Vestmik

et midagi põhjendama 2   »   sl nekaj utemeljiti 2

76 [seitsekümmend kuus]

midagi põhjendama 2

midagi põhjendama 2

76 [šestinsedemdeset]

nekaj utemeljiti 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Miks sa ei tulnud? Za--- --si--ri--l-(p-i-la)? Z---- n--- p----- (-------- Z-k-j n-s- p-i-e- (-r-š-a-? --------------------------- Zakaj nisi prišel (prišla)? 0
Ma olin haige. B-l-s-- bolan- (Bila-sem-bol-a-) B-- s-- b----- (---- s-- b------ B-l s-m b-l-n- (-i-a s-m b-l-a-) -------------------------------- Bil sem bolan. (Bila sem bolna.) 0
Ma ei tulnud, sest ma olin haige. N-s-- -riš-l- k----em bi--bo--n- --is-m -r--la--ke- -e- --la-boln-.) N---- p------ k-- s-- b-- b----- (----- p------ k-- s-- b--- b------ N-s-m p-i-e-, k-r s-m b-l b-l-n- (-i-e- p-i-l-, k-r s-m b-l- b-l-a-) -------------------------------------------------------------------- Nisem prišel, ker sem bil bolan. (Nisem prišla, ker sem bila bolna.) 0
Miks ta ei tulnud? Za--- --- ---p-----? Z---- o-- n- p------ Z-k-j o-a n- p-i-l-? -------------------- Zakaj ona ni prišla? 0
Ta oli väsinud. B-la -----ruj--a. B--- j- u-------- B-l- j- u-r-j-n-. ----------------- Bila je utrujena. 0
Ta ei tulnud, sest ta oli väsinud. Ni pri--a- k---je-bi-a ut--je--. N- p------ k-- j- b--- u-------- N- p-i-l-, k-r j- b-l- u-r-j-n-. -------------------------------- Ni prišla, ker je bila utrujena. 0
Miks ta ei tulnud? Za--- o---i-----el? Z---- o- n- p------ Z-k-j o- n- p-i-e-? ------------------- Zakaj on ni prišel? 0
Tal ei olnud tuju. N--m- bil--do-t---. N- m- b--- d- t---- N- m- b-l- d- t-g-. ------------------- Ni mu bilo do tega. 0
Ta ei tulnud, sest tal ei olnud tuju. Ni--r-š-l, ke---u -- ---- do--e--. N- p------ k-- m- n- b--- d- t---- N- p-i-e-, k-r m- n- b-l- d- t-g-. ---------------------------------- Ni prišel, ker mu ni bilo do tega. 0
Miks te ei tulnud? Zaka---iste -ri---? Z---- n---- p------ Z-k-j n-s-e p-i-l-? ------------------- Zakaj niste prišli? 0
Meie auto on katki. Pokv--je--av-- --am-. P-------- a--- i----- P-k-a-j-n a-t- i-a-o- --------------------- Pokvarjen avto imamo. 0
Me ei tulnud, sest me auto on katki. Ni--------l-------i--mo-pokva-j-- -vt-. N---- p------ k-- i---- p-------- a---- N-s-o p-i-l-, k-r i-a-o p-k-a-j-n a-t-. --------------------------------------- Nismo prišli, ker imamo pokvarjen avto. 0
Miks need inimesed ei tulnud? Za--j-lj---e -i-o-pr--li? Z---- l----- n--- p------ Z-k-j l-u-j- n-s- p-i-l-? ------------------------- Zakaj ljudje niso prišli? 0
Nad jäid rongist maha. Zam------s---lak. Z------- s- v---- Z-m-d-l- s- v-a-. ----------------- Zamudili so vlak. 0
Nad ei tulnud, sest jäid rongist maha. Ni-o ----l-- ker--- z-m---l-----k. N--- p------ k-- s- z------- v---- N-s- p-i-l-, k-r s- z-m-d-l- v-a-. ---------------------------------- Niso prišli, ker so zamudili vlak. 0
Miks sa ei tulnud? Z-ka------ p-i--l-(p------? Z---- n--- p----- (-------- Z-k-j n-s- p-i-e- (-r-š-a-? --------------------------- Zakaj nisi prišel (prišla)? 0
Ma ei tohtinud. Ni-em--me-(a-. N---- s------- N-s-m s-e-(-)- -------------- Nisem smel(a). 0
Ma ei tulnud, sest ma ei tohtinud. Ni----p----l/p--š-----er-nisem s-el-a. N---- p------------- k-- n---- s------ N-s-m p-i-e-/-r-š-a- k-r n-s-m s-e-/-. -------------------------------------- Nisem prišel/prišla, ker nisem smel/a. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Ameerika põlisrahvaste keeled

Ameerikas räägitakse palju erinevaid keeli. Põhja-Ameerikas on põhiliseks keeleks inglise keel. Lõuna-Ameerikas domineerivad hispaania ja portugali keel. Ameerikasse jõudsid kõik need keeled Euroopast. Enne kolonisatsiooni räägiti seal teisi keeli. Need keeled on Ameerika põlisrahvaste keeled. Tänaseni ei olnud neid palju uuritud. Antud keelte mitmekülgsus aga on tohutu. Hinnanguliselt on Põhja-Ameerikas umbes 60 keelerühma. Lõuna-Ameerikas võib neid isegi olla kuni 150. Lisaks on mitmeid isoleeritud keeli. Kõik need keeled on väga erinevad. Neil on vaid mõned ühised jooned. Seepärast on neid keeli keeruline liigitada. Nende erinevuste põhjus peitub Ameerika ajaloos. Ameerikas koloniseeriti järk-järgult. Esimesed inimesed tulid Ameerikasse üle 10 000 aasta tagasi. Iga elanikkond tõi sellele mandrile oma keele. Põlisrahvaste keeled sarnanevad kõige rohkem aasia keeltele. Ameerika põliskeelte olukord pole aega kõikjal ühesugune. Paljud põliskeeled on Lõuna-Ameerikas endiselt kasutuses. Keeltel nagu guaranii ja ketšua on miljoneid kõnelejaid. Seevastu paljud Põhja-Ameerika keeled on peaaegu välja surnud. Põhja Ameerika põliselanike kultuur oli kaua aega rõhutud. Selle käigus kadusid ka nende keeled. Kuid viimastel aastakümnete jooksul on huvi nende vastu kasvanud. On palju programme, mille eesmärgiks on antud keelte eest hoolitsemine ja nende kaitsmine. Et neil oleks siiski tulevik...