Vestmik

et Vaatamisväärsustega tutvumine   »   be Экскурсія па горадзе

42 [nelikümmend kaks]

Vaatamisväärsustega tutvumine

Vaatamisväärsustega tutvumine

42 [сорак два]

42 [sorak dva]

Экскурсія па горадзе

[Ekskursіya pa goradze]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Kas turg on pühapäeviti avatud? Ці ----ыт- ры-ак -а ---з-л--? Ц- а------ р---- п- н-------- Ц- а-к-ы-ы р-н-к п- н-д-е-я-? ----------------------------- Ці адкрыты рынак па нядзелях? 0
T----dk-yty----a- -a ----ze---kh? T-- a------ r---- p- n----------- T-і a-k-y-y r-n-k p- n-a-z-l-a-h- --------------------------------- Tsі adkryty rynak pa nyadzelyakh?
Kas mess on esmaspäeviti avatud? Ці-а-кр-ты-к-рма--па-------ел-а-? Ц- а------ к----- п- п----------- Ц- а-к-ы-ы к-р-а- п- п-н-д-е-к-х- --------------------------------- Ці адкрыты кірмаш па панядзелках? 0
T-і -d----y --rma----a -a--ad--lkakh? T-- a------ k------ p- p------------- T-і a-k-y-y k-r-a-h p- p-n-a-z-l-a-h- ------------------------------------- Tsі adkryty kіrmash pa panyadzelkakh?
Kas näitus on teisipäeviti avatud? Ці адкр-т-я ---та-а -- ---о-к--? Ц- а------- в------ п- а-------- Ц- а-к-ы-а- в-с-а-а п- а-т-р-а-? -------------------------------- Ці адкрытая выстава па аўторках? 0
T-і ---r-ta-----s--v--p- autor----? T-- a-------- v------ p- a--------- T-і a-k-y-a-a v-s-a-a p- a-t-r-a-h- ----------------------------------- Tsі adkrytaya vystava pa autorkakh?
Kas loomaaed on kolmapäeviti avatud? Ці а--р--ы за-п-рк-п---е-адах? Ц- а------ з------ п- с------- Ц- а-к-ы-ы з-а-а-к п- с-р-д-х- ------------------------------ Ці адкрыты заапарк па серадах? 0
T-------yty--a-p--- -a serada--? T-- a------ z------ p- s-------- T-і a-k-y-y z-a-a-k p- s-r-d-k-? -------------------------------- Tsі adkryty zaapark pa seradakh?
Kas muuseum on neljapäeviti avatud? Ці--дк-ыты --з-й--- ---в-р-а-? Ц- а------ м---- п- ч--------- Ц- а-к-ы-ы м-з-й п- ч-ц-я-г-х- ------------------------------ Ці адкрыты музей па чацвяргах? 0
T-і --kryt- muzey--a c-at-v-a--a-h? T-- a------ m---- p- c------------- T-і a-k-y-y m-z-y p- c-a-s-y-r-a-h- ----------------------------------- Tsі adkryty muzey pa chatsvyargakh?
Kas galerii on reedeti avatud? Ці -д--ытая -але--я--а---тніцах? Ц- а------- г------ п- п-------- Ц- а-к-ы-а- г-л-р-я п- п-т-і-а-? -------------------------------- Ці адкрытая галерэя па пятніцах? 0
Ts-----r---y- g---re-a -- ----n-----h? T-- a-------- g------- p- p----------- T-і a-k-y-a-a g-l-r-y- p- p-a-n-t-a-h- -------------------------------------- Tsі adkrytaya galereya pa pyatnіtsakh?
Kas tohib pildistada? Ц- ------е-а ф-----а-а--ц-? Ц- д-------- ф------------- Ц- д-з-о-е-а ф-т-г-а-а-а-ь- --------------------------- Ці дазволена фатаграфаваць? 0
T-і--az-ole-a fat-graf------? T-- d-------- f-------------- T-і d-z-o-e-a f-t-g-a-a-a-s-? ----------------------------- Tsі dazvolena fatagrafavats’?
Kas sissepääs on tasuline? Ц- тр--а а---чва---ув--од? Ц- т---- а-------- у------ Ц- т-э-а а-л-ч-а-ь у-а-о-? -------------------------- Ці трэба аплачваць уваход? 0
Ts- ----- a-l-ch--ts- --a-hod? T-- t---- a---------- u------- T-і t-e-a a-l-c-v-t-’ u-a-h-d- ------------------------------ Tsі treba aplachvats’ uvakhod?
Kui palju maksab sissepääs? Кольк- -----е -в-х-д? К----- к----- ў------ К-л-к- к-ш-у- ў-а-о-? --------------------- Колькі каштуе ўваход? 0
K---k- kash--- -v-kho-? K----- k------ u------- K-l-k- k-s-t-e u-a-h-d- ----------------------- Kol’kі kashtue uvakhod?
Kas gruppidele on soodustus? Ці----ь с---к----я -ру-? Ц- ё--- с----- д-- г---- Ц- ё-ц- с-і-к- д-я г-у-? ------------------------ Ці ёсць скідка для груп? 0
T---y----- sk-dka ---a-g-up? T-- y----- s----- d--- g---- T-і y-s-s- s-і-k- d-y- g-u-? ---------------------------- Tsі yosts’ skіdka dlya grup?
Kas lastele on soodustus? Ці ---ь------а-----д-я-е-? Ц- ё--- с----- д-- д------ Ц- ё-ц- с-і-к- д-я д-я-е-? -------------------------- Ці ёсць скідка для дзяцей? 0
T-----s-s- s---ka -lya-d--at-e-? T-- y----- s----- d--- d-------- T-і y-s-s- s-і-k- d-y- d-y-t-e-? -------------------------------- Tsі yosts’ skіdka dlya dzyatsey?
Kas üliõpilastele on soodustus? Ц--ёс-ь---і-к- д-- ст-д----ў? Ц- ё--- с----- д-- с--------- Ц- ё-ц- с-і-к- д-я с-у-э-т-ў- ----------------------------- Ці ёсць скідка для студэнтаў? 0
Tsі y-st-’ -k-d-a-d------------u? T-- y----- s----- d--- s--------- T-і y-s-s- s-і-k- d-y- s-u-e-t-u- --------------------------------- Tsі yosts’ skіdka dlya studentau?
Mis hoone see on? Ш-о---т---а-бу-----? Ш-- г--- з- б------- Ш-о г-т- з- б-д-н-к- -------------------- Што гэта за будынак? 0
Sh-- get- -a--ud--a-? S--- g--- z- b------- S-t- g-t- z- b-d-n-k- --------------------- Shto geta za budynak?
Kui vana on see hoone? К---к---а-----уд----? К----- г---- б------- К-л-к- г-д-ў б-д-н-у- --------------------- Колькі гадоў будынку? 0
K---k--g--ou--ud--ku? K----- g---- b------- K-l-k- g-d-u b-d-n-u- --------------------- Kol’kі gadou budynku?
Kes ehitas selle hoone? Х-о-паб--ав-- -уд---к? Х-- п-------- б------- Х-о п-б-д-в-ў б-д-н-к- ---------------------- Хто пабудаваў будынак? 0
Kht- --b--avau-b-dy-a-? K--- p-------- b------- K-t- p-b-d-v-u b-d-n-k- ----------------------- Khto pabudavau budynak?
Ma olen huvitatud arhitektuurist. Я-ц-к-ў---я --------ура-. Я ц-------- а------------ Я ц-к-ў-ю-я а-х-т-к-у-а-. ------------------------- Я цікаўлюся архітэктурай. 0
Ya --іk-ul--------khі-e---ray. Y- t----------- a------------- Y- t-і-a-l-u-y- a-k-і-e-t-r-y- ------------------------------ Ya tsіkaulyusya arkhіtekturay.
Ma olen huvitatud kunstist. Я-ц---ў--ся-ма---ц-в--. Я ц-------- м---------- Я ц-к-ў-ю-я м-с-а-т-а-. ----------------------- Я цікаўлюся мастацтвам. 0
Y--ts-k-u--u--a-m-sta-stv-m. Y- t----------- m----------- Y- t-і-a-l-u-y- m-s-a-s-v-m- ---------------------------- Ya tsіkaulyusya mastatstvam.
Ma olen huvitatud maalidest. Я--і-а-л--- ж--а-і--м. Я ц-------- ж--------- Я ц-к-ў-ю-я ж-в-п-с-м- ---------------------- Я цікаўлюся жывапісам. 0
Ya -s-k-u-y---a---y------m. Y- t----------- z---------- Y- t-і-a-l-u-y- z-y-a-і-a-. --------------------------- Ya tsіkaulyusya zhyvapіsam.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kiired keeled, aeglased keeled

Maailmas on üle 6000 keele. Aga kõigil neil on sama eesmärk Nad aitavad meil vahetada teavet. See toimub igas keeles erineval moel. Kuna iga keel käitub vastavalt oma reeglitele. Keeltel on ka erinev rääkimise kiirus. Keeleteadlased on tõestanud seda mitmetes uurimustes. Selleks tõlgiti lühikesed tekstid mitmesse keelde. Seejärel loeti tekstid oma emakeeles ette. Tulemus oli selge. Jaapani ja hispaania keeled on kõige kiiremad keeled. Nendes keeltes räägitakse ühe sekundi jooksul peaaegu 8 silpi. Hiinlased räägivad tunduvalt aeglasemalt. Nad räägivad ainult 5 silpi sekundis. Kiirus sõltub silpide keerukusest. Kui silbid on keerulised, võtab ka rääkimine kauem aega. Saksa keeles on ühes silbis näiteks 3 häälikut. Seetõttu räägitakse suhteliselt aeglaselt. Kiiresti rääkimine ei tähenda siiski, et oleks palju rääkida. Hoopis vastupidi! Kiiresti hääldatavates silpides on väga vähe teavet. Kuigi Jaapani keeles räägitakse kiiresti, antakse edasi vähe sisu. Samas ‘aeglane’ hiina keel ütleb paari sõnaga väga palju. Inglise silbid sisaldavad samuti palju informatsiooni. Huvitav on see, et analüüsitud keeled on võdselt tõhusad! See tähendab, et aeglaset kõneleja ütleb rohkem. Kiiresti rääkija vajab rohkem sõnu. Lõpuks jõuavad kõik oma eesmärgini samal ajal.
Kas sa teadsid?
Sloveenia keel kuulub lõunaslaavi keelte hulka. See on umbes 2 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad Sloveenias, Horvaatias, Serbias, Austrias, Itaalias ja Ungaris. Sloveenia keel on paljudes aspektides sarnane tšehhi ja slovaki keelele. Sellel on ka palju mõjutusi serbohorvaadi keelest. Kuigi Sloveenia on väike riik, leidub seal palju erinevaid dialekte. See on sellepärast, et sel keelepiirkonnal on olnud väga muutlik ajalugu. Seda on näha ka sõnavaras, mis endas palju võõrkeelseid mõisteid sisaldab. Sloveenia keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Grammatika eristab kuut käänet ja kolme sugu. Häälduses eksisteerivad kaks ametlikku fonoloogiat. Üks neist kahest eristab täpselt kõrgeid ja madalaid toone. Veel üks selle keele eripära on selle arhailine struktuur. Sloveenlased on alati olnud avatud teiste keelte suhtes. Seega rõõmustavad nad seda rohkem, kui keegi nende keele vastu huvi tunneb.