Vestmik

et Kehaosad   »   sl Deli telesa

58 [viiskümmend kaheksa]

Kehaosad

Kehaosad

58 [oseminpetdeset]

Deli telesa

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Ma joonistan meest. R-š-----ž-. R---- m---- R-š-m m-ž-. ----------- Rišem moža. 0
Esiteks pea. N------ -la-o. N------ g----- N-j-r-j g-a-o- -------------- Najprej glavo. 0
Mees kannab mütsi. M-ž nos- k--bu-. M-- n--- k------ M-ž n-s- k-o-u-. ---------------- Mož nosi klobuk. 0
Juukseid ei ole näha. L-s-se--e -idi. L-- s- n- v---- L-s s- n- v-d-. --------------- Las se ne vidi. 0
Kõrvu ei ole samuti näha. T----ušes-se -e vidi. T--- u--- s- n- v---- T-d- u-e- s- n- v-d-. --------------------- Tudi ušes se ne vidi. 0
Selga ei ole ka näha. Hr----tu-i--i-vi----. H---- t--- n- v------ H-b-a t-d- n- v-d-t-. --------------------- Hrbta tudi ni videti. 0
Ma joonistan silmad ja suu. Riše- -či i----t-. R---- o-- i- u---- R-š-m o-i i- u-t-. ------------------ Rišem oči in usta. 0
Mees tantsib ja naerab. Mož--le-- in ----m--e. M-- p---- i- s- s----- M-ž p-e-e i- s- s-e-e- ---------------------- Mož pleše in se smeje. 0
Mehel on pikk nina. Mož i-a -o-g nos. M-- i-- d--- n--- M-ž i-a d-l- n-s- ----------------- Mož ima dolg nos. 0
Ta kannab keppi käes. V --k-- dr----ali--. V r---- d--- p------ V r-k-h d-ž- p-l-c-. -------------------- V rokah drži palico. 0
Ta kannab ka salli ümber kaela. Okol- v--ta--ma-o----š-l. O---- v---- i-- o--- š--- O-o-i v-a-a i-a o-i- š-l- ------------------------- Okoli vrata ima ovit šal. 0
On talv ja külm. Zi-- -e-i- j- mr--o. Z--- j- i- j- m----- Z-m- j- i- j- m-z-o- -------------------- Zima je in je mrzlo. 0
Käed on tugevad. R-ke ----očne. R--- s- m----- R-k- s- m-č-e- -------------- Roke so močne. 0
Jalad on samuti tugevad. Tu-- --ge -- m----. T--- n--- s- m----- T-d- n-g- s- m-č-e- ------------------- Tudi noge so močne. 0
See mees on lumest. M-ž -e -z s-e--. M-- j- i- s----- M-ž j- i- s-e-a- ---------------- Mož je iz snega. 0
Ta ei kanna pükse ega mantlit. Ne---si-n---l--,--e pl--ča. N- n--- n- h---- n- p------ N- n-s- n- h-a-, n- p-a-č-. --------------------------- Ne nosi ne hlač, ne plašča. 0
Kuid see mees ei külmeta. V-n-a--te-a---ža -- ---e. V----- t--- m--- n- z---- V-n-a- t-g- m-ž- n- z-b-. ------------------------- Vendar tega moža ne zebe. 0
Ta on lumemees. On je---e-eni m--. O- j- s------ m--- O- j- s-e-e-i m-ž- ------------------ On je sneženi mož. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...