Vestmik

et midagi soovima   »   kk to like something

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [жетпіс]

70 [jetpis]

to like something

[birdeñe istegisi kelw]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kasahhi Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? Те-е-і--еккі--- кел- ме? Т----- ш------- к--- м-- Т-м-к- ш-к-і-і- к-л- м-? ------------------------ Темекі шеккіңіз келе ме? 0
Tem-ki-şekki----k-l---e? T----- ş------- k--- m-- T-m-k- ş-k-i-i- k-l- m-? ------------------------ Temeki şekkiñiz kele me?
Kas te sooviksite tantsida? Б--е----- --л- --? Б-------- к--- м-- Б-л-г-ң-з к-л- м-? ------------------ Билегіңіз келе ме? 0
B--egiñ-- k-l- me? B-------- k--- m-- B-l-g-ñ-z k-l- m-? ------------------ Bïlegiñiz kele me?
Kas te sooviksite jalutama minna? Се-у-ндег---з кел--ме? С------------ к--- м-- С-р-е-д-г-ң-з к-л- м-? ---------------------- Серуендегіңіз келе ме? 0
S--wen--giñi- k-l- m-? S------------ k--- m-- S-r-e-d-g-ñ-z k-l- m-? ---------------------- Serwendegiñiz kele me?
Ma sooviksin suitsetada. Те--кі--е--і---елі- т-р. Т----- ш----- к---- т--- Т-м-к- ш-к-і- к-л-п т-р- ------------------------ Темекі шеккім келіп тұр. 0
Te--ki-ş-kk-m-ke-ip--ur. T----- ş----- k---- t--- T-m-k- ş-k-i- k-l-p t-r- ------------------------ Temeki şekkim kelip tur.
Soovid sa sigaretti? Си-аре- ш--кі- келе --? С------ ш----- к--- м-- С-г-р-т ш-к-і- к-л- м-? ----------------------- Сигарет шеккің келе ме? 0
S-g--e- -ek--ñ -ele---? S------ ş----- k--- m-- S-g-r-t ş-k-i- k-l- m-? ----------------------- Sïgaret şekkiñ kele me?
Ta soovib tuld. О------тық --рек. О--- о---- к----- О-а- о-т-қ к-р-к- ----------------- Оған оттық керек. 0
Oğan o---q ke-ek. O--- o---- k----- O-a- o-t-q k-r-k- ----------------- Oğan ottıq kerek.
Ma sooviksin midagi juua. Б---ең------- кеп--ұр. Б------ і---- к-- т--- Б-р-е-е і-к-м к-п т-р- ---------------------- Бірдеңе ішкім кеп тұр. 0
Bi-deñe -şkim-kep t-r. B------ i---- k-- t--- B-r-e-e i-k-m k-p t-r- ---------------------- Birdeñe işkim kep tur.
Ma sooviksin midagi süüa. Б-рд-ң--жегім -елі- тұр. Б------ ж---- к---- т--- Б-р-е-е ж-г-м к-л-п т-р- ------------------------ Бірдеңе жегім келіп тұр. 0
B--d-ñ------m-kel---tur. B------ j---- k---- t--- B-r-e-e j-g-m k-l-p t-r- ------------------------ Birdeñe jegim kelip tur.
Ma sooviksin veidi puhata. Бі--з демалғ-м --л-п тұ-. Б---- д------- к---- т--- Б-р-з д-м-л-ы- к-л-п т-р- ------------------------- Біраз демалғым келіп тұр. 0
B-r-z ---a------eli- -ur. B---- d------- k---- t--- B-r-z d-m-l-ı- k-l-p t-r- ------------------------- Biraz demalğım kelip tur.
Ma sooviksin teilt midagi küsida. Сіз-е- б-р-е-е-сұ-ағ-м к-- е-і. С----- б------ с------ к-- е--- С-з-е- б-р-е-е с-р-ғ-м к-п е-і- ------------------------------- Сізден бірдеңе сұрағым кеп еді. 0
Si--e- b--deñ- ---a-ım --p----. S----- b------ s------ k-- e--- S-z-e- b-r-e-e s-r-ğ-m k-p e-i- ------------------------------- Sizden birdeñe surağım kep edi.
Ma sooviksin teilt midagi paluda. С-з---бі- --і-і--ж---сам-д-п--ді-. С---- б-- ө----- ж------ д-- е---- С-з-е б-р ө-і-і- ж-с-с-м д-п е-і-. ---------------------------------- Сізге бір өтініш жасасам деп едім. 0
Siz-- --r---iniş jas--a- de- -d--. S---- b-- ö----- j------ d-- e---- S-z-e b-r ö-i-i- j-s-s-m d-p e-i-. ---------------------------------- Sizge bir ötiniş jasasam dep edim.
Ma sooviksin teile midagi välja teha. Сі--- б-р-же-ге -ақ-ра--- -е- ед-м. С---- б-- ж---- ш-------- д-- е---- С-з-і б-р ж-р-е ш-қ-р-й-н д-п е-і-. ----------------------------------- Сізді бір жерге шақырайын деп едім. 0
Si-di-bi--je-g- ş--ı-ay-n--e---di-. S---- b-- j---- ş-------- d-- e---- S-z-i b-r j-r-e ş-q-r-y-n d-p e-i-. ----------------------------------- Sizdi bir jerge şaqırayın dep edim.
Mida te soovite, palun? Сіз--- қ-лайс--? С-- н- қ-------- С-з н- қ-л-й-ы-? ---------------- Сіз не қалайсыз? 0
S---n--q----s--? S-- n- q-------- S-z n- q-l-y-ı-? ---------------- Siz ne qalaysız?
Soovite te kohvi? Ко-е ішкі-із --л- -е? К--- і------ к--- м-- К-ф- і-к-ң-з к-л- м-? --------------------- Кофе ішкіңіз келе ме? 0
Ko-----kiñ-z k-l---e? K--- i------ k--- m-- K-f- i-k-ñ-z k-l- m-? --------------------- Kofe işkiñiz kele me?
Või soovite te pigem teed? Ә-----а--іш-іңіз ---е м-? Ә--- ш-- і------ к--- м-- Ә-д- ш-й і-к-ң-з к-л- м-? ------------------------- Әлде шай ішкіңіз келе ме? 0
Äl-----y iş-i----kele me? Ä--- ş-- i------ k--- m-- Ä-d- ş-y i-k-ñ-z k-l- m-? ------------------------- Älde şay işkiñiz kele me?
Me soovime koju sõita. Үй-е-қ-йт----деп---ік. Ү--- қ------ д-- е---- Ү-г- қ-й-с-қ д-п е-і-. ---------------------- Үйге қайтсақ деп едік. 0
Üyge-q-ytsa--d-p e---. Ü--- q------ d-- e---- Ü-g- q-y-s-q d-p e-i-. ---------------------- Üyge qaytsaq dep edik.
Soovite te taksot? Се-дер-е-т-к-и-кере--пе? С------- т---- к---- п-- С-н-е-г- т-к-и к-р-к п-? ------------------------ Сендерге такси керек пе? 0
Sen---g- t-k-ï--erek---? S------- t---- k---- p-- S-n-e-g- t-k-ï k-r-k p-? ------------------------ Senderge taksï kerek pe?
Nad soovivad helistada. Олард----оңыр-у -а-ғы---кеп----. О------ қ------ ш------ к-- е--- О-а-д-ң қ-ң-р-у ш-л-ы-ы к-п е-і- -------------------------------- Олардың қоңырау шалғысы кеп еді. 0
Ol---------ır---ş-lğı-ı--ep e-i. O------ q------ ş------ k-- e--- O-a-d-ñ q-ñ-r-w ş-l-ı-ı k-p e-i- -------------------------------- Olardıñ qoñıraw şalğısı kep edi.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.