Vestmik

et Sisseostud   »   sl Nakupovanje

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [štiriinpetdeset]

Nakupovanje

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. R--(a- -i--upil-a)--a---o. R----- b- k------- d------ R-d-a- b- k-p-l-a- d-r-l-. -------------------------- Rad(a) bi kupil(a) darilo. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. Ve--a---- p--dr-g-. V----- n- p-------- V-n-a- n- p-e-r-g-. ------------------- Vendar ne predrago. 0
Võib-olla käekott? M-r---to--ico? M---- t------- M-r-a t-r-i-o- -------------- Morda torbico? 0
Millist värvi te soovite? V-kakšn- b---------e-ite? V k----- b---- j- ž------ V k-k-n- b-r-i j- ž-l-t-? ------------------------- V kakšni barvi jo želite? 0
Musta, pruuni või valget? V-črni- -javi a-- b--i? V č---- r---- a-- b---- V č-n-, r-a-i a-i b-l-? ----------------------- V črni, rjavi ali beli? 0
Suurt või väikest? V--i-- -li-----no? V----- a-- m------ V-l-k- a-i m-j-n-? ------------------ Veliko ali majhno? 0
Tohin ma seda korra vaadata? S- la-ko to-- pogl-d--? S- l---- t--- p-------- S- l-h-o t-l- p-g-e-a-? ----------------------- Si lahko tole pogledam? 0
Kas see on nahast? J- -a-e--z-us-j-? J- t--- i- u----- J- t-l- i- u-n-a- ----------------- Je tale iz usnja? 0
Või on ta kunstmaterjalist? A-i--z--m-tne-s--vi? A-- i- u----- s----- A-i i- u-e-n- s-o-i- -------------------- Ali iz umetne snovi? 0
Nahast loomulikult. Se-e-a--e -- usnja. S----- j- i- u----- S-v-d- j- i- u-n-a- ------------------- Seveda je iz usnja. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. J---e---d--r- --k-vo---. J- z--- d---- k--------- J- z-l- d-b-e k-k-v-s-i- ------------------------ Je zelo dobre kakovosti. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. In ta-torb--- -e---s--č-- -elo po-en-. I- t- t------ j- r------- z--- p------ I- t- t-r-i-a j- r-s-i-n- z-l- p-c-n-. -------------------------------------- In ta torbica je resnično zelo poceni. 0
See meeldib mulle. Všeč-m--je. V--- m- j-- V-e- m- j-. ----------- Všeč mi je. 0
Ma võtan selle. Vz-mem --. V----- j-- V-a-e- j-. ---------- Vzamem jo. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? Jo--ah-o k-s-e---m-goč- zame----? J- l---- k------ m----- z-------- J- l-h-o k-s-e-e m-g-č- z-m-n-a-? --------------------------------- Jo lahko kasneje mogoče zamenjam? 0
Loomulikult. S-veda. S------ S-v-d-. ------- Seveda. 0
Me pakime ta kingina ära. Jo b-m- -apa-iral- -o- d---lo. J- b--- z--------- k-- d------ J- b-m- z-p-k-r-l- k-t d-r-l-. ------------------------------ Jo bomo zapakirali kot darilo. 0
Kassa on sealpool. Tam-j- -la-----. T-- j- b-------- T-m j- b-a-a-n-. ---------------- Tam je blagajna. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...