Vestmik

et Minevik 2   »   be Прошлы час 2

82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

Minevik 2

82 [восемдзесят два]

82 [vosemdzesyat dva]

Прошлы час 2

[Proshly chas 2]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Pidid sa kiirabi kutsuma? Та-- д----о-я --к--к-ць-х--ку- д--ам-гу? Т--- д------- в-------- х----- д-------- Т-б- д-в-л-с- в-к-і-а-ь х-т-у- д-п-м-г-? ---------------------------------------- Табе давялося выклікаць хуткую дапамогу? 0
Ta-e-----a---y--vy---kat-- kh-tkuy- -apamo-u? T--- d--------- v--------- k------- d-------- T-b- d-v-a-o-y- v-k-і-a-s- k-u-k-y- d-p-m-g-? --------------------------------------------- Tabe davyalosya vyklіkats’ khutkuyu dapamogu?
Pidid sa arsti kutsuma? Т-бе-дав-л-с---ыклікаць--о--ара? Т--- д------- в-------- д------- Т-б- д-в-л-с- в-к-і-а-ь д-к-а-а- -------------------------------- Табе давялося выклікаць доктара? 0
Tab--d---a-o--- v-k---a--’-d--t--a? T--- d--------- v--------- d------- T-b- d-v-a-o-y- v-k-і-a-s- d-k-a-a- ----------------------------------- Tabe davyalosya vyklіkats’ doktara?
Pidid sa politsei kutsuma? Та---да-я--ся выклі-ац-----іц-ю? Т--- д------- в-------- п------- Т-б- д-в-л-с- в-к-і-а-ь п-л-ц-ю- -------------------------------- Табе давялося выклікаць паліцыю? 0
Tabe davy-l--ya --klіka-s- p-l-t--y-? T--- d--------- v--------- p--------- T-b- d-v-a-o-y- v-k-і-a-s- p-l-t-y-u- ------------------------------------- Tabe davyalosya vyklіkats’ palіtsyyu?
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel. У --- --ць---мар т-л-фона--- -я----н--оль-і -т--б--. У В-- ё--- н---- т-------- У м--- ё- т----- ш-- б--- У В-с ё-ц- н-м-р т-л-ф-н-? У м-н- ё- т-л-к- ш-о б-ў- ---------------------------------------------------- У Вас ёсць нумар тэлефона? У мяне ён толькі што быў. 0
U Va--yost-’--um-r-te-e--n-? U-mya-- yo----l--- sht----u. U V-- y----- n---- t-------- U m---- y-- t----- s--- b--- U V-s y-s-s- n-m-r t-l-f-n-? U m-a-e y-n t-l-k- s-t- b-u- --------------------------------------------------------- U Vas yosts’ numar telefona? U myane yon tol’kі shto byu.
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel. У--ас ёсц- а--а-?-- ---е-ён-то-ьк- --о -ыў. У В-- ё--- а----- У м--- ё- т----- ш-- б--- У В-с ё-ц- а-р-с- У м-н- ё- т-л-к- ш-о б-ў- ------------------------------------------- У Вас ёсць адрас? У мяне ён толькі што быў. 0
U -as--o-----adras--U my-n- -------’-і-s--o --u. U V-- y----- a----- U m---- y-- t----- s--- b--- U V-s y-s-s- a-r-s- U m-a-e y-n t-l-k- s-t- b-u- ------------------------------------------------ U Vas yosts’ adras? U myane yon tol’kі shto byu.
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel. У -----с-ь-карт----ра--?-- мя---ян--т--ькі -т---ы-а. У В-- ё--- к---- г------ У м--- я-- т----- ш-- б---- У В-с ё-ц- к-р-а г-р-д-? У м-н- я-а т-л-к- ш-о б-л-. ---------------------------------------------------- У Вас ёсць карта горада? У мяне яна толькі што была. 0
U-Va--yost---k-r-a ---ad---- --ane -a-a t-l-kі ---o---l-. U V-- y----- k---- g------ U m---- y--- t----- s--- b---- U V-s y-s-s- k-r-a g-r-d-? U m-a-e y-n- t-l-k- s-t- b-l-. --------------------------------------------------------- U Vas yosts’ karta gorada? U myane yana tol’kі shto byla.
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla. Ён-п-------сво-ч----а? -- -е -ог-п--й-ц--с-о-ч-сов-. Ё- п------ с---------- Ё- н- м-- п------ с---------- Ё- п-ы-ш-ў с-о-ч-с-в-? Ё- н- м-г п-ы-с-і с-о-ч-с-в-. ---------------------------------------------------- Ён прыйшоў своечасова? Ён не мог прыйсці своечасова. 0
E- -----ho- -v----a-ova? Y-- ne-----p--yst---s-o---aso--. E- p------- s----------- Y-- n- m-- p------- s----------- E- p-y-s-o- s-o-c-a-o-a- Y-n n- m-g p-y-s-s- s-o-c-a-o-a- --------------------------------------------------------- En pryyshou svoechasova? YOn ne mog pryystsі svoechasova.
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed. Ён-з-айшо- -л--?-Ён н---о- з-айс-і ---х. Ё- з------ ш---- Ё- н- м-- з------ ш---- Ё- з-а-ш-ў ш-я-? Ё- н- м-г з-а-с-і ш-я-. ---------------------------------------- Ён знайшоў шлях? Ён не мог знайсці шлях. 0
En --ays--u-s-lyakh? YOn--- --- z-ays-s---h-yak-. E- z------- s------- Y-- n- m-- z------- s------- E- z-a-s-o- s-l-a-h- Y-n n- m-g z-a-s-s- s-l-a-h- ------------------------------------------------- En znayshou shlyakh? YOn ne mog znaystsі shlyakh.
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru. Ё--ця-е--разумеў- -н -е -ог--я-е -р--у-е--. Ё- ц--- з-------- Ё- н- м-- м--- з--------- Ё- ц-б- з-а-у-е-? Ё- н- м-г м-н- з-а-у-е-ь- ------------------------------------------- Ён цябе зразумеў? Ён не мог мяне зразумець. 0
En -s--b----az--eu?-YOn -e-m---m-a-----az--e-s-. E- t----- z-------- Y-- n- m-- m---- z---------- E- t-y-b- z-a-u-e-? Y-n n- m-g m-a-e z-a-u-e-s-. ------------------------------------------------ En tsyabe zrazumeu? YOn ne mog myane zrazumets’.
Miks ei saanud sa täpselt tulla? Ч--у-т--н- м-- -рыйсці-----ч----а? Ч--- т- н- м-- п------ с---------- Ч-м- т- н- м-г п-ы-с-і с-о-ч-с-в-? ---------------------------------- Чаму ты не мог прыйсці своечасова? 0
C---u-ty--e -og -ryy--s- sv-ec-as-v-? C---- t- n- m-- p------- s----------- C-a-u t- n- m-g p-y-s-s- s-o-c-a-o-a- ------------------------------------- Chamu ty ne mog pryystsі svoechasova?
Miks sa teed ei leidnud? Чам---- -- мо---на-сц---л--? Ч--- т- н- м-- з------ ш---- Ч-м- т- н- м-г з-а-с-і ш-я-? ---------------------------- Чаму ты не мог знайсці шлях? 0
C-a---ty ne ----zn--st----h-----? C---- t- n- m-- z------- s------- C-a-u t- n- m-g z-a-s-s- s-l-a-h- --------------------------------- Chamu ty ne mog znaystsі shlyakh?
Miks sa temast aru ei saanud? Ч--- -ы-н- --г-яг- --а--мець? Ч--- т- н- м-- я-- з--------- Ч-м- т- н- м-г я-о з-а-у-е-ь- ----------------------------- Чаму ты не мог яго зразумець? 0
C-a-u -y--e-m----a----raz-m-ts-? C---- t- n- m-- y--- z---------- C-a-u t- n- m-g y-g- z-a-u-e-s-? -------------------------------- Chamu ty ne mog yago zrazumets’?
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud. Я-н---ог-/--е -агла---ыйсці--в-еч-со--- -о -----л--аўт--уса. Я н- м-- / н- м---- п------ с---------- б- н- б--- а-------- Я н- м-г / н- м-г-а п-ы-с-і с-о-ч-с-в-, б- н- б-л- а-т-б-с-. ------------------------------------------------------------ Я не мог / не магла прыйсці своечасова, бо не было аўтобуса. 0
Ya--e --g-/-ne------------t---s-------ova---o--e b------t--usa. Y- n- m-- / n- m---- p------- s----------- b- n- b--- a-------- Y- n- m-g / n- m-g-a p-y-s-s- s-o-c-a-o-a- b- n- b-l- a-t-b-s-. --------------------------------------------------------------- Ya ne mog / ne magla pryystsі svoechasova, bo ne bylo autobusa.
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti. Я-н- м-- ---- -агла--н-й-----л-х,--- --м-не-н-----о---рты гора-а. Я н- м-- / н- м---- з------ ш---- б- ў м--- н- б--- к---- г------ Я н- м-г / н- м-г-а з-а-с-і ш-я-, б- ў м-н- н- б-л- к-р-ы г-р-д-. ----------------------------------------------------------------- Я не мог / не магла знайсці шлях, бо ў мяне не было карты горада. 0
Ya--- mog / n- -a-----na-s-s--shl-a--- -o-u-m---- ne byl----rt- g----a. Y- n- m-- / n- m---- z------- s------- b- u m---- n- b--- k---- g------ Y- n- m-g / n- m-g-a z-a-s-s- s-l-a-h- b- u m-a-e n- b-l- k-r-y g-r-d-. ----------------------------------------------------------------------- Ya ne mog / ne magla znaystsі shlyakh, bo u myane ne bylo karty gorada.
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali. Я н---о- --н--м-г-- -го-з--з--е-ь--бо м-з--а б-ла ве-ь-і -уч---. Я н- м-- / н- м---- я-- з--------- б- м----- б--- в----- г------ Я н- м-г / н- м-г-а я-о з-а-у-е-ь- б- м-з-к- б-л- в-л-м- г-ч-а-. ---------------------------------------------------------------- Я не мог / не магла яго зразумець, бо музыка была вельмі гучная. 0
Y--n--m-g-- -e -agla------zraz--ets’- -o--uzyk- by-a-ve--m--g-c--ay-. Y- n- m-- / n- m---- y--- z---------- b- m----- b--- v----- g-------- Y- n- m-g / n- m-g-a y-g- z-a-u-e-s-, b- m-z-k- b-l- v-l-m- g-c-n-y-. --------------------------------------------------------------------- Ya ne mog / ne magla yago zrazumets’, bo muzyka byla vel’mі guchnaya.
Ma pidin takso võtma. М-е--ав--ос- ў-я-ь-т-ксі. М-- д------- ў---- т----- М-е д-в-л-с- ў-я-ь т-к-і- ------------------------- Мне давялося ўзяць таксі. 0
Mne-davy-----a --yat-----ks-. M-- d--------- u------ t----- M-e d-v-a-o-y- u-y-t-’ t-k-і- ----------------------------- Mne davyalosya uzyats’ taksі.
Ma pidin linnakaardi ostma. М-е --в-ло-- -у-і-ь-к--т- г-рад-. М-- д------- к----- к---- г------ М-е д-в-л-с- к-п-ц- к-р-у г-р-д-. --------------------------------- Мне давялося купіць карту горада. 0
Mn---a---l--y- k-pіts’ k-r-u---ra--. M-- d--------- k------ k---- g------ M-e d-v-a-o-y- k-p-t-’ k-r-u g-r-d-. ------------------------------------ Mne davyalosya kupіts’ kartu gorada.
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama. Я-б-ў /-б-ла вы-уша-- --в-----на -ы-л-чы-- -а--ё. Я б-- / б--- в------- / в------- в-------- р----- Я б-ў / б-л- в-м-ш-н- / в-м-ш-н- в-к-ю-ы-ь р-д-ё- ------------------------------------------------- Я быў / была вымушаны / вымушана выключыць радыё. 0
Y--b-u - b--a--y-----n--/ v--u-h-n--vyklyuc----- r-d-e. Y- b-- / b--- v-------- / v-------- v----------- r----- Y- b-u / b-l- v-m-s-a-y / v-m-s-a-a v-k-y-c-y-s- r-d-e- ------------------------------------------------------- Ya byu / byla vymushany / vymushana vyklyuchyts’ radye.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi ! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!