Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga et 1   »   sl Odvisni stavki z da 1

91 [üheksakümmend üks]

Kõrvallaused sõnaga et 1

Kõrvallaused sõnaga et 1

91 [enaindevetdeset]

Odvisni stavki z da 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Ilm läheb võib-olla homme paremaks. V-e-e b- ---da-jut-- ------. V---- b- m---- j---- b------ V-e-e b- m-r-a j-t-i b-l-š-. ---------------------------- Vreme bo morda jutri boljše. 0
Kust te teate seda? Odkod-v-s-- to? O---- v---- t-- O-k-d v-s-e t-? --------------- Odkod veste to? 0
Ma loodan, et see läheb paremaks. Up--, -a-b- bol-še. U---- d- b- b------ U-a-, d- b- b-l-š-. ------------------- Upam, da bo boljše. 0
Ta tuleb päris kindlalt. Pr-v -o---o -r--e. P--- g----- p----- P-a- g-t-v- p-i-e- ------------------ Prav gotovo pride. 0
On see kindel? J- -o------l--vo? J- t- z---------- J- t- z-n-s-j-v-? ----------------- Je to zanesljivo? 0
Ma tean, et ta tuleb. V--,--a pr--e. V--- d- p----- V-m- d- p-i-e- -------------- Vem, da pride. 0
Ta helistab kindlasti. Z-g--o-- p-k----. Z------- p------- Z-g-t-v- p-k-i-e- ----------------- Zagotovo pokliče. 0
Tõesti? R-s- (Re--ično-) R--- (---------- R-s- (-e-n-č-o-) ---------------- Res? (Resnično?) 0
Ma arvan, et ta helistab. Mi-l-m--da bo-p--l-c--. M------ d- b- p-------- M-s-i-, d- b- p-k-i-a-. ----------------------- Mislim, da bo poklical. 0
See vein on kindlasti vana. To ---o j- --to---staro. T- v--- j- g----- s----- T- v-n- j- g-t-v- s-a-o- ------------------------ To vino je gotovo staro. 0
Teate te seda kindlalt? V-s-e t- -ot-v-? V---- t- g------ V-s-e t- g-t-v-? ---------------- Veste to gotovo? 0
Ma pakun, et see on vana. D--neva-, -a-je st-r-. D-------- d- j- s----- D-m-e-a-, d- j- s-a-o- ---------------------- Domnevam, da je staro. 0
Meie ülemus näeb hea välja. Na--š-- dobro--z-le--. N-- š-- d---- i------- N-š š-f d-b-o i-g-e-a- ---------------------- Naš šef dobro izgleda. 0
Arvate? Se vam-z-i? S- v-- z--- S- v-m z-i- ----------- Se vam zdi? 0
Ma arvan, et ta näeb lausa väga hea välja. Zdi--- -i- d--c--- ---o-do--- iz-l--a. Z-- s- m-- d- c--- z--- d---- i------- Z-i s- m-, d- c-l- z-l- d-b-o i-g-e-a- -------------------------------------- Zdi se mi, da celo zelo dobro izgleda. 0
Ülemusel on kindlasti tüdruksõber. Š-f -m----tovo kakšn----n-o. Š-- i-- g----- k----- p----- Š-f i-a g-t-v- k-k-n- p-n-o- ---------------------------- Šef ima gotovo kakšno punco. 0
Arvate tõesti? R-s t----m--li-e? R-- t--- m------- R-s t-k- m-s-i-e- ----------------- Res tako mislite? 0
See on päris tõenäoline, et tal on tüdruksõber. Či-t- --g--e ----n-) je,--a -m- p--co. Č---- m----- (------ j-- d- i-- p----- Č-s-o m-g-č- (-o-n-) j-, d- i-a p-n-o- -------------------------------------- Čisto mogoče (možno) je, da ima punco. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Hispaania keel

Hispaania keel kuulub maailma keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 380 miljonile inimesele. Lisaks räägib palju inimesi hispaania keelt teise keelena. Seepärast on hispaania keel üks suurimaid keeli maailmas. See on ka tuntuim romaani keel. Hispaanlased ise kutsuvad oma keelt español'ks või castellano'ks. Sõna castellano paljastab ka hispaania keele päritolu. See arenes välja Castille' piirkonna kohalikust keelest. Enamik hispaanlasi rääkisid castellano keelt umbes 16. sajandil. Tänapäeval kasutatakse mõisteid español ja castellano ühes ja samas tähenduses. Kuid keelel võib olla ka poliitiline mõõde. Hispaania keelt hajutasid erinevad vallutused ja kolooniad. Hispaania keelt räägitakse ka Lääne-Aafrikas ja Filipiinidel. Aga kõige rohkem hispaaniakeelseid inimesi elab Ameerikas. Kesk- ja Lõuna-Ameerikas on valdavaks keeleks just hispaania keel. Samas on ka USAs hispaaniakeelsete inimeste arv tõusuteel. USAs räägib hispaania keelt umbes 50 miljonit inimest. Seda on rohkem kui Hispaanias! Ameerika hispaania keel erineb Euroopa hispaania keelest. Erinevus seisneb kõige rohkem sõnavaras ja grammatikas. Ameerikas näiteks kasutatakse erinevat minevikuvormi. Ka sõnavaras on palju erinevusi. Mõned sõnad on kasutuses vaid Ameerikas, teised aga vaid Hispaanias. Kuid Ameerikas ei ole ühtset hispaania keelt. Ameerika hispaania keelel on palju variatsioone. Hispaania keel on inglise keele järel kõige õpitum keel maailmas. Ja selle võib selgeks saada võrdlemisi kiiresti. Mis sa ootad? - ¡Vamos!