Vestmik

et Küsimuste esitamine 1   »   sl Postavljanje vprašanj 1

62 [kuuskümmend kaks]

Küsimuste esitamine 1

Küsimuste esitamine 1

62 [dvainšestdeset]

Postavljanje vprašanj 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
õppima u-i-i se u---- s- u-i-i s- -------- učiti se 0
Kas õpilased õpivad palju? Se ---aki v-lik- -č-j-? S- d----- v----- u----- S- d-j-k- v-l-k- u-i-o- ----------------------- Se dijaki veliko učijo? 0
Ei, nad õpivad vähe. Ne- --lo. N-- m---- N-, m-l-. --------- Ne, malo. 0
küsima vp---at----p--š-v--i) v------- (----------- v-r-š-t- (-p-a-e-a-i- --------------------- vprašati (spraševati) 0
Küsite te tihti õpetajalt? A-- -ogo--o s-ra-u-----uč------? A-- p------ s--------- u-------- A-i p-g-s-o s-r-š-j-t- u-i-e-j-? -------------------------------- Ali pogosto sprašujete učitelja? 0
Ei, ma ei küsi talt tihti. N- s-r----e- -- -og-s-o. N- s-------- g- p------- N- s-r-š-j-m g- p-g-s-o- ------------------------ Ne sprašujem ga pogosto. 0
vastama odg---ri-i-(od----rja--) o--------- (------------ o-g-v-r-t- (-d-o-a-j-t-) ------------------------ odgovoriti (odgovarjati) 0
Vastake, palun. O-g--o-ite---rosi-. O---------- p------ O-g-v-r-t-, p-o-i-. ------------------- Odgovorite, prosim. 0
Ma vastan. O-go-arja-. O---------- O-g-v-r-a-. ----------- Odgovarjam. 0
töötama delati d----- d-l-t- ------ delati 0
Töötab ta praegu? A----n -r-nutno d-l-? A-- o- t------- d---- A-i o- t-e-u-n- d-l-? --------------------- Ali on trenutno dela? 0
Jah, ta töötab praegu. D-,--n tr-nu-----ela. D-- o- t------- d---- D-, o- t-e-u-n- d-l-. --------------------- Da, on trenutno dela. 0
tulema p-it-,------jati p----- p-------- p-i-i- p-i-a-a-i ---------------- priti, prihajati 0
Tulete te? A---pr----e? A-- p------- A-i p-i-e-e- ------------ Ali pridete? 0
Jah, me tuleme kohe. D-- t-----pr----o. D-- t---- p------- D-, t-k-j p-i-e-o- ------------------ Da, takoj pridemo. 0
elama stan--ati s-------- s-a-o-a-i --------- stanovati 0
Elate te Berliinis? Stanuj-t--- Be-----? S-------- v B------- S-a-u-e-e v B-r-i-u- -------------------- Stanujete v Berlinu? 0
Jah, ma elan Berliinis. Da--s-a---e- --Ber-i--. D-- s------- v B------- D-, s-a-u-e- v B-r-i-u- ----------------------- Da, stanujem v Berlinu. 0

Kes tahab rääkida, peab kirjutama!

Võõrkeelte õppimine ei ole alati lihtne. Keeleõppurite jaoks on alguses tihtipeale rääkima hakkamine eriti raske. Paljud ei leia julgust, et uues keeles lauseid öelda. Nad kardavad vigu teha. Sellistele õpilastele võib lahenduseks olla kirjutamine. Sest need, kes tahavad hästi rääkima õppida, peaksid kirjutama nii palju kui võimalik! Kirjutamine aitab meil uue keelega kohaneda. Põhjusi selleks on palju. Kirjutamine on rääkimisest erinev. See on palju keerulisem protsess. Kirjutades võtame me endale rohkem aega mõelda, milliseid sõnu kasutada. Seejuures töötab meie aju uue keelega intensiivsemalt. Kirjutades oleme ka palju rohkem lõdvestunud. Keegi ei oosta meilt kohe vastust. Nii et saame rahulikult oma hirmust üle saada. Lisaks soodustab kirjutamine loovust. Me tunneme end uue keelega vabamalt ja mängulisemalt. Kirjutamine võimaldab meile ka rohkem aega kui rääkimine. Ja see toetab meie mälu! Aga kirjutamise suurimaks eeliseks on kaudne vorm. See tähendab, et saame tähelepanelikult vaadelda oma teksti sõnastust. Meil on oma tekstist selge ülevaade. Nii saame me oma vigu parandada ja selle käigus ka õppida. See, mida me uues kirjutamas ei olegi nii oluline. Oluline on tekitada endale lausete vormistamise rutiin. Harjutamiseks võite otsida endale välismaise kirjasõbra. Siis võiksite kunagi ka päriselt kohtuda. Siis näete: rääkimine on nüüd palju lihtsam!