Vestmik

et Kehaosad   »   bg Частите на тялото

58 [viiskümmend kaheksa]

Kehaosad

Kehaosad

58 [петдесет и осем]

58 [petdeset i osem]

Частите на тялото

[Chastite na tyaloto]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Ma joonistan meest. Аз --с---м-чо---. А- р------ ч----- А- р-с-в-м ч-в-к- ----------------- Аз рисувам човек. 0
A- ---uv-m c-----. A- r------ c------ A- r-s-v-m c-o-e-. ------------------ Az risuvam chovek.
Esiteks pea. Пъ-----л-вата. П---- г------- П-р-о г-а-а-а- -------------- Първо главата. 0
Py----g-a-at-. P---- g------- P-r-o g-a-a-a- -------------- Pyrvo glavata.
Mees kannab mütsi. Човек-- -ос- шапк-. Ч------ н--- ш----- Ч-в-к-т н-с- ш-п-а- ------------------- Човекът носи шапка. 0
C-o-e-yt-nosi-sh--ka. C------- n--- s------ C-o-e-y- n-s- s-a-k-. --------------------- Chovekyt nosi shapka.
Juukseid ei ole näha. Ко-а-- -у--- -- в-жд-. К----- м- н- с- в----- К-с-т- м- н- с- в-ж-а- ---------------------- Косата му не се вижда. 0
K-sata -u--------izh-a. K----- m- n- s- v------ K-s-t- m- n- s- v-z-d-. ----------------------- Kosata mu ne se vizhda.
Kõrvu ei ole samuti näha. И-у-и----- -- ----иж-ат. И у---- м- н- с- в------ И у-и-е м- н- с- в-ж-а-. ------------------------ И ушите му не се виждат. 0
I----i-e m--ne-se--iz-d-t. I u----- m- n- s- v------- I u-h-t- m- n- s- v-z-d-t- -------------------------- I ushite mu ne se vizhdat.
Selga ei ole ka näha. Гър--т м----що-не ---ви-д-. Г----- м- с--- н- с- в----- Г-р-ъ- м- с-щ- н- с- в-ж-а- --------------------------- Гърбът му също не се вижда. 0
G---yt -- -ys-ch- -e -- -i--d-. G----- m- s------ n- s- v------ G-r-y- m- s-s-c-o n- s- v-z-d-. ------------------------------- Gyrbyt mu syshcho ne se vizhda.
Ma joonistan silmad ja suu. Р-с--ам-оч-те-и-ус--т-. Р------ о---- и у------ Р-с-в-м о-и-е и у-т-т-. ----------------------- Рисувам очите и устата. 0
R--uv-m-o-h--- i ----ta. R------ o----- i u------ R-s-v-m o-h-t- i u-t-t-. ------------------------ Risuvam ochite i ustata.
Mees tantsib ja naerab. Ч-----т--ан---а и-с- -ме-. Ч------ т------ и с- с---- Ч-в-к-т т-н-у-а и с- с-е-. -------------------------- Човекът танцува и се смее. 0
Ch-vekyt ---t-u-a-i-se smee. C------- t------- i s- s---- C-o-e-y- t-n-s-v- i s- s-e-. ---------------------------- Chovekyt tantsuva i se smee.
Mehel on pikk nina. Ч-в--ът-има-д--ъг-нос. Ч------ и-- д---- н--- Ч-в-к-т и-а д-л-г н-с- ---------------------- Човекът има дълъг нос. 0
C-ovekyt-i-a dylyg----. C------- i-- d---- n--- C-o-e-y- i-a d-l-g n-s- ----------------------- Chovekyt ima dylyg nos.
Ta kannab keppi käes. Т-- -о-и пръчка-в---це-е с-. Т-- н--- п----- в р----- с-- Т-й н-с- п-ъ-к- в р-ц-т- с-. ---------------------------- Той носи пръчка в ръцете си. 0
To- n-si---yc--a-v------te---. T-- n--- p------ v r------ s-- T-y n-s- p-y-h-a v r-t-e-e s-. ------------------------------ Toy nosi prychka v rytsete si.
Ta kannab ka salli ümber kaela. Н------ш---ок--- --а----и. Н--- и ш-- о---- в---- с-- Н-с- и ш-л о-о-о в-а-а с-. -------------------------- Носи и шал около врата си. 0
Nosi---s--l oko-- --ata -i. N--- i s--- o---- v---- s-- N-s- i s-a- o-o-o v-a-a s-. --------------------------- Nosi i shal okolo vrata si.
On talv ja külm. З--- е - е -т-д--о. З--- е и е с------- З-м- е и е с-у-е-о- ------------------- Зима е и е студено. 0
Z--- -e i ye st--e-o. Z--- y- i y- s------- Z-m- y- i y- s-u-e-o- --------------------- Zima ye i ye studeno.
Käed on tugevad. Ръц-те му--а ---н-. Р----- м- с- с----- Р-ц-т- м- с- с-л-и- ------------------- Ръцете му са силни. 0
R---et--------s--n-. R------ m- s- s----- R-t-e-e m- s- s-l-i- -------------------- Rytsete mu sa silni.
Jalad on samuti tugevad. И-кр-к-т- му-с- с-лн-. И к------ м- с- с----- И к-а-а-а м- с- с-л-и- ---------------------- И краката му са силни. 0
I--r--a-a mu--- sil-i. I k------ m- s- s----- I k-a-a-a m- s- s-l-i- ---------------------- I krakata mu sa silni.
See mees on lumest. Ч---кът-- -------. Ч------ е о- с---- Ч-в-к-т е о- с-я-. ------------------ Човекът е от сняг. 0
Ch-v-k-t-y- ----n-a-. C------- y- o- s----- C-o-e-y- y- o- s-y-g- --------------------- Chovekyt ye ot snyag.
Ta ei kanna pükse ega mantlit. Т---не-н-----ан-алон-- палт-. Т-- н- н--- п------- и п----- Т-й н- н-с- п-н-а-о- и п-л-о- ----------------------------- Той не носи панталон и палто. 0
T-y--e -osi-----a--n-i----t-. T-- n- n--- p------- i p----- T-y n- n-s- p-n-a-o- i p-l-o- ----------------------------- Toy ne nosi pantalon i palto.
Kuid see mees ei külmeta. Но -- м--- -туде--. Н- н- м- е с------- Н- н- м- е с-у-е-о- ------------------- Но не му е студено. 0
N---- -- ye -t-deno. N- n- m- y- s------- N- n- m- y- s-u-e-o- -------------------- No ne mu ye studeno.
Ta on lumemees. Т---е ----е----век. Т-- е с----- ч----- Т-й е с-е-е- ч-в-к- ------------------- Той е снежен човек. 0
T-y -- ---z-----hov-k. T-- y- s------ c------ T-y y- s-e-h-n c-o-e-. ---------------------- Toy ye snezhen chovek.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...