Vestmik

et Minevik 2   »   be Прошлы час 2

82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

Minevik 2

82 [восемдзесят два]

82 [vosemdzesyat dva]

Прошлы час 2

Proshly chas 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Pidid sa kiirabi kutsuma? Табе-д-----ся вы-л-к--ь-ху---ю д----о--? Т___ д_______ в________ х_____ д________ Т-б- д-в-л-с- в-к-і-а-ь х-т-у- д-п-м-г-? ---------------------------------------- Табе давялося выклікаць хуткую дапамогу? 0
T-be--a-yal-s-a-v-kl-kat-’-k---kuy--d--a-o-u? T___ d_________ v_________ k_______ d________ T-b- d-v-a-o-y- v-k-і-a-s- k-u-k-y- d-p-m-g-? --------------------------------------------- Tabe davyalosya vyklіkats’ khutkuyu dapamogu?
Pidid sa arsti kutsuma? Т--е да--лос--вы----аць--ок-а--? Т___ д_______ в________ д_______ Т-б- д-в-л-с- в-к-і-а-ь д-к-а-а- -------------------------------- Табе давялося выклікаць доктара? 0
T--e d--ya-o-y- --klі-at-’ d-ktara? T___ d_________ v_________ d_______ T-b- d-v-a-o-y- v-k-і-a-s- d-k-a-a- ----------------------------------- Tabe davyalosya vyklіkats’ doktara?
Pidid sa politsei kutsuma? Табе-д-вя--ся---клі-ац- п--і-ы-? Т___ д_______ в________ п_______ Т-б- д-в-л-с- в-к-і-а-ь п-л-ц-ю- -------------------------------- Табе давялося выклікаць паліцыю? 0
Ta-- d---al--y- v-k--ka-s’ pa---s-y-? T___ d_________ v_________ p_________ T-b- d-v-a-o-y- v-k-і-a-s- p-l-t-y-u- ------------------------------------- Tabe davyalosya vyklіkats’ palіtsyyu?
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel. У-В----сц-----ар --ле--н-- --мян- ё- т-л--і --о----. У В__ ё___ н____ т________ У м___ ё_ т_____ ш__ б___ У В-с ё-ц- н-м-р т-л-ф-н-? У м-н- ё- т-л-к- ш-о б-ў- ---------------------------------------------------- У Вас ёсць нумар тэлефона? У мяне ён толькі што быў. 0
U --s----t-’-n-m-r-tele-o-a? ----ane yon -ol----s--- -yu. U V__ y_____ n____ t________ U m____ y__ t_____ s___ b___ U V-s y-s-s- n-m-r t-l-f-n-? U m-a-e y-n t-l-k- s-t- b-u- --------------------------------------------------------- U Vas yosts’ numar telefona? U myane yon tol’kі shto byu.
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel. У-----ёсць адра-?-У-мя-е--- т----і ш-о б--. У В__ ё___ а_____ У м___ ё_ т_____ ш__ б___ У В-с ё-ц- а-р-с- У м-н- ё- т-л-к- ш-о б-ў- ------------------------------------------- У Вас ёсць адрас? У мяне ён толькі што быў. 0
U-Va- --st-’--d-as? --my--e --n ----kі shto --u. U V__ y_____ a_____ U m____ y__ t_____ s___ b___ U V-s y-s-s- a-r-s- U m-a-e y-n t-l-k- s-t- b-u- ------------------------------------------------ U Vas yosts’ adras? U myane yon tol’kі shto byu.
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel. У-В-с -с-- ка--а----а--?----ян------т---кі шт--была. У В__ ё___ к____ г______ У м___ я__ т_____ ш__ б____ У В-с ё-ц- к-р-а г-р-д-? У м-н- я-а т-л-к- ш-о б-л-. ---------------------------------------------------- У Вас ёсць карта горада? У мяне яна толькі што была. 0
U V-- y-sts- -art------da- - --an---a-- -ol-kі s-----y--. U V__ y_____ k____ g______ U m____ y___ t_____ s___ b____ U V-s y-s-s- k-r-a g-r-d-? U m-a-e y-n- t-l-k- s-t- b-l-. --------------------------------------------------------- U Vas yosts’ karta gorada? U myane yana tol’kі shto byla.
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla. Ё----ы--оў---ое-а--ва? Ё- не мо- -р-й-ц- --о-ч---ва. Ё_ п______ с__________ Ё_ н_ м__ п______ с__________ Ё- п-ы-ш-ў с-о-ч-с-в-? Ё- н- м-г п-ы-с-і с-о-ч-с-в-. ---------------------------------------------------- Ён прыйшоў своечасова? Ён не мог прыйсці своечасова. 0
En p-y-s-ou ---e-ha-o--- Y-n--e mog -r-y-ts- --oe-ha--va. E_ p_______ s___________ Y__ n_ m__ p_______ s___________ E- p-y-s-o- s-o-c-a-o-a- Y-n n- m-g p-y-s-s- s-o-c-a-o-a- --------------------------------------------------------- En pryyshou svoechasova? YOn ne mog pryystsі svoechasova.
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed. Ё- ---й--ў -ля-- -- не мо- зн-йс-і -л-х. Ё_ з______ ш____ Ё_ н_ м__ з______ ш____ Ё- з-а-ш-ў ш-я-? Ё- н- м-г з-а-с-і ш-я-. ---------------------------------------- Ён знайшоў шлях? Ён не мог знайсці шлях. 0
E-----yshou -hl--k-?-YO- -e -og-zna---s--s-ly---. E_ z_______ s_______ Y__ n_ m__ z_______ s_______ E- z-a-s-o- s-l-a-h- Y-n n- m-g z-a-s-s- s-l-a-h- ------------------------------------------------- En znayshou shlyakh? YOn ne mog znaystsі shlyakh.
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru. Ён ц----з-а---е-?--н не--о- мян- -р---мець. Ё_ ц___ з________ Ё_ н_ м__ м___ з_________ Ё- ц-б- з-а-у-е-? Ё- н- м-г м-н- з-а-у-е-ь- ------------------------------------------- Ён цябе зразумеў? Ён не мог мяне зразумець. 0
E- t-ya-e-z--zu---- --n -- m-g--y--- z-----e---. E_ t_____ z________ Y__ n_ m__ m____ z__________ E- t-y-b- z-a-u-e-? Y-n n- m-g m-a-e z-a-u-e-s-. ------------------------------------------------ En tsyabe zrazumeu? YOn ne mog myane zrazumets’.
Miks ei saanud sa täpselt tulla? Чам---- -е-м-- пр----і сво-час--а? Ч___ т_ н_ м__ п______ с__________ Ч-м- т- н- м-г п-ы-с-і с-о-ч-с-в-? ---------------------------------- Чаму ты не мог прыйсці своечасова? 0
C-a-------- -o- pr--stsі -v----as-va? C____ t_ n_ m__ p_______ s___________ C-a-u t- n- m-g p-y-s-s- s-o-c-a-o-a- ------------------------------------- Chamu ty ne mog pryystsі svoechasova?
Miks sa teed ei leidnud? Ч-м- ты----м-г зн--с-і--ля-? Ч___ т_ н_ м__ з______ ш____ Ч-м- т- н- м-г з-а-с-і ш-я-? ---------------------------- Чаму ты не мог знайсці шлях? 0
Cha-u--- ne--og--n-yst-і-shly-k-? C____ t_ n_ m__ z_______ s_______ C-a-u t- n- m-g z-a-s-s- s-l-a-h- --------------------------------- Chamu ty ne mog znaystsі shlyakh?
Miks sa temast aru ei saanud? Ч-му ---н---о- я---зра---е-ь? Ч___ т_ н_ м__ я__ з_________ Ч-м- т- н- м-г я-о з-а-у-е-ь- ----------------------------- Чаму ты не мог яго зразумець? 0
Ch--u-ty-ne-mog y-go---az-me-s’? C____ t_ n_ m__ y___ z__________ C-a-u t- n- m-g y-g- z-a-u-e-s-? -------------------------------- Chamu ty ne mog yago zrazumets’?
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud. Я -----г-- не -а--- -ры-сці---ое----ва,-бо не---ло ---о--са. Я н_ м__ / н_ м____ п______ с__________ б_ н_ б___ а________ Я н- м-г / н- м-г-а п-ы-с-і с-о-ч-с-в-, б- н- б-л- а-т-б-с-. ------------------------------------------------------------ Я не мог / не магла прыйсці своечасова, бо не было аўтобуса. 0
Y---e-----/ ne-ma-la -r----s--sv-e-h-so-a-----ne--yl- a-t--usa. Y_ n_ m__ / n_ m____ p_______ s___________ b_ n_ b___ a________ Y- n- m-g / n- m-g-a p-y-s-s- s-o-c-a-o-a- b- n- b-l- a-t-b-s-. --------------------------------------------------------------- Ya ne mog / ne magla pryystsі svoechasova, bo ne bylo autobusa.
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti. Я не--ог / н- м-гл- з-а-сц--шлях, бо-ў --н--не -ы-о кар-- г-р---. Я н_ м__ / н_ м____ з______ ш____ б_ ў м___ н_ б___ к____ г______ Я н- м-г / н- м-г-а з-а-с-і ш-я-, б- ў м-н- н- б-л- к-р-ы г-р-д-. ----------------------------------------------------------------- Я не мог / не магла знайсці шлях, бо ў мяне не было карты горада. 0
Y---e-m-g------m--l----a-s--і--hl--kh,-bo-u --an---e by---k--t- g-r---. Y_ n_ m__ / n_ m____ z_______ s_______ b_ u m____ n_ b___ k____ g______ Y- n- m-g / n- m-g-a z-a-s-s- s-l-a-h- b- u m-a-e n- b-l- k-r-y g-r-d-. ----------------------------------------------------------------------- Ya ne mog / ne magla znaystsі shlyakh, bo u myane ne bylo karty gorada.
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali. Я -- мо--/-не --г-- -г- ----у----, -о--узык- б-----е---- --ч---. Я н_ м__ / н_ м____ я__ з_________ б_ м_____ б___ в_____ г______ Я н- м-г / н- м-г-а я-о з-а-у-е-ь- б- м-з-к- б-л- в-л-м- г-ч-а-. ---------------------------------------------------------------- Я не мог / не магла яго зразумець, бо музыка была вельмі гучная. 0
Ya-n- --g-/ n--mag----ago--r-zu-ets-- -o-mu-y-a----a--e--m- ----n--a. Y_ n_ m__ / n_ m____ y___ z__________ b_ m_____ b___ v_____ g________ Y- n- m-g / n- m-g-a y-g- z-a-u-e-s-, b- m-z-k- b-l- v-l-m- g-c-n-y-. --------------------------------------------------------------------- Ya ne mog / ne magla yago zrazumets’, bo muzyka byla vel’mі guchnaya.
Ma pidin takso võtma. Мне-д------я ў--ц--т-ксі. М__ д_______ ў____ т_____ М-е д-в-л-с- ў-я-ь т-к-і- ------------------------- Мне давялося ўзяць таксі. 0
Mn--dav--lo--a -zy-ts’ -aks-. M__ d_________ u______ t_____ M-e d-v-a-o-y- u-y-t-’ t-k-і- ----------------------------- Mne davyalosya uzyats’ taksі.
Ma pidin linnakaardi ostma. М-е -ав---с- -у--ць -арту ------. М__ д_______ к_____ к____ г______ М-е д-в-л-с- к-п-ц- к-р-у г-р-д-. --------------------------------- Мне давялося купіць карту горада. 0
M-- da-y-losya-k---ts----r-- gora--. M__ d_________ k______ k____ g______ M-e d-v-a-o-y- k-p-t-’ k-r-u g-r-d-. ------------------------------------ Mne davyalosya kupіts’ kartu gorada.
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama. Я---- / б-л---ымуш-н- ---ы---ана-вык-ючы-----д--. Я б__ / б___ в_______ / в_______ в________ р_____ Я б-ў / б-л- в-м-ш-н- / в-м-ш-н- в-к-ю-ы-ь р-д-ё- ------------------------------------------------- Я быў / была вымушаны / вымушана выключыць радыё. 0
Y----- - ---a-vy-u--a-y-- v-m-sha-a---k-y-c-y--’-ra---. Y_ b__ / b___ v________ / v________ v___________ r_____ Y- b-u / b-l- v-m-s-a-y / v-m-s-a-a v-k-y-c-y-s- r-d-e- ------------------------------------------------------- Ya byu / byla vymushany / vymushana vyklyuchyts’ radye.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + valgevene (1-100) MP3 valgevene (1-100)
Videot ei leitud!

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi ! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!