Vestmik

et midagi soovima   »   bg желая, бих желал, искам, бих искал нещо

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [седемдесет]

70 [sedemdeset]

желая, бих желал, искам, бих искал нещо

[zhelaya, bikh zhelal, iskam, bikh iskal neshcho]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? И-кат- -- ---п----е? И----- л- д- п------ И-к-т- л- д- п-ш-т-? -------------------- Искате ли да пушите? 0
Is-a-e -i-d--p-s-i--? I----- l- d- p------- I-k-t- l- d- p-s-i-e- --------------------- Iskate li da pushite?
Kas te sooviksite tantsida? Ис-а---ли-д- --н-уват-? И----- л- д- т--------- И-к-т- л- д- т-н-у-а-е- ----------------------- Искате ли да танцувате? 0
Is------i ---t-nt------? I----- l- d- t---------- I-k-t- l- d- t-n-s-v-t-? ------------------------ Iskate li da tantsuvate?
Kas te sooviksite jalutama minna? И----- -и -а-се-разход---? И----- л- д- с- р--------- И-к-т- л- д- с- р-з-о-и-е- -------------------------- Искате ли да се разходите? 0
I----e li-----e -azk---i-e? I----- l- d- s- r---------- I-k-t- l- d- s- r-z-h-d-t-? --------------------------- Iskate li da se razkhodite?
Ma sooviksin suitsetada. Искам-д---у--. И---- д- п---- И-к-м д- п-ш-. -------------- Искам да пуша. 0
Isk-m -- pu-h-. I---- d- p----- I-k-m d- p-s-a- --------------- Iskam da pusha.
Soovid sa sigaretti? И-к-те -------р-? И----- л- ц------ И-к-т- л- ц-г-р-? ----------------- Искате ли цигара? 0
Isk-t--l---s--a--? I----- l- t------- I-k-t- l- t-i-a-a- ------------------ Iskate li tsigara?
Ta soovib tuld. Т-й и--а о-----. Т-- и--- о------ Т-й и-к- о-ъ-ч-. ---------------- Той иска огънче. 0
T-y -s-a-o-yn-he. T-- i--- o------- T-y i-k- o-y-c-e- ----------------- Toy iska ogynche.
Ma sooviksin midagi juua. Иск-м-д- пи- нещ-. И---- д- п-- н---- И-к-м д- п-я н-щ-. ------------------ Искам да пия нещо. 0
Iska--da -iy- -e-hch-. I---- d- p--- n------- I-k-m d- p-y- n-s-c-o- ---------------------- Iskam da piya neshcho.
Ma sooviksin midagi süüa. И-к-------- не--. И---- д- я- н---- И-к-м д- я- н-щ-. ----------------- Искам да ям нещо. 0
Iskam-da---m-n--hcho. I---- d- y-- n------- I-k-m d- y-m n-s-c-o- --------------------- Iskam da yam neshcho.
Ma sooviksin veidi puhata. Искам ---с--от-ъх---малк-. И---- д- с- о------ м----- И-к-м д- с- о-д-х-а м-л-о- -------------------------- Искам да си отдъхна малко. 0
I---m----s--ot-y-h-- ma---. I---- d- s- o------- m----- I-k-m d- s- o-d-k-n- m-l-o- --------------------------- Iskam da si otdykhna malko.
Ma sooviksin teilt midagi küsida. Бих иска--- ис---а ---В--по-и--м-н-щ-. Б-- и---- / и----- д- В- п------ н---- Б-х и-к-л / и-к-л- д- В- п-п-т-м н-щ-. -------------------------------------- Бих искал / искала да Ви попитам нещо. 0
B-k- i-k-- / isk--- da-----o-itam-ne-hc--. B--- i---- / i----- d- V- p------ n------- B-k- i-k-l / i-k-l- d- V- p-p-t-m n-s-c-o- ------------------------------------------ Bikh iskal / iskala da Vi popitam neshcho.
Ma sooviksin teilt midagi paluda. Бих ---ал-/ -------д---и ---оля--- н-що. Б-- и---- / и----- д- В- п----- з- н---- Б-х и-к-л / и-к-л- д- В- п-м-л- з- н-щ-. ---------------------------------------- Бих искал / искала да Ви помоля за нещо. 0
B--h-i-k-- ----k-l- da Vi ------a-za -eshc--. B--- i---- / i----- d- V- p------ z- n------- B-k- i-k-l / i-k-l- d- V- p-m-l-a z- n-s-c-o- --------------------------------------------- Bikh iskal / iskala da Vi pomolya za neshcho.
Ma sooviksin teile midagi välja teha. Би- ----л / ----л- -а В--пок----на н---. Б-- и---- / и----- д- В- п----- н- н---- Б-х и-к-л / и-к-л- д- В- п-к-н- н- н-щ-. ---------------------------------------- Бих искал / искала да Ви поканя на нещо. 0
Bik--i---l-- is---- d--Vi -o-a------ -e--ch-. B--- i---- / i----- d- V- p------ n- n------- B-k- i-k-l / i-k-l- d- V- p-k-n-a n- n-s-c-o- --------------------------------------------- Bikh iskal / iskala da Vi pokanya na neshcho.
Mida te soovite, palun? К-кво о----те ---е-ае--, мо-я? К---- о------ / ж------- м---- К-к-о о-и-а-е / ж-л-е-е- м-л-? ------------------------------ Какво обичате / желаете, моля? 0
K--vo---ich----- ---laete--mol--? K---- o------- / z-------- m----- K-k-o o-i-h-t- / z-e-a-t-, m-l-a- --------------------------------- Kakvo obichate / zhelaete, molya?
Soovite te kohvi? Ж-ла--е-л- -а-е? Ж------ л- к---- Ж-л-е-е л- к-ф-? ---------------- Желаете ли кафе? 0
Z--la-te-li--a--? Z------- l- k---- Z-e-a-t- l- k-f-? ----------------- Zhelaete li kafe?
Või soovite te pigem teed? Ил-----д--ч-та---ч-й? И-- п----------- ч--- И-и п-е-п-ч-т-т- ч-й- --------------------- Или предпочитате чай? 0
Ili-p-edpo--i---- -hay? I-- p------------ c---- I-i p-e-p-c-i-a-e c-a-? ----------------------- Ili predpochitate chay?
Me soovime koju sõita. Ние-ис-----да-се -р-б---м--к-щ-. Н-- и----- д- с- п------- в----- Н-е и-к-м- д- с- п-и-е-е- в-ъ-и- -------------------------------- Ние искаме да се приберем вкъщи. 0
N----sk----da-se --i--r-------h---. N-- i----- d- s- p------- v-------- N-e i-k-m- d- s- p-i-e-e- v-y-h-h-. ----------------------------------- Nie iskame da se priberem vkyshchi.
Soovite te taksot? Ж--а-те-л---акс-? Ж------ л- т----- Ж-л-е-е л- т-к-и- ----------------- Желаете ли такси? 0
Z--l-e-- li tak-i? Z------- l- t----- Z-e-a-t- l- t-k-i- ------------------ Zhelaete li taksi?
Nad soovivad helistada. Те-и-кат--а се-----ят -- -е--фо-а. Т- и---- д- с- о----- п- т-------- Т- и-к-т д- с- о-а-я- п- т-л-ф-н-. ---------------------------------- Те искат да се обадят по телефона. 0
Te i-k---da-s--o--d--- -o tel--o-a. T- i---- d- s- o------ p- t-------- T- i-k-t d- s- o-a-y-t p- t-l-f-n-. ----------------------------------- Te iskat da se obadyat po telefona.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.