Vestmik

et midagi soovima   »   sr нешто желети

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [седамдесет]

70 [sedamdeset]

нешто желети

[nešto želeti]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? Же-ит--л--пушити? Ж----- л- п------ Ж-л-т- л- п-ш-т-? ----------------- Желите ли пушити? 0
Ž--it- l- -----i? Ž----- l- p------ Ž-l-t- l- p-š-t-? ----------------- Želite li pušiti?
Kas te sooviksite tantsida? Же-ите ли и-ра-и? Ж----- л- и------ Ж-л-т- л- и-р-т-? ----------------- Желите ли играти? 0
Ž--ite li--gr--i? Ž----- l- i------ Ž-l-t- l- i-r-t-? ----------------- Želite li igrati?
Kas te sooviksite jalutama minna? Ж-л--е-ли -е---и? Ж----- л- ш------ Ж-л-т- л- ш-т-т-? ----------------- Желите ли шетати? 0
Ž-l-t--l- še--ti? Ž----- l- š------ Ž-l-t- l- š-t-t-? ----------------- Želite li šetati?
Ma sooviksin suitsetada. Ј- же--- п-ши--. Ј- ж---- п------ Ј- ж-л-м п-ш-т-. ---------------- Ја желим пушити. 0
J--ž-li- --š-ti. J- ž---- p------ J- ž-l-m p-š-t-. ---------------- Ja želim pušiti.
Soovid sa sigaretti? Ж-л-ш-л- --г--е--? Ж---- л- ц-------- Ж-л-ш л- ц-г-р-т-? ------------------ Желиш ли цигарету? 0
Želiš ---c-g-ret-? Ž---- l- c-------- Ž-l-š l- c-g-r-t-? ------------------ Želiš li cigaretu?
Ta soovib tuld. Он-ж--и ват-у. О- ж--- в----- О- ж-л- в-т-у- -------------- Он жели ватру. 0
O----li----ru. O- ž--- v----- O- ž-l- v-t-u- -------------- On želi vatru.
Ma sooviksin midagi juua. Ја ж-ли- ----о---т-. Ј- ж---- н---- п---- Ј- ж-л-м н-ш-о п-т-. -------------------- Ја желим нешто пити. 0
Ja--------e--o --t-. J- ž---- n---- p---- J- ž-l-m n-š-o p-t-. -------------------- Ja želim nešto piti.
Ma sooviksin midagi süüa. Ја -е--м--ешт- -е--и. Ј- ж---- н---- ј----- Ј- ж-л-м н-ш-о ј-с-и- --------------------- Ја желим нешто јести. 0
Ja ž-l-m n---- jes-i. J- ž---- n---- j----- J- ž-l-m n-š-o j-s-i- --------------------- Ja želim nešto jesti.
Ma sooviksin veidi puhata. Ј---- --л--------одморит-. Ј- с- ж---- м--- о-------- Ј- с- ж-л-м м-л- о-м-р-т-. -------------------------- Ја се желим мало одморити. 0
J- se---li- ---o ----ri--. J- s- ž---- m--- o-------- J- s- ž-l-m m-l- o-m-r-t-. -------------------------- Ja se želim malo odmoriti.
Ma sooviksin teilt midagi küsida. Ј--Вас -ел-м --што-пи--ти. Ј- В-- ж---- н---- п------ Ј- В-с ж-л-м н-ш-о п-т-т-. -------------------------- Ја Вас желим нешто питати. 0
J- Vas -e-i- -eš-o pita--. J- V-- ž---- n---- p------ J- V-s ž-l-m n-š-o p-t-t-. -------------------------- Ja Vas želim nešto pitati.
Ma sooviksin teilt midagi paluda. Ја --- ж-----з- н---о-замо-и--. Ј- В-- ж---- з- н---- з-------- Ј- В-с ж-л-м з- н-ш-о з-м-л-т-. ------------------------------- Ја Вас желим за нешто замолити. 0
J---a- žel-m z- ne-to zam---ti. J- V-- ž---- z- n---- z-------- J- V-s ž-l-m z- n-š-o z-m-l-t-. ------------------------------- Ja Vas želim za nešto zamoliti.
Ma sooviksin teile midagi välja teha. Ј---ас жели- н--нешт- поз-а--. Ј- В-- ж---- н- н---- п------- Ј- В-с ж-л-м н- н-ш-о п-з-а-и- ------------------------------ Ја Вас желим на нешто позвати. 0
J- -a- ž-l---n- -e-------v---. J- V-- ž---- n- n---- p------- J- V-s ž-l-m n- n-š-o p-z-a-i- ------------------------------ Ja Vas želim na nešto pozvati.
Mida te soovite, palun? Ш-- -е-ит-,-мо-им? Ш-- ж------ м----- Ш-а ж-л-т-, м-л-м- ------------------ Шта желите, молим? 0
Št-----ite, mol--? Š-- ž------ m----- Š-a ž-l-t-, m-l-m- ------------------ Šta želite, molim?
Soovite te kohvi? Ж-л--- -и -а--? Ж----- л- к---- Ж-л-т- л- к-ф-? --------------- Желите ли кафу? 0
Žel--e--i --f-? Ž----- l- k---- Ž-l-t- l- k-f-? --------------- Želite li kafu?
Või soovite te pigem teed? И-и ра---- жели-- -ај? И-- р----- ж----- ч--- И-и р-д-ј- ж-л-т- ч-ј- ---------------------- Или радије желите чај? 0
I-- -ad-je že---e č--? I-- r----- ž----- č--- I-i r-d-j- ž-l-t- č-j- ---------------------- Ili radije želite čaj?
Me soovime koju sõita. М- с--ж-л--о -о---и ----. М- с- ж----- в----- к---- М- с- ж-л-м- в-з-т- к-ћ-. ------------------------- Ми се желимо возити кући. 0
M- -e žel-m--vo--ti ku--i. M- s- ž----- v----- k----- M- s- ž-l-m- v-z-t- k-c-i- -------------------------- Mi se želimo voziti kući.
Soovite te taksot? Же--те-л- ---т---и? Ж----- л- в- т----- Ж-л-т- л- в- т-к-и- ------------------- Желите ли ви такси? 0
Želite li--i--aksi? Ž----- l- v- t----- Ž-l-t- l- v- t-k-i- ------------------- Želite li vi taksi?
Nad soovivad helistada. О-и-ж-л--т-ле-----ат-. О-- ж--- т------------ О-и ж-л- т-л-ф-н-р-т-. ---------------------- Они желе телефонирати. 0
O-- -ele ---ef-n-r---. O-- ž--- t------------ O-i ž-l- t-l-f-n-r-t-. ---------------------- Oni žele telefonirati.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.