Vestmik

et Kellaajad   »   sl Koliko je ura?

8 [kaheksa]

Kellaajad

Kellaajad

8 [osem]

Koliko je ura?

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Vabandage! O----ti--! O--------- O-r-s-i-e- ---------- Oprostite! 0
Kui palju kell on, palun? M--l---o --v--t----ol--o-j--u--? M- l---- p------- k----- j- u--- M- l-h-o p-v-s-e- k-l-k- j- u-a- -------------------------------- Mi lahko poveste, koliko je ura? 0
Suur tänu. P--v---p- ----a. P--- l--- h----- P-a- l-p- h-a-a- ---------------- Prav lepa hvala. 0
Kell on üks. Ura--e -n-. U-- j- e--- U-a j- e-a- ----------- Ura je ena. 0
Kell on kaks. U-a----d--. U-- j- d--- U-a j- d-a- ----------- Ura je dva. 0
Kell on kolm. Ur- -e tr-. U-- j- t--- U-a j- t-i- ----------- Ura je tri. 0
Kell on neli. U---j- štir-. U-- j- š----- U-a j- š-i-i- ------------- Ura je štiri. 0
Kell on viis. Ur- je-pe-. U-- j- p--- U-a j- p-t- ----------- Ura je pet. 0
Kell on kuus. U-a--- -est. U-- j- š---- U-a j- š-s-. ------------ Ura je šest. 0
Kell on seitse. Ur---- -----. U-- j- s----- U-a j- s-d-m- ------------- Ura je sedem. 0
Kell on kaheksa. Ur---- ----. U-- j- o---- U-a j- o-e-. ------------ Ura je osem. 0
Kell on üheksa. U-a ---devet. U-- j- d----- U-a j- d-v-t- ------------- Ura je devet. 0
Kell on kümme. U-a je--e---. U-- j- d----- U-a j- d-s-t- ------------- Ura je deset. 0
Kell on üksteist. Ura je--n--s-. U-- j- e------ U-a j- e-a-s-. -------------- Ura je enajst. 0
Kell on kaksteist. Ura -e-dva--jst. U-- j- d-------- U-a j- d-a-a-s-. ---------------- Ura je dvanajst. 0
Ühes minutis on kuuskümmend sekundit. Minu-a -ma ------se--s-kund. M----- i-- š-------- s------ M-n-t- i-a š-s-d-s-t s-k-n-. ---------------------------- Minuta ima šestdeset sekund. 0
Ühes tunnis on kuuskümmend minutit. U------ šest--s----inu-. U-- i-- š-------- m----- U-a i-a š-s-d-s-t m-n-t- ------------------------ Ura ima šestdeset minut. 0
Ühes päevas on kakskümmend neli tundi. Da- i-- -----in----se--ur. D-- i-- š------------- u-- D-n i-a š-i-i-n-v-j-e- u-. -------------------------- Dan ima štiriindvajset ur. 0

Keelkonnad

Maal elab umbes 7 miljardit inimest. Ja nad räägivad umbes 7000 erinevat keelt! Nagu ka inimesed võivad keeled olla üksteisega sugulased. See tähendab, et neil on ühised juured. Aga leidub ka keeli, mis on täielikult eraldiseisvad. Nad ei ole geneetiliselt seotud ühegi teise keelega. Euroopas loetakse selliseks isoleeritud keeleks baski keelt. Kuid enamikel keeltel on siiski ‘vanemad’, ‘lapsed’ või ‘vennad-õed’ Nad kuuluvad mingisse kindlasse keeleperre. Et mõista, kui sarnased keeled on, tuleb neid võrrelda. Keeleteadlased on tänaseks avastanud umbes 300 geneetilise koodi üksust. Nende hulgas on 180 keeleperet, kus on rohkem kui üks keel. Ülejäänud 120 on isoleeritud keeled. Kõige suurem on indo-euroopa keelkond. See koosneb umbes 280 keelest. Sinna alla kuuluvad romaani, germaani ja slaavi keeled. Kõikidel mandritel on selle keelkonna keelte rääkijaid üle 3 miljardi! Aasias domineerib sino-tiibeti keel. Sellel keelel on enam kui 1.3 miljardit kõnelejat. Põhiliseks sino-tiibeti keeleks on hiina keel. Kolmas suurim keelkond asub Aafrikas. Kategooria nimi pärineb seal asuvatelt riikidelt: nigeri-kongo keeled. Seda räägib ‘vaid’ 350 miljonit inimest. Selle keelkonna põhiliseks keeleks on suahiili keel. Enamikel juhtudel on nii - mida lähem suhe, seda parem mõistmine. Inimesed, kes räägivad suguluskeeli, mõistavad üksteist hästi. Nad õpivad teise keele ära väga kiiresti. Seega, õppige keeli - suguvõsakokkutulekud on alati toredad!
Kas sa teadsid?
Saksa keel on rohkem kui 90 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad enamasti Saksamaal, Austrias ja Šveitsis. Aga ka Belgias, Liechtensteinis, Põhja-Itaalias ja Luxemburgis räägitakse saksa keelt. Lisaks emakeelenoskajatele on veel umbes 80 miljonit inimest, kes saksa keelt mõistavad. Saksa keel on nimelt üks õpitumatest keeltest. Nagu ka inglise ja hollandi keel, kuulub see läänegermaani keelte hulka. Läbi sajandite on seda aga ka teised keeled mõjutanud. See tuleneb sellest, et keelepiirkond asub keset Euroopat. Tänapäeval integreeritakse sõnavarasse enamasti inglisekeelseid mõisteid. Veel üks saksa keele tunnusjoon on tema mitmed erinevad dialektid. Need kaotavad aga aina rohkem tähtsust. Standardkeel laieneb eelkõige läbi meedia. Seetõttu tahavad mitmed koolid jälle dialekte õpetada. Saksa keele grammatika ei ole väga lihtne, aga tasub end ära! Sest saksa keel kuulub maailma kõige tähtsamate keelte hulka...