Vestmik

et midagi soovima   »   sl nekaj imeti rad

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [sedemdeset]

nekaj imeti rad

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? Želite-ka-iti? Ž----- k------ Ž-l-t- k-d-t-? -------------- Želite kaditi? 0
Kas te sooviksite tantsida? Ž-l-t---le--t-? Ž----- p------- Ž-l-t- p-e-a-i- --------------- Želite plesati? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? Bi-š-i r--- n- ---e---? B- š-- r--- n- s------- B- š-i r-d- n- s-r-h-d- ----------------------- Bi šli radi na sprehod? 0
Ma sooviksin suitsetada. R-d--- kad--. R-- b- k----- R-d b- k-d-l- ------------- Rad bi kadil. 0
Soovid sa sigaretti? Bi---d(a) -----eto? B- r----- c-------- B- r-d-a- c-g-r-t-? ------------------- Bi rad(a) cigareto? 0
Ta soovib tuld. On ---rad ---n-. O- b- r-- o----- O- b- r-d o-e-j- ---------------- On bi rad ogenj. 0
Ma sooviksin midagi juua. Ra-(-) -i --k-j---p--(-). R----- b- n---- p-------- R-d-a- b- n-k-j p-p-l-a-. ------------------------- Rad(a) bi nekaj popil(a). 0
Ma sooviksin midagi süüa. Ra-(a---i --k-j-p-je------oj-dla). R----- b- n---- p------ (--------- R-d-a- b- n-k-j p-j-d-l (-o-e-l-)- ---------------------------------- Rad(a) bi nekaj pojedel (pojedla). 0
Ma sooviksin veidi puhata. Rad--)--i-----a-o sp--i-(-). R----- b- s- m--- s--------- R-d-a- b- s- m-l- s-o-i-(-)- ---------------------------- Rad(a) bi si malo spočil(a). 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. R--(-) -i va- n-k-j -p-aš---a-. R----- b- v-- n---- v---------- R-d-a- b- v-s n-k-j v-r-š-l-a-. ------------------------------- Rad(a) bi vas nekaj vprašal(a). 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. R-d(-- b- -as n---- --o-i-(a). R----- b- v-- n---- p--------- R-d-a- b- v-s n-k-j p-o-i-(-)- ------------------------------ Rad(a) bi vas nekaj prosil(a). 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. Rad-a)-b----- ----e-aj po---i-(a-. R----- b- v-- n- n---- p---------- R-d-a- b- v-s n- n-k-j p-v-b-l-a-. ---------------------------------- Rad(a) bi vas na nekaj povabil(a). 0
Mida te soovite, palun? K-- ---i-e----os-m? K-- ž------ p------ K-j ž-l-t-, p-o-i-? ------------------- Kaj želite, prosim? 0
Soovite te kohvi? Ž--i-e--avo? Ž----- k---- Ž-l-t- k-v-? ------------ Želite kavo? 0
Või soovite te pigem teed? A-i--i-r-je-č-j? A-- b- r--- č--- A-i b- r-j- č-j- ---------------- Ali bi raje čaj? 0
Me soovime koju sõita. R-d--bi šli-domov. R--- b- š-- d----- R-d- b- š-i d-m-v- ------------------ Radi bi šli domov. 0
Soovite te taksot? Že-it- t----? Ž----- t----- Ž-l-t- t-k-i- ------------- Želite taksi? 0
Nad soovivad helistada. On---i--adi--e-e---ir---. (One -i r-d--tel-f-n-r---.) O-- b- r--- t------------ (--- b- r--- t------------- O-i b- r-d- t-l-f-n-r-l-. (-n- b- r-d- t-l-f-n-r-l-.- ----------------------------------------------------- Oni bi radi telefonirali. (One bi rade telefonirale.) 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.