Vestmik

et Minevik 2   »   bg Минало време 2

82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

Minevik 2

82 [осемдесет и две]

82 [osemdeset i dve]

Минало време 2

[Minalo vreme 2]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Pidid sa kiirabi kutsuma? Т-яб-а---ли -а в-каш -ин-йк-? Т------- л- д- в---- л------- Т-я-в-ш- л- д- в-к-ш л-н-й-а- ----------------------------- Трябваше ли да викаш линейка? 0
T-y-----h------a vikash-line---? T--------- l- d- v----- l------- T-y-b-a-h- l- d- v-k-s- l-n-y-a- -------------------------------- Tryabvashe li da vikash lineyka?
Pidid sa arsti kutsuma? Т-яб-а-е-л- -- ви-аш-----ря? Т------- л- д- в---- л------ Т-я-в-ш- л- д- в-к-ш л-к-р-? ---------------------------- Трябваше ли да викаш лекаря? 0
Trya--a--- l- -a--i-a-h le-a--a? T--------- l- d- v----- l------- T-y-b-a-h- l- d- v-k-s- l-k-r-a- -------------------------------- Tryabvashe li da vikash lekarya?
Pidid sa politsei kutsuma? Тр-бва-е--- да ----- -о-иц-ята? Т------- л- д- в---- п--------- Т-я-в-ш- л- д- в-к-ш п-л-ц-я-а- ------------------------------- Трябваше ли да викаш полицията? 0
T-y--v-s-- li ---------------si-at-? T--------- l- d- v----- p----------- T-y-b-a-h- l- d- v-k-s- p-l-t-i-a-a- ------------------------------------ Tryabvashe li da vikash politsiyata?
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel. Имате л- теле--н------м--? Т-км- -------. И---- л- т--------- н----- Т---- г- в---- И-а-е л- т-л-ф-н-и- н-м-р- Т-к-о г- в-е-. ----------------------------------------- Имате ли телефонния номер? Тъкмо го взех. 0
I-ate l---e-e-on--y---om-r?--yk---g-------. I---- l- t---------- n----- T---- g- v----- I-a-e l- t-l-f-n-i-a n-m-r- T-k-o g- v-e-h- ------------------------------------------- Imate li telefonniya nomer? Tykmo go vzekh.
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel. И--те -- ад--са? Тъ--- г- взе-. И---- л- а------ Т---- г- в---- И-а-е л- а-р-с-? Т-к-о г- в-е-. ------------------------------- Имате ли адреса? Тъкмо го взех. 0
I-a---li-a--es-?-T---- go---ekh. I---- l- a------ T---- g- v----- I-a-e l- a-r-s-? T-k-o g- v-e-h- -------------------------------- Imate li adresa? Tykmo go vzekh.
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel. Имате-ли к-рт-----гр---?--ък---- в-ех. И---- л- к---- н- г----- Т---- я в---- И-а-е л- к-р-а н- г-а-а- Т-к-о я в-е-. -------------------------------------- Имате ли карта на града? Тъкмо я взех. 0
I-at---- -ar---n- -r--a---y--o-y- ---kh. I---- l- k---- n- g----- T---- y- v----- I-a-e l- k-r-a n- g-a-a- T-k-o y- v-e-h- ---------------------------------------- Imate li karta na grada? Tykmo ya vzekh.
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla. То- --в---- л- -о-де? ----не---жа-д-----де н-в----. Т-- н------ л- д----- Т-- н- м--- д- д---- н------- Т-й н-в-е-е л- д-й-е- Т-й н- м-ж- д- д-й-е н-в-е-е- --------------------------------------------------- Той навреме ли дойде? Той не можа да дойде навреме. 0
Toy-----em- -i d-yde?-T-y--e --z-a--a -o-----avr-m-. T-- n------ l- d----- T-- n- m---- d- d---- n------- T-y n-v-e-e l- d-y-e- T-y n- m-z-a d- d-y-e n-v-e-e- ---------------------------------------------------- Toy navreme li doyde? Toy ne mozha da doyde navreme.
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed. Т-й ----р---------? То------ож- -а -ам-р--п--я. Т-- н----- л- п---- Т-- н- м--- д- н----- п---- Т-й н-м-р- л- п-т-? Т-й н- м-ж- д- н-м-р- п-т-. ----------------------------------------------- Той намери ли пътя? Той не можа да намери пътя. 0
To- -a---i--i -yt--?--oy ne m-zha d--na-eri-p-tya. T-- n----- l- p----- T-- n- m---- d- n----- p----- T-y n-m-r- l- p-t-a- T-y n- m-z-a d- n-m-r- p-t-a- -------------------------------------------------- Toy nameri li pytya? Toy ne mozha da nameri pytya.
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru. Той---зб-- л- -е----й-не --жа да м- р-з-ер-. Т-- р----- л- т-- Т-- н- м--- д- м- р------- Т-й р-з-р- л- т-? Т-й н- м-ж- д- м- р-з-е-е- -------------------------------------------- Той разбра ли те? Той не можа да ме разбере. 0
To- ----ra li--e- T------mo-h- d--me--a----e. T-- r----- l- t-- T-- n- m---- d- m- r------- T-y r-z-r- l- t-? T-y n- m-z-a d- m- r-z-e-e- --------------------------------------------- Toy razbra li te? Toy ne mozha da me razbere.
Miks ei saanud sa täpselt tulla? З-щ--н---о---д- д--д-ш-----еме? З--- н- м--- д- д----- н------- З-щ- н- м-ж- д- д-й-е- н-в-е-е- ------------------------------- Защо не можа да дойдеш навреме? 0
Z-----o--e -ozha-da ----e-- n--r-me? Z------ n- m---- d- d------ n------- Z-s-c-o n- m-z-a d- d-y-e-h n-v-e-e- ------------------------------------ Zashcho ne mozha da doydesh navreme?
Miks sa teed ei leidnud? Защо--- мо-- д---а---иш пъ-я? З--- н- м--- д- н------ п---- З-щ- н- м-ж- д- н-м-р-ш п-т-? ----------------------------- Защо не можа да намериш пътя? 0
Za---h---e mo--- d- ----r-s--p---a? Z------ n- m---- d- n------- p----- Z-s-c-o n- m-z-a d- n-m-r-s- p-t-a- ----------------------------------- Zashcho ne mozha da namerish pytya?
Miks sa temast aru ei saanud? Защ---е -о-а ---го-р-з--ре-? З--- н- м--- д- г- р-------- З-щ- н- м-ж- д- г- р-з-е-е-? ---------------------------- Защо не можа да го разбереш? 0
Z----ho------z-a -a--o--azbe-e--? Z------ n- m---- d- g- r--------- Z-s-c-o n- m-z-a d- g- r-z-e-e-h- --------------------------------- Zashcho ne mozha da go razberesh?
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud. Не---жах ---дой-- -авре-е, -ащото-----ше-авт-б--. Н- м---- д- д---- н------- з----- н----- а------- Н- м-ж-х д- д-й-а н-в-е-е- з-щ-т- н-м-ш- а-т-б-с- ------------------------------------------------- Не можах да дойда навреме, защото нямаше автобус. 0
Ne-moz-ak- -- --y----a--e--- -ash---t-----ma-h- a--ob--. N- m------ d- d---- n------- z-------- n------- a------- N- m-z-a-h d- d-y-a n-v-e-e- z-s-c-o-o n-a-a-h- a-t-b-s- -------------------------------------------------------- Ne mozhakh da doyda navreme, zashchoto nyamashe avtobus.
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti. Н- м--а--д- н-мер------- защото н--а--к---а-н--гр---. Н- м---- д- н----- п---- з----- н---- к---- н- г----- Н- м-ж-х д- н-м-р- п-т-, з-щ-т- н-м-х к-р-а н- г-а-а- ----------------------------------------------------- Не можах да намеря пътя, защото нямах карта на града. 0
N--mozhakh -- n-mer-- py-y----as--ho---n--m-kh---rta-na-g-a-a. N- m------ d- n------ p----- z-------- n------ k---- n- g----- N- m-z-a-h d- n-m-r-a p-t-a- z-s-c-o-o n-a-a-h k-r-a n- g-a-a- -------------------------------------------------------------- Ne mozhakh da namerya pytya, zashchoto nyamakh karta na grada.
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali. Не-м--а--д--го -аз-ера--защ-т--м----ата ---е---о----и--а. Н- м---- д- г- р------- з----- м------- б--- м---- с----- Н- м-ж-х д- г- р-з-е-а- з-щ-т- м-з-к-т- б-ш- м-о-о с-л-а- --------------------------------------------------------- Не можах да го разбера, защото музиката беше много силна. 0
N--m--h-kh da--- r--b-ra- -ashc--t- m---k-t- --she-mn--o-s-l-a. N- m------ d- g- r------- z-------- m------- b---- m---- s----- N- m-z-a-h d- g- r-z-e-a- z-s-c-o-o m-z-k-t- b-s-e m-o-o s-l-a- --------------------------------------------------------------- Ne mozhakh da go razbera, zashchoto muzikata beshe mnogo silna.
Ma pidin takso võtma. Т-ябва---за---ем- --к-и. Т------- з- в---- т----- Т-я-в-ш- з- в-е-а т-к-и- ------------------------ Трябваше за взема такси. 0
Try-b-a--e-z-----ma-ta-s-. T--------- z- v---- t----- T-y-b-a-h- z- v-e-a t-k-i- -------------------------- Tryabvashe za vzema taksi.
Ma pidin linnakaardi ostma. Тряб-аше--а----я карт- -а г--д-. Т------- д- к--- к---- н- г----- Т-я-в-ш- д- к-п- к-р-а н- г-а-а- -------------------------------- Трябваше да купя карта на града. 0
T--ab--sh- -- k-p-a ka-t- -a-gr-d-. T--------- d- k---- k---- n- g----- T-y-b-a-h- d- k-p-a k-r-a n- g-a-a- ----------------------------------- Tryabvashe da kupya karta na grada.
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama. Трябв--- за-и-к---а-р-д-о-о. Т------- з- и------ р------- Т-я-в-ш- з- и-к-ю-а р-д-о-о- ---------------------------- Трябваше за изключа радиото. 0
Tr-a--a-he -a-i--l-u-h- --d----. T--------- z- i-------- r------- T-y-b-a-h- z- i-k-y-c-a r-d-o-o- -------------------------------- Tryabvashe za izklyucha radioto.

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi ! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!