Vestmik

et midagi soovima   »   be нечага хацець

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [семдзесят]

70 [semdzesyat]

нечага хацець

[nechaga khatsets’]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? Х-ч-це-к---ц-? Х----- к------ Х-ч-ц- к-р-ц-? -------------- Хочаце курыць? 0
Kh-----s- -u-yts-? K-------- k------- K-o-h-t-e k-r-t-’- ------------------ Khochatse kuryts’?
Kas te sooviksite tantsida? Х-ч-ц- -а----ав--ь? Х----- п----------- Х-ч-ц- п-т-н-а-а-ь- ------------------- Хочаце патанцаваць? 0
K----a-s--p-ta---a-a---? K-------- p------------- K-o-h-t-e p-t-n-s-v-t-’- ------------------------ Khochatse patantsavats’?
Kas te sooviksite jalutama minna? Хоч-це-п---у-я-ц-? Х----- п---------- Х-ч-ц- п-а-у-я-ц-? ------------------ Хочаце прагуляцца? 0
Kh-c---s--p----lyat----? K-------- p------------- K-o-h-t-e p-a-u-y-t-t-a- ------------------------ Khochatse pragulyatstsa?
Ma sooviksin suitsetada. Я х--у к-рыць. Я х--- к------ Я х-ч- к-р-ц-. -------------- Я хачу курыць. 0
Y------hu -ur---’. Y- k----- k------- Y- k-a-h- k-r-t-’- ------------------ Ya khachu kuryts’.
Soovid sa sigaretti? Хо-а- ц-га-эт-? Х---- ц-------- Х-ч-ш ц-г-р-т-? --------------- Хочаш цыгарэту? 0
Kh--has- ----are--? K------- t--------- K-o-h-s- t-y-a-e-u- ------------------- Khochash tsygaretu?
Ta soovib tuld. Ё---оча--р--ур---. Ё- х--- п--------- Ё- х-ч- п-ы-у-ы-ь- ------------------ Ён хоча прыкурыць. 0
E- --ocha-pr-kur-t-’. E- k----- p---------- E- k-o-h- p-y-u-y-s-. --------------------- En khocha prykuryts’.
Ma sooviksin midagi juua. Я х-ц---бы /---ц-ла -ы--------бу--- --п-ць. Я х---- б- / х----- б- ч----------- п------ Я х-ц-ў б- / х-ц-л- б- ч-г---е-у-з- п-п-ц-. ------------------------------------------- Я хацеў бы / хацела бы чаго-небудзь папіць. 0
Y- k---se--b- / -h--sela ---cha-o--eb--z’-p--і-s’. Y- k------ b- / k------- b- c------------ p------- Y- k-a-s-u b- / k-a-s-l- b- c-a-o-n-b-d-’ p-p-t-’- -------------------------------------------------- Ya khatseu by / khatsela by chago-nebudz’ papіts’.
Ma sooviksin midagi süüa. Я ха--ў -ы---х-цел------а-о-не----- ---сці. Я х---- б- / х----- б- ч----------- п------ Я х-ц-ў б- / х-ц-л- б- ч-г---е-у-з- п-е-ц-. ------------------------------------------- Я хацеў бы / хацела бы чаго-небудзь паесці. 0
Y--kh--seu-b- ---------- b--c-a-o----udz’----s-sі. Y- k------ b- / k------- b- c------------ p------- Y- k-a-s-u b- / k-a-s-l- b- c-a-o-n-b-d-’ p-e-t-і- -------------------------------------------------- Ya khatseu by / khatsela by chago-nebudz’ paestsі.
Ma sooviksin veidi puhata. Я -а-е- бы /-х-ц--а--- т--х- --пач-ц-. Я х---- б- / х----- б- т---- а-------- Я х-ц-ў б- / х-ц-л- б- т-о-і а-п-ч-ц-. -------------------------------------- Я хацеў бы / хацела бы трохі адпачыць. 0
Y- kh-t-eu-by-/--h--s--- by --ok----d-a-hyt-’. Y- k------ b- / k------- b- t----- a---------- Y- k-a-s-u b- / k-a-s-l- b- t-o-h- a-p-c-y-s-. ---------------------------------------------- Ya khatseu by / khatsela by trokhі adpachyts’.
Ma sooviksin teilt midagi küsida. Я-х--еў б--/-х--ела--ы--еш-------с-с-ытаць. Я х---- б- / х----- б- н---- ў В-- с------- Я х-ц-ў б- / х-ц-л- б- н-ш-а ў В-с с-ы-а-ь- ------------------------------------------- Я хацеў бы / хацела бы нешта ў Вас спытаць. 0
Y- k-at-eu-by / k----e-- b- -e---a-u --- spy-ats’. Y- k------ b- / k------- b- n----- u V-- s-------- Y- k-a-s-u b- / k-a-s-l- b- n-s-t- u V-s s-y-a-s-. -------------------------------------------------- Ya khatseu by / khatsela by neshta u Vas spytats’.
Ma sooviksin teilt midagi paluda. Я -а--- -ы-/-ха--ла--- --с--- -ы--ь-- --п-ас--ь. Я х---- б- / х----- б- В-- а- ч------ п--------- Я х-ц-ў б- / х-ц-л- б- В-с а- ч-м-ь-і п-п-а-і-ь- ------------------------------------------------ Я хацеў бы / хацела бы Вас аб чымсьці папрасіць. 0
Y--k---s-u--y-- kha-se---b- V-- ---ch-ms-ts----pr--і--’. Y- k------ b- / k------- b- V-- a- c-------- p---------- Y- k-a-s-u b- / k-a-s-l- b- V-s a- c-y-s-t-і p-p-a-і-s-. -------------------------------------------------------- Ya khatseu by / khatsela by Vas ab chyms’tsі paprasіts’.
Ma sooviksin teile midagi välja teha. Я---цеў -ы-/------- -- Ва-----шт--ьц- -апрасі-ь. Я х---- б- / х----- б- В-- н- ш------ з--------- Я х-ц-ў б- / х-ц-л- б- В-с н- ш-о-ь-і з-п-а-і-ь- ------------------------------------------------ Я хацеў бы / хацела бы Вас на штосьці запрасіць. 0
Y----at-e- by - ----sel---- -as-na ---o----- z-prasі-s-. Y- k------ b- / k------- b- V-- n- s-------- z---------- Y- k-a-s-u b- / k-a-s-l- b- V-s n- s-t-s-t-і z-p-a-і-s-. -------------------------------------------------------- Ya khatseu by / khatsela by Vas na shtos’tsі zaprasіts’.
Mida te soovite, palun? Ш----ы-ж--ае--? Ш-- В- ж------- Ш-о В- ж-д-е-е- --------------- Што Вы жадаеце? 0
S-t--Vy ---d-ets-? S--- V- z--------- S-t- V- z-a-a-t-e- ------------------ Shto Vy zhadaetse?
Soovite te kohvi? Жад-е---к-в-? Ж------ к---- Ж-д-е-е к-в-? ------------- Жадаеце кавы? 0
Zha-a-t-e k-v-? Z-------- k---- Z-a-a-t-e k-v-? --------------- Zhadaetse kavy?
Või soovite te pigem teed? Аб--Ва--л---- г----т-? А-- В-- л---- г------- А-о В-м л-п-й г-р-а-ы- ---------------------- Або Вам лепей гарбаты? 0
Abo ----le--y-ga--aty? A-- V-- l---- g------- A-o V-m l-p-y g-r-a-y- ---------------------- Abo Vam lepey garbaty?
Me soovime koju sõita. Мы х-чам ех-------ом-. М- х---- е---- д------ М- х-ч-м е-а-ь д-д-м-. ---------------------- Мы хочам ехаць дадому. 0
My-kho-h-- --kh--s’ -a----. M- k------ y------- d------ M- k-o-h-m y-k-a-s- d-d-m-. --------------------------- My khocham yekhats’ dadomu.
Soovite te taksot? В-м --т-э-н-е-так-і? В-- п-------- т----- В-м п-т-э-н-е т-к-і- -------------------- Вам патрэбнае таксі? 0
V----at-eb--- t--s-? V-- p-------- t----- V-m p-t-e-n-e t-k-і- -------------------- Vam patrebnae taksі?
Nad soovivad helistada. Я-ы хо-у-ь патэл-ф-н---ц-. Я-- х----- п-------------- Я-ы х-ч-ц- п-т-л-ф-н-в-ц-. -------------------------- Яны хочуць патэлефанаваць. 0
Y----kh-c-ut-’-pa---e-an--a-s-. Y--- k-------- p--------------- Y-n- k-o-h-t-’ p-t-l-f-n-v-t-’- ------------------------------- Yany khochuts’ patelefanavats’.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.