Vestmik

et midagi soovima   »   ar يحب/ يريد/ يود شيئاً‬

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

‫70[سبعون]‬

70[sabeuna]

يحب/ يريد/ يود شيئاً‬

[yhb/ yryd/ yawadu shyyaan]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti araabia Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? ‫-----ال---ي-؟‬ ‫---- ا-------- ‫-ت-ب ا-ت-خ-ن-‬ --------------- ‫أتحب التدخين؟‬ 0
ata-ab-a----k-in? a----- a--------- a-a-a- a-t-d-h-n- ----------------- atahab altadkhin?
Kas te sooviksite tantsida? ‫-تح--ا--قص؟‬ ‫---- ا------ ‫-ت-ب ا-ر-ص-‬ ------------- ‫أتحب الرقص؟‬ 0
a----b alrqs? a----- a----- a-a-a- a-r-s- ------------- atahab alrqs?
Kas te sooviksite jalutama minna? ‫-تحب -لسي----ى-ا-أق-ا--‬ ‫---- ا---- ع-- ا-------- ‫-ت-ب ا-س-ر ع-ى ا-أ-د-م-‬ ------------------------- ‫أتحب السير على الأقدام؟‬ 0
a--ha----s--- ea-----l'a-da-? a----- a----- e---- a-------- a-a-a- a-s-y- e-l-a a-'-q-a-? ----------------------------- atahab alsayr ealaa al'aqdam?
Ma sooviksin suitsetada. ‫أر----ن أ---.‬ ‫---- أ- أ----- ‫-ر-د أ- أ-خ-.- --------------- ‫أريد أن أدخن.‬ 0
ar-d---n---d-hn-. a--- '-- '------- a-i- '-n '-d-h-a- ----------------- arid 'an 'adkhna.
Soovid sa sigaretti? ‫أ-ري----جار--‬ ‫----- س------- ‫-ت-ي- س-ج-ر-؟- --------------- ‫أتريد سيجارة؟‬ 0
a-irid -yjart? a----- s------ a-i-i- s-j-r-? -------------- atirid syjart?
Ta soovib tuld. ‫إن- -ر-د--ل-ع--‬ ‫--- ي--- و------ ‫-ن- ي-ي- و-ا-ة-‬ ----------------- ‫إنه يريد ولاعة.‬ 0
'ii-a---u--d--alaea--. '----- y---- w-------- '-i-a- y-r-d w-l-e-t-. ---------------------- 'iinah yurid walaeata.
Ma sooviksin midagi juua. ‫أ--- -----رب-شيئاً.‬ ‫---- أ- أ--- ش------ ‫-ر-د أ- أ-ر- ش-ئ-ً-‬ --------------------- ‫أريد أن أشرب شيئاً.‬ 0
a-id ----'ash--- -h-yaan. a--- '-- '------ s------- a-i- '-n '-s-r-b s-y-a-n- ------------------------- arid 'an 'ashrib shyyaan.
Ma sooviksin midagi süüa. ‫--ي------كل--ي---.‬ ‫---- أ- آ-- ش------ ‫-ر-د أ- آ-ل ش-ئ-ً-‬ -------------------- ‫أريد أن آكل شيئاً.‬ 0
ari- -an a-il-shyyaa-. a--- '-- a--- s------- a-i- '-n a-i- s-y-a-n- ---------------------- arid 'an akil shyyaan.
Ma sooviksin veidi puhata. ‫أ--د أن -ر-ا- قل---ً-‬ ‫---- أ- أ---- ق------- ‫-ر-د أ- أ-ت-ح ق-ي-ا-.- ----------------------- ‫أريد أن أرتاح قليلاً.‬ 0
a-i- -ana --rtah ---l---. a--- '--- '----- q------- a-i- '-n- '-r-a- q-y-a-n- ------------------------- arid 'ana 'artah qlylaan.
Ma sooviksin teilt midagi küsida. ‫أري- أن---أ-ك شي-ا-.‬ ‫---- أ- أ---- ش------ ‫-ر-د أ- أ-أ-ك ش-ئ-ً-‬ ---------------------- ‫أريد أن أسألك شيئاً.‬ 0
ar-d -an---s'a--k-s--y---. a--- '-- '------- s------- a-i- '-n '-s-a-a- s-y-a-n- -------------------------- arid 'an 'as'alak shyyaan.
Ma sooviksin teilt midagi paluda. ‫-ريد-أ- أ-ل- م---ش---ً.‬ ‫---- أ- أ--- م-- ش------ ‫-ر-د أ- أ-ل- م-ك ش-ئ-ً-‬ ------------------------- ‫أريد أن أطلب منك شيئاً.‬ 0
a-id-'-n -atl-b--in--sh----n. a--- '-- '----- m--- s------- a-i- '-n '-t-u- m-n- s-y-a-n- ----------------------------- arid 'an 'atlub mink shyyaan.
Ma sooviksin teile midagi välja teha. ‫أ---أن أدع---ل----‬ ‫--- أ- أ---- ل----- ‫-و- أ- أ-ع-ك ل-ي-.- -------------------- ‫أود أن أدعوك لشيء.‬ 0
awd--an--ad--k--a-hi--n. a-- '-- '----- l-------- a-d '-n '-d-u- l-s-i-a-. ------------------------ awd 'an 'adeuk lashi'an.
Mida te soovite, palun? ‫-ا -ري---ضرتك-‬ ‫-- ت--- ح------ ‫-ا ت-ي- ح-ر-ك-‬ ---------------- ‫ما تريد حضرتك؟‬ 0
ma-tur-d--a----? m- t---- h------ m- t-r-d h-d-t-? ---------------- ma turid hadrtk?
Soovite te kohvi? ‫ه- تر-- ق---؟‬ ‫-- ت--- ق----- ‫-ل ت-ي- ق-و-؟- --------------- ‫هل تريد قهوة؟‬ 0
hl-t-----qahu--? h- t---- q------ h- t-r-d q-h-t-? ---------------- hl turid qahuta?
Või soovite te pigem teed? ‫----نك تف-ل-ا--اي؟‬ ‫-- أ-- ت--- ا------ ‫-م أ-ك ت-ض- ا-ش-ي-‬ -------------------- ‫أم أنك تفضل الشاي؟‬ 0
a- 'a-ak------a--a-s-a-y? a- '---- t------ a------- a- '-n-k t-f-d-l a-s-a-y- ------------------------- am 'anak tafadal alshaay?
Me soovime koju sõita. ‫---د--- --هب-إ-ى -ل--ت-‬ ‫---- أ- ن--- إ-- ا------ ‫-ر-د أ- ن-ه- إ-ى ا-ب-ت-‬ ------------------------- ‫نريد أن نذهب إلى البيت.‬ 0
nr-d--a- nadhh---'-i-a- --b-y-. n--- '-- n------ '----- a------ n-i- '-n n-d-h-b '-i-a- a-b-y-. ------------------------------- nrid 'an nadhhab 'iilaa albayt.
Soovite te taksot? ‫ه- تر-د-ن -يارة-أ-رة؟‬ ‫-- ت----- س---- أ----- ‫-ل ت-ي-و- س-ا-ة أ-ر-؟- ----------------------- ‫هل تريدون سيارة أجرة؟‬ 0
hl ---idu-----ar-t-n-ajr? h- t------ s-------- a--- h- t-r-d-n s-y-r-t-n a-r- ------------------------- hl turidun sayaratan ajr?
Nad soovivad helistada. ‫-نهم -ري-ون ----ص------ه--ف-‬ ‫---- ي----- ا------ ب-------- ‫-ن-م ي-ي-و- ا-ا-ص-ل ب-ل-ا-ف-‬ ------------------------------ ‫إنهم يريدون الاتصال بالهاتف.‬ 0
'-i--hu----rid-----a-tis---b-al-a-if. '------- y------ a-------- b--------- '-i-a-u- y-r-d-n a-a-t-s-l b-a-h-t-f- ------------------------------------- 'iinahum yuridun alaitisal bialhatif.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.