Vestmik

et midagi soovima   »   te ఇష్టపడటం

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [డెబ్బై]

70 [Ḍebbai]

ఇష్టపడటం

[Iṣṭapaḍaṭaṁ]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti telugu Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? మ-----ొ--్రాగడం----టమ---? మ--- ప--------- ఇ-------- మ-క- ప-గ-్-ా-డ- ఇ-్-మ-న-? ------------------------- మీకు పొగత్రాగడం ఇష్టమేనా? 0
Mīku-pogatrāg-ḍa--i--a-ēn-? M--- p----------- i-------- M-k- p-g-t-ā-a-a- i-ṭ-m-n-? --------------------------- Mīku pogatrāgaḍaṁ iṣṭamēnā?
Kas te sooviksite tantsida? మీ-ు డ---ంస--చ--డ--ఇష--మ-న-? మ--- డ------ చ---- ఇ-------- మ-క- డ-య-ం-్ చ-య-ం ఇ-్-మ-న-? ---------------------------- మీకు డ్యాంస్ చేయడం ఇష్టమేనా? 0
M--u ḍyān--cē-aḍaṁ iṣṭamē-ā? M--- ḍ---- c------ i-------- M-k- ḍ-ā-s c-y-ḍ-ṁ i-ṭ-m-n-? ---------------------------- Mīku ḍyāns cēyaḍaṁ iṣṭamēnā?
Kas te sooviksite jalutama minna? మీ-ు వా-ింగ- -ి--ె----- -----ేనా? మ--- వ------ క- వ------ ఇ-------- మ-క- వ-క-ం-్ క- వ-ళ-ళ-ం ఇ-్-మ-న-? --------------------------------- మీకు వాకింగ్ కి వెళ్ళడం ఇష్టమేనా? 0
M--u -āk--g ----eḷḷaḍ-ṁ ---am--ā? M--- v----- k- v------- i-------- M-k- v-k-ṅ- k- v-ḷ-a-a- i-ṭ-m-n-? --------------------------------- Mīku vākiṅg ki veḷḷaḍaṁ iṣṭamēnā?
Ma sooviksin suitsetada. న-కు --గత-------ఇష్--ే న--- ప--------- ఇ----- న-క- ప-గ-్-ా-డ- ఇ-్-మ- ---------------------- నాకు పొగత్రాగడం ఇష్టమే 0
Nā-u-p-ga--āgaḍ-ṁ-i--a-ē N--- p----------- i----- N-k- p-g-t-ā-a-a- i-ṭ-m- ------------------------ Nāku pogatrāgaḍaṁ iṣṭamē
Soovid sa sigaretti? మ--ు--క స--ర--- క-----? మ--- ఒ- స------ క------ మ-క- ఒ- స-గ-ె-్ క-వ-ల-? ----------------------- మీకు ఒక సిగరెట్ కావాలా? 0
Mī-- ok--s--ar-ṭ -ā-ā--? M--- o-- s------ k------ M-k- o-a s-g-r-ṭ k-v-l-? ------------------------ Mīku oka sigareṭ kāvālā?
Ta soovib tuld. ఆయ-కి--త-తీ---వా-ి ఆ---- బ---- క----- ఆ-న-ి బ-్-ీ క-వ-ల- ------------------ ఆయనకి బత్తీ కావాలి 0
Āy--ak--batt--kāv--i Ā------ b---- k----- Ā-a-a-i b-t-ī k-v-l- -------------------- Āyanaki battī kāvāli
Ma sooviksin midagi juua. న--- -----ా-ా--- ---ి న--- ఎ-- త------ ఉ--- న-క- ఎ-ో త-గ-ల-ి ఉ-ద- --------------------- నాకు ఎదో తాగాలని ఉంది 0
N-k--edō --gālan- ---i N--- e-- t------- u--- N-k- e-ō t-g-l-n- u-d- ---------------------- Nāku edō tāgālani undi
Ma sooviksin midagi süüa. నా-- ఎదో -----న- ఉ--ి న--- ఎ-- త------ ఉ--- న-క- ఎ-ో త-న-ల-ి ఉ-ద- --------------------- నాకు ఎదో తినాలని ఉంది 0
N-ku --ō ti-ā---i-u--i N--- e-- t------- u--- N-k- e-ō t-n-l-n- u-d- ---------------------- Nāku edō tinālani undi
Ma sooviksin veidi puhata. న------ం---వ-శ-రమ------- ఉంది న--- క---- వ------------ ఉ--- న-క- క-ం-ం వ-శ-ర-ి-చ-ల-ి ఉ-ద- ----------------------------- నాకు కొంచం విశ్రమించాలని ఉంది 0
Nā---kon--a---i-r--i-̄----n- undi N--- k------ v-------------- u--- N-k- k-n-c-ṁ v-ś-a-i-̄-ā-a-i u-d- --------------------------------- Nāku kon̄caṁ viśramin̄cālani undi
Ma sooviksin teilt midagi küsida. న-క- మ--్మల్-ి -ద- --గా-ని---ది న--- మ-------- ఎ-- అ------ ఉ--- న-క- మ-మ-మ-్-ి ఎ-ో అ-గ-ల-ి ఉ-ద- ------------------------------- నాకు మిమ్మల్ని ఎదో అడగాలని ఉంది 0
Nāku-----mal----dō-aḍ-gāl-ni u--i N--- m-------- e-- a-------- u--- N-k- m-m-m-l-i e-ō a-a-ā-a-i u-d- --------------------------------- Nāku mim'malni edō aḍagālani undi
Ma sooviksin teilt midagi paluda. నాక- -----------ేని-ో -డగ---ి --ది న--- మ-------- ద----- అ------ ఉ--- న-క- మ-మ-మ-్-ి ద-న-క- అ-గ-ల-ి ఉ-ద- ---------------------------------- నాకు మిమ్మల్ని దేనికో అడగాలని ఉంది 0
N-k- mim--a-ni -----ō--ḍ---la-i----i N--- m-------- d----- a-------- u--- N-k- m-m-m-l-i d-n-k- a-a-ā-a-i u-d- ------------------------------------ Nāku mim'malni dēnikō aḍagālani undi
Ma sooviksin teile midagi välja teha. న--- -ి-్మ--ని దేనిక---హ్వానించాలన- ఉం-ి న--- మ-------- ద----- ఆ------------ ఉ--- న-క- మ-మ-మ-్-ి ద-న-క- ఆ-్-ా-ి-చ-ల-ి ఉ-ద- ---------------------------------------- నాకు మిమ్మల్ని దేనికో ఆహ్వానించాలని ఉంది 0
Nāk- -i--ma------ni---ā--ā----c-la-- undi N--- m-------- d----- ā------------- u--- N-k- m-m-m-l-i d-n-k- ā-v-n-n-c-l-n- u-d- ----------------------------------------- Nāku mim'malni dēnikō āhvānin̄cālani undi
Mida te soovite, palun? మీ-ు-ఏ-ి-కా--లి? మ--- ఏ-- క------ మ-క- ఏ-ి క-వ-ల-? ---------------- మీకు ఏమి కావాలి? 0
M--------kā--li? M--- ē-- k------ M-k- ē-i k-v-l-? ---------------- Mīku ēmi kāvāli?
Soovite te kohvi? మ--ు----- -ా---ా? మ--- క--- క------ మ-క- క-ఫ- క-వ-ల-? ----------------- మీకు కాఫీ కావాలా? 0
Mīku -āp-ī -----ā? M--- k---- k------ M-k- k-p-ī k-v-l-? ------------------ Mīku kāphī kāvālā?
Või soovite te pigem teed? లేద---- త-గ-ా--క---ష్-ప---ర-? ల--- ట- త-------- ఇ---------- ల-ద- ట- త-గ-ా-ి-ి ఇ-్-ప-త-ర-? ----------------------------- లేదా టీ తాగటానికి ఇష్టపడతారా? 0
L--ā-ṭ- t---ṭ---k- -----aḍ-t-rā? L--- ṭ- t--------- i------------ L-d- ṭ- t-g-ṭ-n-k- i-ṭ-p-ḍ-t-r-? -------------------------------- Lēdā ṭī tāgaṭāniki iṣṭapaḍatārā?
Me soovime koju sõita. మ-మ--ఇంట--- వె-్-ా-న- అ-ుకు--ున్-ాము మ--- ఇ----- వ-------- అ------------- మ-మ- ఇ-ట-క- వ-ళ-ళ-ల-ి అ-ు-ు-ట-న-న-మ- ------------------------------------ మేము ఇంటికి వెళ్ళాలని అనుకుంటున్నాము 0
M-mu-i--i----e--āla---a--k--ṭ-n-ā-u M--- i----- v-------- a------------ M-m- i-ṭ-k- v-ḷ-ā-a-i a-u-u-ṭ-n-ā-u ----------------------------------- Mēmu iṇṭiki veḷḷālani anukuṇṭunnāmu
Soovite te taksot? మ-కు టా-్స---ా-ా--? మ--- ట----- క------ మ-క- ట-క-స- క-వ-ల-? ------------------- మీకు టాక్సీ కావాలా? 0
M--u-ṭāk------ālā? M--- ṭ---- k------ M-k- ṭ-k-ī k-v-l-? ------------------ Mīku ṭāksī kāvālā?
Nad soovivad helistada. వ-ళ్-ు -క----్--ే-ుకో-ాలని----క-----్-ారు వ----- ఒ- క--- చ---------- అ------------- వ-ళ-ళ- ఒ- క-ల- చ-స-క-వ-ల-ి అ-ు-ు-ట-న-న-ర- ----------------------------------------- వాళ్ళు ఒక కాల్ చేసుకోవాలని అనుకుంటున్నారు 0
V-ḷ-- -k--kāl ----kōv-la---a-u---ṭunn-ru V---- o-- k-- c----------- a------------ V-ḷ-u o-a k-l c-s-k-v-l-n- a-u-u-ṭ-n-ā-u ---------------------------------------- Vāḷḷu oka kāl cēsukōvālani anukuṇṭunnāru

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.