Vestmik

et midagi paluma   »   sl za nekaj prositi

74 [seitsekümmend neli]

midagi paluma

midagi paluma

74 [štiriinsedemdeset]

za nekaj prositi

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Kas te saaksite mul juukseid lõigata? Al- m- -a--- post-ižet- --se? A-- m- l---- p--------- l---- A-i m- l-h-o p-s-r-ž-t- l-s-? ----------------------------- Ali mi lahko postrižete lase? 0
Mitte liiga lühikeseks, palun. N- p-e--- na krat--- p-o-im. N- p----- n- k------ p------ N- p-e-e- n- k-a-k-, p-o-i-. ---------------------------- Ne preveč na kratko, prosim. 0
Veidi lühemaks, palun. Še--alo b--j-na--r-t--,-p-osim. Š- m--- b--- n- k------ p------ Š- m-l- b-l- n- k-a-k-, p-o-i-. ------------------------------- Še malo bolj na kratko, prosim. 0
Kas te saaksite need pildid ilmutada? A-- --h---r--v--et- ----l--e? A-- l---- r-------- t- s----- A-i l-h-o r-z-i-e-e t- s-i-e- ----------------------------- Ali lahko razvijete te slike? 0
Fotod on CD-plaadil. Foto---f--- so-na CD-ju. F---------- s- n- C----- F-t-g-a-i-e s- n- C---u- ------------------------ Fotografije so na CD-ju. 0
Fotod on fotoaparaadis. F--og--fije-s- -----ra--. F---------- s- v a------- F-t-g-a-i-e s- v a-a-a-u- ------------------------- Fotografije so v aparatu. 0
Kas te saaksite seda kella parandada? Al- --------pravit- -r-? A-- l---- p-------- u--- A-i l-h-o p-p-a-i-e u-o- ------------------------ Ali lahko popravite uro? 0
Klaas on katki. S-ekl- j- -oče-o. S----- j- p------ S-e-l- j- p-č-n-. ----------------- Steklo je počeno. 0
Patarei on tühi. Ba-e---a je-p--zna. B------- j- p------ B-t-r-j- j- p-a-n-. ------------------- Baterija je prazna. 0
Saaksite te seda särki triikida? Al--l-hk---l-kat- sr-j-o? A-- l---- z------ s------ A-i l-h-o z-i-a-e s-a-c-? ------------------------- Ali lahko zlikate srajco? 0
Saaksite te need püksid pesta? A-i-lah-----i--i-------e? A-- l---- o------- h----- A-i l-h-o o-i-t-t- h-a-e- ------------------------- Ali lahko očistite hlače? 0
Saaksite te need kingad parandada? A-i --hk-----r---te----lj-? A-- l---- p-------- č------ A-i l-h-o p-p-a-i-e č-v-j-? --------------------------- Ali lahko popravite čevlje? 0
Saaksite te mulle tuld anda? Mi -a-ko--aste -g-n-? M- l---- d---- o----- M- l-h-o d-s-e o-e-j- --------------------- Mi lahko daste ogenj? 0
Kas teil on tikke või välgumihklit? I--te-v-i-ali-e--li---i-a-ni-? I---- v-------- a-- v--------- I-a-e v-i-a-i-e a-i v-i-a-n-k- ------------------------------ Imate vžigalice ali vžigalnik? 0
Kas teil on tuhatoosi? Im-t- -ak-en --p--n-k? I---- k----- p-------- I-a-e k-k-e- p-p-l-i-? ---------------------- Imate kakšen pepelnik? 0
Suitsetate te sigareid? K-di-- c-g-r-? K----- c------ K-d-t- c-g-r-? -------------- Kadite cigare? 0
Suitsetate te sigarette? Kadi-e -ig--e--? K----- c-------- K-d-t- c-g-r-t-? ---------------- Kadite cigarete? 0
Suitsetate te piipu? Ka--te---p-? K----- p---- K-d-t- p-p-? ------------ Kadite pipo? 0

Õppimine ja lugemine

Õppimine ja lugemine kuuluvad kokku. Muidugi, on see eriti tõsi, kui õppida võõrkeeli. Kes tahab õppida uut keelt, peab palju lugema. Lugedes võõrkeelset kirjandust töötleme me terveid lauseid. Meie aju õpib sõnavara ja grammatikat kontekstis. See aitab uut sisu kergemini meelde jätta. Meie mälul on üksikuid sõnu raskem meeles pidada. Lugedes õpime, millised tähendused sõnadel võivad olla. Selle tulemusena tekib meil uue keele taju. Loomulikultei tohi võõrkeelne kirjandus liiga keeruline olla. Kaasaegsed ja kriminovellid on tihti meelelahutuslikud. Päevalehtedel on see eelis, et nad on alati päevakohased. Õppimiseks sobivad ka lasteraamatud ja koomiksid. Pildid hõlbustada uuest keelest arusaamist. Sõltumata sellest, millise kirjanduse valid - see peaks olema lõbus! Et keel oleks mitmekesine, peaks loos palju juhtuma. Kui sa ei leia midagi erilist, võid kasutada ka septsiaalseid õpikuid. Algajatele mõeldud lihtsate tekstidega raamatuid on palju. Kasuta lugemisel sõnaraamatut. Kui sa ei tea sõna tähendust, vaata see sõnaraamatust järele. Lugemine aktiveerib meie aju ja me suudame uusi asju õppida kiiremini. Kogu kõik sõnad, mida sa ei tea, ühte faili kokku. Sel moel võid antud sõnu alati üle vaadata. Abiks on ka, kui võõrad sõnad tekstis alla joonida. Siis tunnete need järgmine kord kohe ära. Su edusammud tulevad palju kiiremini, kui loed iga päev võõrkeelset teksti. Meie aju õpib kiiresti uut keelt imiteerima. Võib juhtuda, et lõpuks hakkad võõrkeeles isegi mõtlema...