Vestmik

et Minevik 2   »   nl Verleden tijd 2

82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

Minevik 2

82 [tweeëntachtig]

Verleden tijd 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Pidid sa kiirabi kutsuma? Moest-je een --ek---u-- ---p-n? M---- j- e-- z--------- r------ M-e-t j- e-n z-e-e-a-t- r-e-e-? ------------------------------- Moest je een ziekenauto roepen? 0
Pidid sa arsti kutsuma? M-e---je de--rts r-e-e-? M---- j- d- a--- r------ M-e-t j- d- a-t- r-e-e-? ------------------------ Moest je de arts roepen? 0
Pidid sa politsei kutsuma? Moe-t------ p----ie r--pen? M---- j- d- p------ r------ M-e-t j- d- p-l-t-e r-e-e-? --------------------------- Moest je de politie roepen? 0
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel. H--------et---le---n--m-er--Z---i-t---d i-------o-. H---- u h-- t-------------- Z------ h-- i- h-- n--- H-e-t u h-t t-l-f-o-n-m-e-? Z-j-i-t h-d i- h-t n-g- --------------------------------------------------- Heeft u het telefoonnummer? Zojuist had ik het nog. 0
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel. He----u--et--d-es? --juist ha- ----e--n--. H---- u h-- a----- Z------ h-- i- h-- n--- H-e-t u h-t a-r-s- Z-j-i-t h-d i- h-t n-g- ------------------------------------------ Heeft u het adres? Zojuist had ik het nog. 0
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel. H-ef- u--e--l------ond?---j---t---- -k--em -o-. H---- u d- p----------- Z------ h-- i- h-- n--- H-e-t u d- p-a-t-g-o-d- Z-j-i-t h-d i- h-m n-g- ----------------------------------------------- Heeft u de plattegrond? Zojuist had ik hem nog. 0
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla. K--m h-- op ti--? H-j---n n--t--p -i-- k-me-. K--- h-- o- t---- H-- k-- n--- o- t--- k----- K-a- h-j o- t-j-? H-j k-n n-e- o- t-j- k-m-n- --------------------------------------------- Kwam hij op tijd? Hij kon niet op tijd komen. 0
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed. V----hij de weg?-Hi- --- -e -e---i-----n-en. V--- h-- d- w--- H-- k-- d- w-- n--- v------ V-n- h-j d- w-g- H-j k-n d- w-g n-e- v-n-e-. -------------------------------------------- Vond hij de weg? Hij kon de weg niet vinden. 0
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru. B----ep--i----u?--ij--on m-j n--t---g---pe-. B------ h-- j--- H-- k-- m-- n--- b--------- B-g-e-p h-j j-u- H-j k-n m-j n-e- b-g-i-p-n- -------------------------------------------- Begreep hij jou? Hij kon mij niet begrijpen. 0
Miks ei saanud sa täpselt tulla? W-a----k---je n-et op-ti-d---me-? W----- k-- j- n--- o- t--- k----- W-a-o- k-n j- n-e- o- t-j- k-m-n- --------------------------------- Waarom kon je niet op tijd komen? 0
Miks sa teed ei leidnud? Waa--- -o- je d---e- -iet--inden? W----- k-- j- d- w-- n--- v------ W-a-o- k-n j- d- w-g n-e- v-n-e-? --------------------------------- Waarom kon je de weg niet vinden? 0
Miks sa temast aru ei saanud? Wa--om ----j---em--i-t v-------? W----- k-- j- h-- n--- v-------- W-a-o- k-n j- h-m n-e- v-r-t-a-? -------------------------------- Waarom kon je hem niet verstaan? 0
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud. Ik -o- nie- o- ti-- kom-n- om--t-e- --en -u- --ed. I- k-- n--- o- t--- k----- o---- e- g--- b-- r---- I- k-n n-e- o- t-j- k-m-n- o-d-t e- g-e- b-s r-e-. -------------------------------------------------- Ik kon niet op tijd komen, omdat er geen bus reed. 0
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti. I------d- -eg -i-t vi-den--om--t ---g-en----t-e---nd-h--. I- k-- d- w-- n--- v------ o---- i- g--- p---------- h--- I- k-n d- w-g n-e- v-n-e-, o-d-t i- g-e- p-a-t-g-o-d h-d- --------------------------------------------------------- Ik kon de weg niet vinden, omdat ik geen plattegrond had. 0
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali. I--kon--em--i-t -er-ta-n--o-----de-mu--e--zo-h-rd -t--d. I- k-- h-- n--- v-------- o---- d- m----- z- h--- s----- I- k-n h-m n-e- v-r-t-a-, o-d-t d- m-z-e- z- h-r- s-o-d- -------------------------------------------------------- Ik kon hem niet verstaan, omdat de muziek zo hard stond. 0
Ma pidin takso võtma. Ik---es---en-ta-i n--en. I- m---- e-- t--- n----- I- m-e-t e-n t-x- n-m-n- ------------------------ Ik moest een taxi nemen. 0
Ma pidin linnakaardi ostma. Ik-----t e-n pla-teg--nd --p-n. I- m---- e-- p---------- k----- I- m-e-t e-n p-a-t-g-o-d k-p-n- ------------------------------- Ik moest een plattegrond kopen. 0
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama. I- m-e-t -----d-o -i-ze-t--. I- m---- d- r---- u--------- I- m-e-t d- r-d-o u-t-e-t-n- ---------------------------- Ik moest de radio uitzetten. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi ! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!