Vestmik

et suur – väike   »   nl groot – klein

68 [kuuskümmend kaheksa]

suur – väike

suur – väike

68 [achtenzestig]

groot – klein

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
suur ja väike g--ot--n-kle-n g---- e- k---- g-o-t e- k-e-n -------------- groot en klein 0
Elevant on suur. D-------n- is -root. D- o------ i- g----- D- o-i-a-t i- g-o-t- -------------------- De olifant is groot. 0
Hiir on väike. De mu---is k---n. D- m--- i- k----- D- m-i- i- k-e-n- ----------------- De muis is klein. 0
pime ja valge don-e- -n---cht d----- e- l---- d-n-e- e- l-c-t --------------- donker en licht 0
Öö on pime. D- na--- -- -o-k--. D- n---- i- d------ D- n-c-t i- d-n-e-. ------------------- De nacht is donker. 0
Päev on valge. D--dag -s-l--ht. D- d-- i- l----- D- d-g i- l-c-t- ---------------- De dag is licht. 0
vana ja noor ou--en---ng o-- e- j--- o-d e- j-n- ----------- oud en jong 0
Meie vanaisa on väga vana. Onz--gro--v---- i----e----d. O--- g--------- i- h--- o--- O-z- g-o-t-a-e- i- h-e- o-d- ---------------------------- Onze grootvader is heel oud. 0
70 aastat tagasi oli ta veel noor. 7--ja-- g--ede- wa-------o----ng. 7- j--- g------ w-- h-- n-- j---- 7- j-a- g-l-d-n w-s h-j n-g j-n-. --------------------------------- 70 jaar geleden was hij nog jong. 0
ilus ja inetu m-oi en------k m--- e- l----- m-o- e- l-l-j- -------------- mooi en lelijk 0
Liblikas on ilus. D- vlin--r--- -o-i. D- v------ i- m---- D- v-i-d-r i- m-o-. ------------------- De vlinder is mooi. 0
Ämblik on inetu. De-spin-i- ----j-. D- s--- i- l------ D- s-i- i- l-l-j-. ------------------ De spin is lelijk. 0
paks ja kõhn di--en-dun d-- e- d-- d-k e- d-n ---------- dik en dun 0
100 kilo kaaluv naine on paks. Ee--v-o---v---100 kilo ---d--. E-- v---- v-- 1-- k--- i- d--- E-n v-o-w v-n 1-0 k-l- i- d-k- ------------------------------ Een vrouw van 100 kilo is dik. 0
50 kilo kaaluv mees on kõhn. E-n---n va--5- kil---- --n. E-- m-- v-- 5- k--- i- d--- E-n m-n v-n 5- k-l- i- d-n- --------------------------- Een man van 50 kilo is dun. 0
kallis ja odav duur----g---koop d--- e- g------- d-u- e- g-e-k-o- ---------------- duur en goedkoop 0
Auto on kallis. D---ut- is--uu-. D- a--- i- d---- D- a-t- i- d-u-. ---------------- De auto is duur. 0
Ajaleht on odav. D- -r-nt i- -o--k--p. D- k---- i- g-------- D- k-a-t i- g-e-k-o-. --------------------- De krant is goedkoop. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Koodivahetus

Üha enam inimesi kasvab üles kakskeelsena. Nad oskavad rohkem kui ühte keelt. Paljud neist vahetavad tihti keelt. Nad otsustavad vastavalt olukorrale, millist keelt kasutada. Näiteks räägivad nad erinevat keelt tööl ja kodus. Nii kohanevad nad end ümbritseva keskkonnaga. Kuid on olemas ka võimalus vahetada keelt spontaanselt. Seda nähtust nimetatakse koodi vahetamiseks. Sellisel juhul vahetatakse keelt rääkimise ajal. Keele vahetamiseks võib olla palju põhjusi. Sageli ei leita ühes keeles sobivat sõna. Nad suudavad teises keeles end paremini väljendada. Võib ka olla, et kõneleja tunneb end ühes keeles kindlamini kui teises. Nad kasutavad üht keelt era-või isiklike asjade puhul. Mõnikord puudub ühes keeles teatud sõna. Sel juhul peab kõneleja keelt vahetama. Keelt võib ka muuta selleks, et inimest ei mõistetaks. Sellisel juhul toimib koodi vahetus salajase keelena. Varasemalt on keelte üksteisega segamist kritiseeritud. Arvati, et kõneleja ei oska kumbagi keelt piisavalt hästi. Tänapäeval vaadatakse antud nähtust teisiti. Koodivahetus tähendab erilist keelelist oskust. Koodivahetust kasutavate kõnelejate jälgimine võib olla väga huvitav. Tihti nad ei vaheta vaid keelt, mida räägivad. Nad muudavad ka teisi kommunikatiivseid elemente. Paljud räägivad teises keeles kiiremini, valjemini ja toonitatumalt. Või hakkavad nad äkitselt kasutama rohkem žeste ja näoilmeid. Seepärast on kooduvahetus alati natuke ka kultuurivahetus...