Vestmik

et Omadussõnad 2   »   be Прыметнікі 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [семдзесят дзевяць]

79 [semdzesyat dzevyats’]

Прыметнікі 2

[Prymetnіkі 2]

eesti valgevene Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. На м-- с---- с------. На мне сіняя сукенка. 0
N- m-- s------ s------. Na m-- s------ s------. Na mne sіnyaya sukenka. N- m-e s-n-a-a s-k-n-a. ----------------------.
Mul on punane kleit seljas. На м-- ч------- с------. На мне чырвоная сукенка. 0
N- m-- c--------- s------. Na m-- c--------- s------. Na mne chyrvonaya sukenka. N- m-e c-y-v-n-y- s-k-n-a. -------------------------.
Mul on roheline kleit seljas. На м-- з------ с------. На мне зялёная сукенка. 0
N- m-- z-------- s------. Na m-- z-------- s------. Na mne zyalenaya sukenka. N- m-e z-a-e-a-a s-k-n-a. ------------------------.
Ma ostan musta koti. Я к----- ч----- с----. Я купляю чорную сумку. 0
Y- k------- c------- s----. Ya k------- c------- s----. Ya kuplyayu chornuyu sumku. Y- k-p-y-y- c-o-n-y- s-m-u. --------------------------.
Ma ostan pruuni koti. Я к----- к--------- с----. Я купляю карычневую сумку. 0
Y- k------- k----------- s----. Ya k------- k----------- s----. Ya kuplyayu karychnevuyu sumku. Y- k-p-y-y- k-r-c-n-v-y- s-m-u. ------------------------------.
Ma ostan valge koti. Я к----- б---- с----. Я купляю белую сумку. 0
Y- k------- b----- s----. Ya k------- b----- s----. Ya kuplyayu beluyu sumku. Y- k-p-y-y- b-l-y- s-m-u. ------------------------.
Mul on vaja uut autot. Мн- п------- н--- а---------. Мне патрэбны новы аўтамабіль. 0
M-- p------- n--- a--------’. Mn- p------- n--- a---------. Mne patrebny novy autamabіl’. M-e p-t-e-n- n-v- a-t-m-b-l’. ---------------------------’.
Mul on vaja kiiret autot. Мн- п------- х---- а---------. Мне патрэбны хуткі аўтамабіль. 0
M-- p------- k----- a--------’. Mn- p------- k----- a---------. Mne patrebny khutkі autamabіl’. M-e p-t-e-n- k-u-k- a-t-m-b-l’. -----------------------------’.
Mul on vaja mugavat autot. Мн- п------- ў------ а---------. Мне патрэбны ўтульны аўтамабіль. 0
M-- p------- u---’n- a--------’. Mn- p------- u------ a---------. Mne patrebny utul’ny autamabіl’. M-e p-t-e-n- u-u-’n- a-t-m-b-l’. -----------------’------------’.
Seal üleval elab vana naine. Та- н------ ж--- с----- ж------. Там наверсе жыве старая жанчына. 0
T-- n------ z---- s------ z--------. Ta- n------ z---- s------ z--------. Tam naverse zhyve staraya zhanchyna. T-m n-v-r-e z-y-e s-a-a-a z-a-c-y-a. -----------------------------------.
Seal üleval elab paks naine. Та- н------ ж--- т------ ж------. Там наверсе жыве тоўстая жанчына. 0
T-- n------ z---- t------- z--------. Ta- n------ z---- t------- z--------. Tam naverse zhyve toustaya zhanchyna. T-m n-v-r-e z-y-e t-u-t-y- z-a-c-y-a. ------------------------------------.
Seal all elab uudishimulik naine. Та- у---- ж--- ц------- ж------. Там унізе жыве цікаўная жанчына. 0
T-- u---- z---- t--------- z--------. Ta- u---- z---- t--------- z--------. Tam unіze zhyve tsіkaunaya zhanchyna. T-m u-і-e z-y-e t-і-a-n-y- z-a-c-y-a. ------------------------------------.
Meie külalised olid toredad inimesed. На-- г---- б--- п------- л----. Нашы госці былі прыемныя людзі. 0
N---- g----- b--- p-------- l-----. Na--- g----- b--- p-------- l-----. Nashy gostsі bylі pryemnyya lyudzі. N-s-y g-s-s- b-l- p-y-m-y-a l-u-z-. ----------------------------------.
Meie külalised olid viisakad inimesed. На-- г---- б--- в------- л----. Нашы госці былі ветлівыя людзі. 0
N---- g----- b--- v-------- l-----. Na--- g----- b--- v-------- l-----. Nashy gostsі bylі vetlіvyya lyudzі. N-s-y g-s-s- b-l- v-t-і-y-a l-u-z-. ----------------------------------.
Meie külalised olid huvitavad inimesed. На-- г---- б--- ц------ л----. Нашы госці былі цікавыя людзі. 0
N---- g----- b--- t-------- l-----. Na--- g----- b--- t-------- l-----. Nashy gostsі bylі tsіkavyya lyudzі. N-s-y g-s-s- b-l- t-і-a-y-a l-u-z-. ----------------------------------.
Mul on armsad lapsed. У м--- м---- д----. У мяне мілыя дзеці. 0
U m---- m----- d-----. U m---- m----- d-----. U myane mіlyya dzetsі. U m-a-e m-l-y- d-e-s-. ---------------------.
Aga naabritel on ulakad lapsed. Ал- ў с------- н------- д----. Але ў суседзяў нахабныя дзеці. 0
A-- u s-------- n--------- d-----. Al- u s-------- n--------- d-----. Ale u susedzyau nakhabnyya dzetsі. A-e u s-s-d-y-u n-k-a-n-y- d-e-s-. ---------------------------------.
Kas teie lapsed on head? У В-- д----- д----? У Вас добрыя дзеці? 0
U V-- d------ d-----? U V-- d------ d-----? U Vas dobryya dzetsі? U V-s d-b-y-a d-e-s-? --------------------?

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...