l--- e-- k------- n- l----. Ott, lent egy kíváncsi nő lakik. 0 +
     
Meie külalised olid toredad inimesed. A v--------- k----- e------ v-----. A vendégeink kedves emberek voltak. 0 +
Meie külalised olid viisakad inimesed. A v--------- u------- e------ v-----. A vendégeink udvarias emberek voltak. 0 +
Meie külalised olid huvitavad inimesed. A v--------- é------ e------ v-----. A vendégeink érdekes emberek voltak. 0 +
     
Mul on armsad lapsed. Ke---- g-------- v-----. Kedves gyerekeim vannak. 0 +
Aga naabritel on ulakad lapsed. De a s------------ s-------- g------- v-----. De a szomszédoknak szemtelen gyerekei vannak. 0 +
Kas teie lapsed on head? Az ö- g------- j--? Az ön gyerekei jók? 0 +
     

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...