Vestmik

et Vaatamisväärsustega tutvumine   »   bg Разглеждане на града

42 [nelikümmend kaks]

Vaatamisväärsustega tutvumine

Vaatamisväärsustega tutvumine

42 [четирийсет и две]

42 [chetiriyset i dve]

Разглеждане на града

[Razglezhdane na grada]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Kas turg on pühapäeviti avatud? П-з---т-отво--- -- --в-н-де-я? П------ о------ л- е в н------ П-з-р-т о-в-р-н л- е в н-д-л-? ------------------------------ Пазарът отворен ли е в неделя? 0
P-zary- -t--ren -- -- - -ed----? P------ o------ l- y- v n------- P-z-r-t o-v-r-n l- y- v n-d-l-a- -------------------------------- Pazaryt otvoren li ye v nedelya?
Kas mess on esmaspäeviti avatud? Па-аи-ъ--отво-ен -и е-в--о---е----? П------- о------ л- е в п---------- П-н-и-ъ- о-в-р-н л- е в п-н-д-л-и-? ----------------------------------- Панаирът отворен ли е в понеделник? 0
Pa-air----t---e--l--y- v p-n---ln-k? P------- o------ l- y- v p---------- P-n-i-y- o-v-r-n l- y- v p-n-d-l-i-? ------------------------------------ Panairyt otvoren li ye v ponedelnik?
Kas näitus on teisipäeviti avatud? И--ожбата отворен- -- е--ъ--в--р-ик? И-------- о------- л- е в-- в------- И-л-ж-а-а о-в-р-н- л- е в-в в-о-н-к- ------------------------------------ Изложбата отворена ли е във вторник? 0
Iz-ozh---- o---rena-----e--y---to--i-? I--------- o------- l- y- v-- v------- I-l-z-b-t- o-v-r-n- l- y- v-v v-o-n-k- -------------------------------------- Izlozhbata otvorena li ye vyv vtornik?
Kas loomaaed on kolmapäeviti avatud? З---а-къ- -т-оре---и---в-ср--а? З-------- о------ л- е в с----- З-о-а-к-т о-в-р-н л- е в с-я-а- ------------------------------- Зоопаркът отворен ли е в сряда? 0
Zo-pa-k----t-or-- -i -- v-sr--d-? Z-------- o------ l- y- v s------ Z-o-a-k-t o-v-r-n l- y- v s-y-d-? --------------------------------- Zooparkyt otvoren li ye v sryada?
Kas muuseum on neljapäeviti avatud? М-зеят --воре--л---------вър--к? М----- о------ л- е в ч--------- М-з-я- о-в-р-н л- е в ч-т-ъ-т-к- -------------------------------- Музеят отворен ли е в четвъртък? 0
M-z-yat -t-o-e- l- -- v ch---y-tyk? M------ o------ l- y- v c---------- M-z-y-t o-v-r-n l- y- v c-e-v-r-y-? ----------------------------------- Muzeyat otvoren li ye v chetvyrtyk?
Kas galerii on reedeti avatud? Г-л-р---- о--о-ен- -и-е - п-тък? Г-------- о------- л- е в п----- Г-л-р-я-а о-в-р-н- л- е в п-т-к- -------------------------------- Галерията отворена ли е в петък? 0
G-ler----a ot--rena-l---e --pe-yk? G--------- o------- l- y- v p----- G-l-r-y-t- o-v-r-n- l- y- v p-t-k- ---------------------------------- Galeriyata otvorena li ye v petyk?
Kas tohib pildistada? Може-л- ----е-с-и-а? М--- л- д- с- с----- М-ж- л- д- с- с-и-а- -------------------- Може ли да се снима? 0
Mozhe-li -a s- sn-m-? M---- l- d- s- s----- M-z-e l- d- s- s-i-a- --------------------- Mozhe li da se snima?
Kas sissepääs on tasuline? Тр---а -------е-п-----вхо-? Т----- л- д- с- п---- в---- Т-я-в- л- д- с- п-а-а в-о-? --------------------------- Трябва ли да се плаща вход? 0
Tr---v--li -a s-----sh-ha --ho-? T------ l- d- s- p------- v----- T-y-b-a l- d- s- p-a-h-h- v-h-d- -------------------------------- Tryabva li da se plashcha vkhod?
Kui palju maksab sissepääs? К-л-о-с--ува -х--ът? К---- с----- в------ К-л-о с-р-в- в-о-ъ-? -------------------- Колко струва входът? 0
K--k--s--uv- v--o-yt? K---- s----- v------- K-l-o s-r-v- v-h-d-t- --------------------- Kolko struva vkhodyt?
Kas gruppidele on soodustus? Им- ли--ам-л-н-- з- -р--и? И-- л- н-------- з- г----- И-а л- н-м-л-н-е з- г-у-и- -------------------------- Има ли намаление за групи? 0
I-a li-na-----i- ---g-u--? I-- l- n-------- z- g----- I-a l- n-m-l-n-e z- g-u-i- -------------------------- Ima li namalenie za grupi?
Kas lastele on soodustus? И-- ли --ма--ние--а д---? И-- л- н-------- з- д---- И-а л- н-м-л-н-е з- д-ц-? ------------------------- Има ли намаление за деца? 0
Im-----na--l--ie -a d-tsa? I-- l- n-------- z- d----- I-a l- n-m-l-n-e z- d-t-a- -------------------------- Ima li namalenie za detsa?
Kas üliõpilastele on soodustus? Има--- н-ма-ен-- -- с--де-ти? И-- л- н-------- з- с-------- И-а л- н-м-л-н-е з- с-у-е-т-? ----------------------------- Има ли намаление за студенти? 0
I-a----n--al-ni- za--t-d-nti? I-- l- n-------- z- s-------- I-a l- n-m-l-n-e z- s-u-e-t-? ----------------------------- Ima li namalenie za studenti?
Mis hoone see on? К--ва-е -а-----ра-а? К---- е т--- с------ К-к-а е т-з- с-р-д-? -------------------- Каква е тази сграда? 0
Ka-v--y--taz--s---d-? K---- y- t--- s------ K-k-a y- t-z- s-r-d-? --------------------- Kakva ye tazi sgrada?
Kui vana on see hoone? Ко-к--с---- --с-р----а? К---- с---- е с-------- К-л-о с-а-а е с-р-д-т-? ----------------------- Колко стара е сградата? 0
K--ko --ar---- sg-a---a? K---- s---- y- s-------- K-l-o s-a-a y- s-r-d-t-? ------------------------ Kolko stara ye sgradata?
Kes ehitas selle hoone? Ко- ------ро-л-сг---а--? К-- е п------- с-------- К-й е п-с-р-и- с-р-д-т-? ------------------------ Кой е построил сградата? 0
K-y -- ---t-oil-sg-a--ta? K-- y- p------- s-------- K-y y- p-s-r-i- s-r-d-t-? ------------------------- Koy ye postroil sgradata?
Ma olen huvitatud arhitektuurist. А--с- ин--ресу----от--рхите-т--а. А- с- и---------- о- а----------- А- с- и-т-р-с-в-м о- а-х-т-к-у-а- --------------------------------- Аз се интересувам от архитектура. 0
A- se-int---s--a---t----hite-----. A- s- i---------- o- a------------ A- s- i-t-r-s-v-m o- a-k-i-e-t-r-. ---------------------------------- Az se interesuvam ot arkhitektura.
Ma olen huvitatud kunstist. А---е --т-р--ув-м--т --куств-. А- с- и---------- о- и-------- А- с- и-т-р-с-в-м о- и-к-с-в-. ------------------------------ Аз се интересувам от изкуство. 0
Az -- i-ter-s---m--t--zk--tvo. A- s- i---------- o- i-------- A- s- i-t-r-s-v-m o- i-k-s-v-. ------------------------------ Az se interesuvam ot izkustvo.
Ma olen huvitatud maalidest. Аз-се и--е-ес-ва- от----оп--. А- с- и---------- о- ж------- А- с- и-т-р-с-в-м о- ж-в-п-с- ----------------------------- Аз се интересувам от живопис. 0
A--se --t-resuv-m o--zhi-op--. A- s- i---------- o- z-------- A- s- i-t-r-s-v-m o- z-i-o-i-. ------------------------------ Az se interesuvam ot zhivopis.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kiired keeled, aeglased keeled

Maailmas on üle 6000 keele. Aga kõigil neil on sama eesmärk Nad aitavad meil vahetada teavet. See toimub igas keeles erineval moel. Kuna iga keel käitub vastavalt oma reeglitele. Keeltel on ka erinev rääkimise kiirus. Keeleteadlased on tõestanud seda mitmetes uurimustes. Selleks tõlgiti lühikesed tekstid mitmesse keelde. Seejärel loeti tekstid oma emakeeles ette. Tulemus oli selge. Jaapani ja hispaania keeled on kõige kiiremad keeled. Nendes keeltes räägitakse ühe sekundi jooksul peaaegu 8 silpi. Hiinlased räägivad tunduvalt aeglasemalt. Nad räägivad ainult 5 silpi sekundis. Kiirus sõltub silpide keerukusest. Kui silbid on keerulised, võtab ka rääkimine kauem aega. Saksa keeles on ühes silbis näiteks 3 häälikut. Seetõttu räägitakse suhteliselt aeglaselt. Kiiresti rääkimine ei tähenda siiski, et oleks palju rääkida. Hoopis vastupidi! Kiiresti hääldatavates silpides on väga vähe teavet. Kuigi Jaapani keeles räägitakse kiiresti, antakse edasi vähe sisu. Samas ‘aeglane’ hiina keel ütleb paari sõnaga väga palju. Inglise silbid sisaldavad samuti palju informatsiooni. Huvitav on see, et analüüsitud keeled on võdselt tõhusad! See tähendab, et aeglaset kõneleja ütleb rohkem. Kiiresti rääkija vajab rohkem sõnu. Lõpuks jõuavad kõik oma eesmärgini samal ajal.
Kas sa teadsid?
Sloveenia keel kuulub lõunaslaavi keelte hulka. See on umbes 2 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad Sloveenias, Horvaatias, Serbias, Austrias, Itaalias ja Ungaris. Sloveenia keel on paljudes aspektides sarnane tšehhi ja slovaki keelele. Sellel on ka palju mõjutusi serbohorvaadi keelest. Kuigi Sloveenia on väike riik, leidub seal palju erinevaid dialekte. See on sellepärast, et sel keelepiirkonnal on olnud väga muutlik ajalugu. Seda on näha ka sõnavaras, mis endas palju võõrkeelseid mõisteid sisaldab. Sloveenia keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Grammatika eristab kuut käänet ja kolme sugu. Häälduses eksisteerivad kaks ametlikku fonoloogiat. Üks neist kahest eristab täpselt kõrgeid ja madalaid toone. Veel üks selle keele eripära on selle arhailine struktuur. Sloveenlased on alati olnud avatud teiste keelte suhtes. Seega rõõmustavad nad seda rohkem, kui keegi nende keele vastu huvi tunneb.