Vestmik

et Omadussõnad 2   »   sl Pridevnik 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [devetinsedemdeset]

Pridevnik 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. Na se-- i----(O-lečeno-im-m)-m-dro---le--. N- s--- i--- (-------- i---- m---- o------ N- s-b- i-a- (-b-e-e-o i-a-) m-d-o o-l-k-. ------------------------------------------ Na sebi imam (Oblečeno imam) modro obleko. 0
Mul on punane kleit seljas. N----b- i----(----č--o-i-a-- r-e-o o----o. N- s--- i--- (-------- i---- r---- o------ N- s-b- i-a- (-b-e-e-o i-a-) r-e-o o-l-k-. ------------------------------------------ Na sebi imam (Oblečeno imam) rdečo obleko. 0
Mul on roheline kleit seljas. Na-s--- -mam (Ob-e--n--i--------e-o -b--ko. N- s--- i--- (-------- i---- z----- o------ N- s-b- i-a- (-b-e-e-o i-a-) z-l-n- o-l-k-. ------------------------------------------- Na sebi imam (Oblečeno imam) zeleno obleko. 0
Ma ostan musta koti. K--il--)--om č-n- -orbi--. K------- b-- č--- t------- K-p-l-a- b-m č-n- t-r-i-o- -------------------------- Kupil(a) bom črno torbico. 0
Ma ostan pruuni koti. Kup----) b-- --- r--vo t-r--co. K------- b-- e-- r---- t------- K-p-l-a- b-m e-o r-a-o t-r-i-o- ------------------------------- Kupil(a) bom eno rjavo torbico. 0
Ma ostan valge koti. K----------m b-lo-t--bic-. K------- b-- b--- t------- K-p-l-a- b-m b-l- t-r-i-o- -------------------------- Kupil(a) bom belo torbico. 0
Mul on vaja uut autot. Pot----j---no- -vt-. P--------- n-- a---- P-t-e-u-e- n-v a-t-. -------------------- Potrebujem nov avto. 0
Mul on vaja kiiret autot. Po---b-jem -i-e--av-o. P--------- h---- a---- P-t-e-u-e- h-t-r a-t-. ---------------------- Potrebujem hiter avto. 0
Mul on vaja mugavat autot. Pot-eb-je-----ben--v--. P--------- u----- a---- P-t-e-u-e- u-o-e- a-t-. ----------------------- Potrebujem udoben avto. 0
Seal üleval elab vana naine. Ta- zgoraj ---n-----tara ----a. T-- z----- s------ s---- g----- T-m z-o-a- s-a-u-e s-a-a g-s-a- ------------------------------- Tam zgoraj stanuje stara gospa. 0
Seal üleval elab paks naine. Ta- -----j--tanu-e-deb------s-a. T-- z----- s------ d----- g----- T-m z-o-a- s-a-u-e d-b-l- g-s-a- -------------------------------- Tam zgoraj stanuje debela gospa. 0
Seal all elab uudishimulik naine. T----g-r-j---a-u-e r--o---na g-s--. T-- z----- s------ r-------- g----- T-m z-o-a- s-a-u-e r-d-v-d-a g-s-a- ----------------------------------- Tam zgoraj stanuje radovedna gospa. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. N--i -------------- -r-je--i (------ni, ljubez---i)----d--. N--- g----- s- b--- p------- (--------- l---------- l------ N-š- g-s-j- s- b-l- p-i-e-n- (-r-j-z-i- l-u-e-n-v-) l-u-j-. ----------------------------------------------------------- Naši gostje so bili prijetni (prijazni, ljubeznivi) ljudje. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. N--i g-------o-b--- --j---i lju-je. N--- g----- s- b--- v------ l------ N-š- g-s-j- s- b-l- v-j-d-i l-u-j-. ----------------------------------- Naši gostje so bili vljudni ljudje. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. N-ši----tj--s---il---animivi l----e. N--- g----- s- b--- z------- l------ N-š- g-s-j- s- b-l- z-n-m-v- l-u-j-. ------------------------------------ Naši gostje so bili zanimivi ljudje. 0
Mul on armsad lapsed. Imam-l-ubk-------e. I--- l----- o------ I-a- l-u-k- o-r-k-. ------------------- Imam ljubke otroke. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. Tod--s-s-d-e--m--o--es----e otro-e. T--- s------ i---- n------- o------ T-d- s-s-d-e i-a-o n-s-a-n- o-r-k-. ----------------------------------- Toda sosedje imajo nesramne otroke. 0
Kas teie lapsed on head? S--va-i -t--ci ----ni? S- v--- o----- p------ S- v-š- o-r-c- p-i-n-? ---------------------- So vaši otroci pridni? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...