Vestmik

et Omadussõnad 1   »   nl Bijvoeglijke naamwoorden 1

78 [seitsekümmend kaheksa]

Omadussõnad 1

Omadussõnad 1

78 [achtenzeventig]

Bijvoeglijke naamwoorden 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
vana naine ee- o--- v---w een oude vrouw 0
paks naine ee- d---- v---w een dikke vrouw 0
uudishimulik naine ee- n------------ v---w een nieuwsgierige vrouw 0
uus auto ee- n----- a--o een nieuwe auto 0
kiire auto ee- s----- a--o een snelle auto 0
mugav auto ee- c----------- a--o een comfortabele auto 0
sinine kleit ee- b----- j--k een blauwe jurk 0
punane kleit ee- r--- j--k een rode jurk 0
roheline kleit ee- g----- j--k een groene jurk 0
must kott ee- z----- t-s een zwarte tas 0
pruun kott ee- b----- t-s een bruine tas 0
valge kott ee- w---- t-s een witte tas 0
toredad inimesed aa----- m----n aardige mensen 0
viisakad inimesed be------ m----n beleefde mensen 0
huvitavad inimesed in---------- m----n interessante mensen 0
armsad lapsed li--- k------n lieve kinderen 0
ulakad lapsed br----- k------n brutale kinderen 0
head lapsed br--- k------n brave kinderen 0

Arvutid suudavad taasluua kuuldud sõnu

Inimene on kaua unistanud võimest lugeda mõtteid. Me kõik sooviksime teada, mida teine mingil hetkel mõtleb. Siiani pole see unistus veel teoks saanud. Isegi tänapäeva tehnoloogia abil ei suuda me mõtteid lugeda. Teiste mõtted jäävad endiselt saladuseks. Kuid me võime ära tunda, mida keegi teine kuulis! Seda on tõestanud teaduslik eksperiment. Teadlastel õnnestus rekonstrueerida kuuldud sõnu. Selleks analüüsisid nad katsealuste ajulaineid. Kui me midagi kuuleme, muutub meie aju aktiivseks. Ta peab töötlema kuuldud keelt. Selle protsessi käigus tekib ajul teatud käitumismuster. Seda mustrit on võimalik elektrootide abil salvestada. Ning antud salvestist on veel võimalik töödelda! Arvuti abil on seda võimalik muuta helimustriks. Nii ongi võimalik määrata, mis sõna inimene kuulis. See põhimõte kehtib kõigi sõnade kohta. Iga sõna, mida me kuuleme, tekitab kindla signaali. Signaal on alati seotud sõna kõlaga. Seega on antud signaal ‘vaid’ vaja tõlkida akustiliseks signaaliks. Kui on teada sõna helimuster, tunned ära ka sõna. Katsealused kuulsid katse käigus päris sõnu ja väljamõeldud sõnu. Seega osa sõnu polnud olemas. Vaatamata sellelel oli võimalik ka tundmatuid sõnu rekonstrueerida. Tuntud sõnu saab väljendada arvuti abil. Neid on ka võimalik kuvad monitoril. Nüüd loodavad teadlased, et varsti suudavad nad keelesignaale paremini mõista. Niisiis unistus mõtete lugemisest jätkub...