Vestmik

et Rõhumäärsõnade minevik 2   »   sl Oblike modalnih glagolov za preteklost 2

88 [kaheksakümmend kaheksa]

Rõhumäärsõnade minevik 2

Rõhumäärsõnade minevik 2

88 [oseminosemdeset]

Oblike modalnih glagolov za preteklost 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Mu poeg ei tahtnud nukkudega mängida. Moj---- se ni-h---l-i--ati --p-n-ko. M-- s-- s- n- h---- i----- s p------ M-j s-n s- n- h-t-l i-r-t- s p-n-k-. ------------------------------------ Moj sin se ni hotel igrati s punčko. 0
Mu tütar ei tahtnud jalgpalli mängida. M--a-h-i--i -o------gra----o--met-. M--- h-- n- h----- i----- n-------- M-j- h-i n- h-t-l- i-r-t- n-g-m-t-. ----------------------------------- Moja hči ni hotela igrati nogometa. 0
Mu naine ei tahtnud minuga malet mängida. M-j- -ena -- ho-e-- --ra-i z----o- ša--. M--- ž--- n- h----- i----- z m---- š---- M-j- ž-n- n- h-t-l- i-r-t- z m-n-j š-h-. ---------------------------------------- Moja žena ni hotela igrati z menoj šaha. 0
Mu lapsed ei tahtnud jalutuskäigule minna. Moj- -t---i -i---h--eli -ti--- s-re-o-. M--- o----- n--- h----- i-- n- s------- M-j- o-r-c- n-s- h-t-l- i-i n- s-r-h-d- --------------------------------------- Moji otroci niso hoteli iti na sprehod. 0
Nad ei tahtnud tuba koristada. N-----o-------s-r--i-----be. N--- h----- p--------- s---- N-s- h-t-l- p-s-r-v-t- s-b-. ---------------------------- Niso hoteli pospraviti sobe. 0
Nad ei tahtnud voodisse minna. Ni-o -ot--- --i spa-. N--- h----- i-- s---- N-s- h-t-l- i-i s-a-. --------------------- Niso hoteli iti spat. 0
Ta ei tohtinud jäätist süüa. On n--s-e- je-ti no--nih -lado-----. O- n- s--- j---- n------ s---------- O- n- s-e- j-s-i n-b-n-h s-a-o-e-o-. ------------------------------------ On ni smel jesti nobenih sladoledov. 0
Ta ei tohtinud šokolaadi süüa. On ni ---l -e--i no---- čoko-ad-. O- n- s--- j---- n----- č-------- O- n- s-e- j-s-i n-b-n- č-k-l-d-. --------------------------------- On ni smel jesti nobene čokolade. 0
Ta ei tohitnud kommi süüa. O---i-s--l---st----b-nih -o-----v. O- n- s--- j---- n------ b-------- O- n- s-e- j-s-i n-b-n-h b-n-o-o-. ---------------------------------- On ni smel jesti nobenih bonbonov. 0
Ma võisin midagi soovida. L-hk--se---- -ek-j----e------. L---- s-- s- n---- z---------- L-h-o s-m s- n-k-j z-ž-l-l-a-. ------------------------------ Lahko sem si nekaj zaželel(a). 0
Ma võisin endale kleidi osta. L--k- -e--s- -up-l(a- --l-k-. L---- s-- s- k------- o------ L-h-o s-m s- k-p-l-a- o-l-k-. ----------------------------- Lahko sem si kupil(a) obleko. 0
Ma võisin ühe pralinee võtta. L-h-o-s-m-v--l(------ pral-no. L---- s-- v------ e-- p------- L-h-o s-m v-e-(-) e-o p-a-i-o- ------------------------------ Lahko sem vzel(a) eno pralino. 0
Tohtisid sa lennukis suitsetada? A-- ---s-el--)-k-di---na -e-a--? A-- s- s------ k----- n- l------ A-i s- s-e-(-) k-d-t- n- l-t-l-? -------------------------------- Ali si smel(a) kaditi na letalu? 0
Tohtisid sa haiglas õlut juua? Ali-s---m---a------ -iv- - bolniš-ic-? A-- s- s------ p--- p--- v b---------- A-i s- s-e-(-) p-t- p-v- v b-l-i-n-c-? -------------------------------------- Ali si smel(a) piti pivo v bolnišnici? 0
Tohtisid sa koera hotelli kaasa võtta? Al- -- --e-(------t- - h-t-l--s--ab----a? A-- s- s------ i---- v h----- s s--- p--- A-i s- s-e-(-) i-e-i v h-t-l- s s-b- p-a- ----------------------------------------- Ali si smel(a) imeti v hotelu s sabo psa? 0
Vaheajal tohivad lapsed kauem väljas olla. M-d---č----c--i so--tro-i s---i-dl---č-s- o--a-a---zun--. M-- p---------- s- o----- s---- d--- č--- o------- z----- M-d p-č-t-i-a-i s- o-r-c- s-e-i d-j- č-s- o-t-j-t- z-n-j- --------------------------------------------------------- Med počitnicami so otroci smeli dlje časa ostajati zunaj. 0
Nad tohivad kauem hoovis mängida. Sme-- so s- dl-e č--a igr--- na -vo--š--. S---- s- s- d--- č--- i----- n- d-------- S-e-i s- s- d-j- č-s- i-r-t- n- d-o-i-č-. ----------------------------------------- Smeli so se dlje časa igrati na dvorišču. 0
Nad tohivad kauem üleval olla. Sme-i--o-d-je --sa -s---ati p-ko-ci. S---- s- d--- č--- o------- p------- S-e-i s- d-j- č-s- o-t-j-t- p-k-n-i- ------------------------------------ Smeli so dlje časa ostajati pokonci. 0

Näpunäiteid, et mitte unustada

Õppimine pole alati lihtne. Isegi kui see on lõbus, võib see osutuda väsitavaks. Kuid kui oleme midagi ära õppinud, oleme me õnnelikud. Oleme enda ja oma saavutuste üle uhked. Kahjuks võime me ka õpitut unustada. Seda võib eriti tihti ette tulla keelte puhul. Enamik meist õpib koolis rohkem kui üht keelt. Need teadmised aga ununevad pärast kooliaega. Me ei kasuta enam keelt eriti. Me kasutame igapäeva elus valdavalt oma emakeelt. Võõrkeeli kasutame vaid puhkusel. Aga kui teadmisi ei korda, võivad need ununeda. Meie aju vajab treenimist. Võib öelda, et aju on nagu muskel. Musklit tuleb treenida, muidu muutub ta nõrgaks. Aga on olemas viise, kuidas unustamist vältida. Kõige olulisem on õpitut pidevalt kasutada. Seda aitavad teha järjepidevad harjutused. Võite planeerida väikesed harjutused erinevateks nädalapäevaks. Näiteks esmaspäeviti võite lugeda võõrkeelset raamatut. Kolmapäeviti kuulake välismaist raadiokanalit. Reedeti kirjutage päevikusse sissekanne võõrkeeles. Sel moel harjutate vaheldumisi lugemist, kuulamist ja kirjutamist. Nii harjutate oma oskusi mitmel erineval moel. Antud harjutused ei pea võtma palju aega; poolest tunnist piisab. Oluline on, et harjutaksite regulaarselt! Uuringud näitavad, et õpitu püsib ajus aastakümneid. Tuleb see lihtsalt sahtlipõhjast jälle välja otsida...