Vestmik

et Tunded   »   sl Čustva

56 [viiskümmend kuus]

Tunded

Tunded

56 [šestinpetdeset]

Čustva

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Tuju olema Už---ti U------ U-i-a-i ------- Uživati 0
Meil on tuju. Mi-uživ--o ------------ij--no)--/ Mi--- (-edve- u-ivav- (-e---a-a-p---et-o-. M- u------ (-- i---- p--------- / M---- (------ u------ (-- i---- p--------- M- u-i-a-o (-e i-a-o p-i-e-n-)- / M-d-a (-e-v-) u-i-a-a (-e i-a-a p-i-e-n-)- ---------------------------------------------------------------------------- Mi uživamo (se imamo prijetno). / Midva (Medve) uživava (se imava prijetno). 0
Meil ei ole tuju. Ne--ž--amo-(už-va-a). N- u------ (--------- N- u-i-a-o (-ž-v-v-)- --------------------- Ne uživamo (uživava). 0
Hirmu tundma bati--e b--- s- b-t- s- ------- bati se 0
Mul on hirm. B-j-m-s-. B---- s-- B-j-m s-. --------- Bojim se. 0
Ma ei tunne hirmu. N--boj-m---. N- b---- s-- N- b-j-m s-. ------------ Ne bojim se. 0
Aega olema i--t---as i---- č-- i-e-i č-s --------- imeti čas 0
Tal on aega. On im--ča-. O- i-- č--- O- i-a č-s- ----------- On ima čas. 0
Tal ei ole aega. O- ---a ča-a. O- n--- č---- O- n-m- č-s-. ------------- On nima časa. 0
Igavlema d--go-as--- se d---------- s- d-l-o-a-i-i s- -------------- dolgočasiti se 0
Tal on igav. Ona -- do-g-ča-i. (Njej -- -olg--s.) O-- s- d--------- (---- j- d-------- O-a s- d-l-o-a-i- (-j-j j- d-l-č-s-) ------------------------------------ Ona se dolgočasi. (Njej je dolgčas.) 0
Tal ei ole igav. On---e-n- do-goč-si--(--ej -i -ol---s.) O-- s- n- d--------- (---- n- d-------- O-a s- n- d-l-o-a-i- (-j-j n- d-l-č-s-) --------------------------------------- Ona se ne dolgočasi. (Njej ni dolgčas.) 0
Näljane olema bi-- l-čen b--- l---- b-t- l-č-n ---------- biti lačen 0
Kas te olete näljased? Ali st- l-č-i? A-- s-- l----- A-i s-e l-č-i- -------------- Ali ste lačni? 0
Kas te ei ole näljased? Al- -i-te-lačn-? A-- n---- l----- A-i n-s-e l-č-i- ---------------- Ali niste lačni? 0
Janune olema bi---ž---n b--- ž---- b-t- ž-j-n ---------- biti žejen 0
Teil on janu. Vi-s-----jn-.---- s-e -e---.) V- s-- ž----- (-- s-- ž------ V- s-e ž-j-i- (-e s-e ž-j-e-) ----------------------------- Vi ste žejni. (Ve ste žejne.) 0
Teil ei ole janu. Vi-n---e -ejni. -V--n-s-- ž-jne.) V- n---- ž----- (-- n---- ž------ V- n-s-e ž-j-i- (-e n-s-e ž-j-e-) --------------------------------- Vi niste žejni. (Ve niste žejne.) 0

Salakeeled

Keele eesmärgiks on väljendada, mida me mõtleme ja tunneme Niisiis on keele olulisimaks eesmärgiks mõistmine. Aga mõnikord inimesed ei taha olla kõigile mõistetavad. Siis leiutavad nad oma salakeele. Salakeeled on võlunud inimesi juba tuhandeid aastaid. Näiteks Julius Caesaril oli oma salajane keel. Ta saatis kodeeritud sõnumeid üle kogu oma impeeriumi. Tema vaenlased ei osanud kodeeritud uudiseid lugeda. Salakeel on kaitstud suhtlusvorm. Salakeelega saame end teistest eristada. Nii näitame, et me kuulume eksklusiivnsesse gruppi. Salakeele kasutamiseks on erinevaid põhjuseid. Armastajad saadavad ikka ja jälle kodeeritud sõnumeid. Ka teatud ametikohtadel on oma keeled. Nii on eraldi keel näiteks mustkunstnikel, varastel ja ärimeestel. Aga kõige rohkem kasutatakse salakeeli poliitilistel eesmärkidel. Salakeeli on kasutatud peaaegu igas sõjas. Sõjaväel ja luureteenistuses on oma salakeele spetsialistid. Krüptoloogia on kodeerimise teadus. Tänapäeva koodid põhinevad keerulistel matemaatilistel valemitel. Aga neid on väga raske lahti murda. Ilma kodeeritud keeleta oleks meie elu mõeldamatu. Tänapäeval kasutatakse krüpteeritud andmeid igal pool. Krediitkaardid ja kirjad - kõik töötab koodidega. Lastele on salakeeled eriti põnevad. Neile meeldib oma sõpradega salajasi sõnumeid vahetada. Salakeeled on lapse arenguks isegi kasulikud ... Nad arendavad loovust ja keeletunnetust!