У Вас есть карта города? Она у меня только что была.
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla.
Д- л---е--ош-о н- в-еме- -н-није -ога--д--и -- в--м-.
Д- л- ј- д---- н- в----- О- н--- м---- д--- н- в-----
Д- л- ј- д-ш-о н- в-е-е- О- н-ј- м-г-о д-ћ- н- в-е-е-
-----------------------------------------------------
Да ли је дошао на време? Он није могао доћи на време. 0 D--l--j---o--o -----em-?-On --j- -o-ao d-c-i-----r---.D- l- j- d---- n- v----- O- n--- m---- d---- n- v-----D- l- j- d-š-o n- v-e-e- O- n-j- m-g-o d-c-i n- v-e-e-------------------------------------------------------Da li je došao na vreme? On nije mogao doći na vreme.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla.
Да ли је дошао на време? Он није могао доћи на време.
Da li je došao na vreme? On nije mogao doći na vreme.
Д- -- -е ---о- -аз-ме-- О- ме -иј- м-г-о ра--м---.
Д- л- т- ј- о- р------- О- м- н--- м---- р--------
Д- л- т- ј- о- р-з-м-о- О- м- н-ј- м-г-о р-з-м-т-.
--------------------------------------------------
Да ли те је он разумео? Он ме није могао разумети. 0 Da -i--e-j--on--a-u---?-On ---n-j----gao-ra---e-i.D- l- t- j- o- r------- O- m- n--- m---- r--------D- l- t- j- o- r-z-m-o- O- m- n-j- m-g-o r-z-m-t-.--------------------------------------------------Da li te je on razumeo? On me nije mogao razumeti.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru.
Да ли те је он разумео? Он ме није могао разумети.
Da li te je on razumeo? On me nije mogao razumeti.
Я не мог / не могла найти дорогу, потому что у меня не было карты города.
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali.
Ја га---с---мо-ао-- могл- разуме-и,---р--е--у-и-а--и-а-пр-гла-н-.
Ј- г- н---- м---- / м---- р-------- ј-- ј- м----- б--- п---------
Ј- г- н-с-м м-г-о / м-г-а р-з-м-т-, ј-р ј- м-з-к- б-л- п-е-л-с-а-
-----------------------------------------------------------------
Ја га нисам могао / могла разумети, јер је музика била прегласна. 0 J--g--------moga- /---gla r-zu-et-, jer -e m-zik- b-l------l-sn-.J- g- n---- m---- / m---- r-------- j-- j- m----- b--- p---------J- g- n-s-m m-g-o / m-g-a r-z-m-t-, j-r j- m-z-k- b-l- p-e-l-s-a------------------------------------------------------------------Ja ga nisam mogao / mogla razumeti, jer je muzika bila preglasna.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali.
Ја га нисам могао / могла разумети, јер је музика била прегласна.
Ja ga nisam mogao / mogla razumeti, jer je muzika bila preglasna.
Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele.
Nende aju on juba välja arenenud.
Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua.
Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida!
Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse.
Kõige paremini õpitakse keelt välismaal.
Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda.
Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas.
Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud.
Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt
teistmoodi
!
Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt.
Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid.
Nüüdseks on katse seda tõestanud.
Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt.
Osa inimesi käisid selleks tavatundides.
Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis.
Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas.
Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt.
Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad.
Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast.
Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima.
Mõne aja pärast katsealuseid testiti.
Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised.
Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt!
‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav.
Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt.
Samamoodi töötab aju emakeele puhul.
Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!