Vestmik

et suur – väike   »   kk big – small

68 [kuuskümmend kaheksa]

suur – väike

suur – väike

68 [алпыс сегіз]

68 [alpıs segiz]

big – small

[Ülken – kişkentay]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kasahhi Mängi Rohkem
suur ja väike үлкен-ж--е---ш-----й ү---- ж--- к-------- ү-к-н ж-н- к-ш-е-т-й -------------------- үлкен және кішкентай 0
ül-e--jäne-ki-kent-y ü---- j--- k-------- ü-k-n j-n- k-ş-e-t-y -------------------- ülken jäne kişkentay
Elevant on suur. Піл-ү----. П-- ү----- П-л ү-к-н- ---------- Піл үлкен. 0
P-l--lk-n. P-- ü----- P-l ü-k-n- ---------- Pil ülken.
Hiir on väike. Ты---н---шк-н--й. Т----- к--------- Т-ш-а- к-ш-е-т-й- ----------------- Тышқан кішкентай. 0
T-şqa--k-şk-n---. T----- k--------- T-ş-a- k-ş-e-t-y- ----------------- Tışqan kişkentay.
pime ja valge қар--ғ- жә-е жарық қ------ ж--- ж---- қ-р-ң-ы ж-н- ж-р-қ ------------------ қараңғы және жарық 0
q-r-ñ-- -äne-j-r-q q------ j--- j---- q-r-ñ-ı j-n- j-r-q ------------------ qarañğı jäne jarıq
Öö on pime. Т---қар-ң-ы. Т-- қ------- Т-н қ-р-ң-ы- ------------ Түн қараңғы. 0
Tü- qarañ-ı. T-- q------- T-n q-r-ñ-ı- ------------ Tün qarañğı.
Päev on valge. Күнді- ----қ. К----- ж----- К-н-і- ж-р-қ- ------------- Күндіз жарық. 0
Künd-z ja-ı-. K----- j----- K-n-i- j-r-q- ------------- Kündiz jarıq.
vana ja noor кә-і --не---с к--- ж--- ж-- к-р- ж-н- ж-с ------------- кәрі және жас 0
kä-i --n- -as k--- j--- j-- k-r- j-n- j-s ------------- käri jäne jas
Meie vanaisa on väga vana. Б--дің-а--м-з --е-к--і. Б----- а----- ө-- к---- Б-з-і- а-а-ы- ө-е к-р-. ----------------------- Біздің атамыз өте кәрі. 0
Bizd---a-a-----t- -äri. B----- a----- ö-- k---- B-z-i- a-a-ı- ö-e k-r-. ----------------------- Bizdiñ atamız öte käri.
70 aastat tagasi oli ta veel noor. 7- -ыл-----н--- ----бо-ған. 7- ж-- б---- о- ж-- б------ 7- ж-л б-р-н о- ж-с б-л-а-. --------------------------- 70 жыл бұрын ол жас болған. 0
70 j---b-r-- ---j-- bol-an. 7- j-- b---- o- j-- b------ 7- j-l b-r-n o- j-s b-l-a-. --------------------------- 70 jıl burın ol jas bolğan.
ilus ja inetu әд--і және---қ--сыз ә---- ж--- ұ------- ә-е-і ж-н- ұ-қ-н-ы- ------------------- әдемі және ұсқынсыз 0
ädem--jä-e ----n--z ä---- j--- u------- ä-e-i j-n- u-q-n-ı- ------------------- ädemi jäne usqınsız
Liblikas on ilus. К-б-л-к-ә----. К------ ә----- К-б-л-к ә-е-і- -------------- Көбелек әдемі. 0
K--e-e- ---m-. K------ ä----- K-b-l-k ä-e-i- -------------- Köbelek ädemi.
Ämblik on inetu. Ө-мекш- -сқынсыз. Ө------ ұ-------- Ө-м-к-і ұ-қ-н-ы-. ----------------- Өрмекші ұсқынсыз. 0
Ö-m--ş- -sq--s-z. Ö------ u-------- Ö-m-k-i u-q-n-ı-. ----------------- Örmekşi usqınsız.
paks ja kõhn с-м-------қ с---- ----- с-м-з --р-қ ----------- семіз -арық 0
s--i----rıq s---- ----- s-m-z --r-q ----------- semiz -arıq
100 kilo kaaluv naine on paks. С-л--ғы-1---к-лі-ә-ел----і-. С------ 1-- к--- ә--- с----- С-л-а-ы 1-0 к-л- ә-е- с-м-з- ---------------------------- Салмағы 100 келі әйел семіз. 0
Sa-m----1-----l- ä--l-s-mi-. S------ 1-- k--- ä--- s----- S-l-a-ı 1-0 k-l- ä-e- s-m-z- ---------------------------- Salmağı 100 keli äyel semiz.
50 kilo kaaluv mees on kõhn. С----ғы -0-кило-ра-----ке--ары-. С------ 5- к-------- е---- а---- С-л-а-ы 5- к-л-г-а-м е-к-к а-ы-. -------------------------------- Салмағы 50 килограмм еркек арық. 0
Salm--- 5-------r-m- -r--- arı-. S------ 5- k-------- e---- a---- S-l-a-ı 5- k-l-g-a-m e-k-k a-ı-. -------------------------------- Salmağı 50 kïlogramm erkek arıq.
kallis ja odav қы-ба----не ар--н қ----- ж--- а---- қ-м-а- ж-н- а-з-н ----------------- қымбат және арзан 0
q--b-t--ä---a-z-n q----- j--- a---- q-m-a- j-n- a-z-n ----------------- qımbat jäne arzan
Auto on kallis. Машина---мб--. М----- қ------ М-ш-н- қ-м-а-. -------------- Машина қымбат. 0
M-şïn--qı--a-. M----- q------ M-ş-n- q-m-a-. -------------- Maşïna qımbat.
Ajaleht on odav. Г-зет ---а-. Г---- а----- Г-з-т а-з-н- ------------ Газет арзан. 0
G--e- -----. G---- a----- G-z-t a-z-n- ------------ Gazet arzan.

Koodivahetus

Üha enam inimesi kasvab üles kakskeelsena. Nad oskavad rohkem kui ühte keelt. Paljud neist vahetavad tihti keelt. Nad otsustavad vastavalt olukorrale, millist keelt kasutada. Näiteks räägivad nad erinevat keelt tööl ja kodus. Nii kohanevad nad end ümbritseva keskkonnaga. Kuid on olemas ka võimalus vahetada keelt spontaanselt. Seda nähtust nimetatakse koodi vahetamiseks. Sellisel juhul vahetatakse keelt rääkimise ajal. Keele vahetamiseks võib olla palju põhjusi. Sageli ei leita ühes keeles sobivat sõna. Nad suudavad teises keeles end paremini väljendada. Võib ka olla, et kõneleja tunneb end ühes keeles kindlamini kui teises. Nad kasutavad üht keelt era-või isiklike asjade puhul. Mõnikord puudub ühes keeles teatud sõna. Sel juhul peab kõneleja keelt vahetama. Keelt võib ka muuta selleks, et inimest ei mõistetaks. Sellisel juhul toimib koodi vahetus salajase keelena. Varasemalt on keelte üksteisega segamist kritiseeritud. Arvati, et kõneleja ei oska kumbagi keelt piisavalt hästi. Tänapäeval vaadatakse antud nähtust teisiti. Koodivahetus tähendab erilist keelelist oskust. Koodivahetust kasutavate kõnelejate jälgimine võib olla väga huvitav. Tihti nad ei vaheta vaid keelt, mida räägivad. Nad muudavad ka teisi kommunikatiivseid elemente. Paljud räägivad teises keeles kiiremini, valjemini ja toonitatumalt. Või hakkavad nad äkitselt kasutama rohkem žeste ja näoilmeid. Seepärast on kooduvahetus alati natuke ka kultuurivahetus...