Vestmik

et Kehaosad   »   be Часткі цела

58 [viiskümmend kaheksa]

Kehaosad

Kehaosad

58 [пяцьдзесят восем]

58 [pyats’dzesyat vosem]

Часткі цела

[Chastkі tsela]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Ma joonistan meest. Я-м---ю-м------. Я м---- м------- Я м-л-ю м-ж-ы-у- ---------------- Я малюю мужчыну. 0
Ya--alyuy---uzh-hy-u. Y- m------ m--------- Y- m-l-u-u m-z-c-y-u- --------------------- Ya malyuyu muzhchynu.
Esiteks pea. Спачатк-----а--. С------- г------ С-а-а-к- г-л-в-. ---------------- Спачатку галаву. 0
S-a-hat-u--a-a-u. S-------- g------ S-a-h-t-u g-l-v-. ----------------- Spachatku galavu.
Mees kannab mütsi. У -у--ыны на-г-ла-- -а---ю-. У м------ н- г----- к------- У м-ж-ы-ы н- г-л-в- к-п-л-ш- ---------------------------- У мужчыны на галаве капялюш. 0
U --zhc-y-y--a-g-lave k-p-a--u--. U m-------- n- g----- k---------- U m-z-c-y-y n- g-l-v- k-p-a-y-s-. --------------------------------- U muzhchyny na galave kapyalyush.
Juukseid ei ole näha. В-л-соў н- б----. В------ н- б----- В-л-с-ў н- б-ч-а- ----------------- Валасоў не бачна. 0
Va--s-u ne---c-n-. V------ n- b------ V-l-s-u n- b-c-n-. ------------------ Valasou ne bachna.
Kõrvu ei ole samuti näha. Вушэй --к-а-- ---б-ч-а. В---- т------ н- б----- В-ш-й т-к-а-а н- б-ч-а- ----------------------- Вушэй таксама не бачна. 0
Vus--y taks-m-----b--hn-. V----- t------ n- b------ V-s-e- t-k-a-a n- b-c-n-. ------------------------- Vushey taksama ne bachna.
Selga ei ole ka näha. Сп--у-та-с-м- не б---а. С---- т------ н- б----- С-і-у т-к-а-а н- б-ч-а- ----------------------- Спіну таксама не бачна. 0
Sp--- ta-sam- n- --c--a. S---- t------ n- b------ S-і-u t-k-a-a n- b-c-n-. ------------------------ Spіnu taksama ne bachna.
Ma joonistan silmad ja suu. Я--ал---в--- і --т. Я м---- в--- і р--- Я м-л-ю в-ч- і р-т- ------------------- Я малюю вочы і рот. 0
Ya mal---u --c-y-- -ot. Y- m------ v---- і r--- Y- m-l-u-u v-c-y і r-t- ----------------------- Ya malyuyu vochy і rot.
Mees tantsib ja naerab. Му-чы-а т-нцуе - с---цца. М------ т----- і с------- М-ж-ы-а т-н-у- і с-я-ц-а- ------------------------- Мужчына танцуе і смяецца. 0
M----hyn--tant----і--my-y-----a. M-------- t------ і s----------- M-z-c-y-a t-n-s-e і s-y-y-t-t-a- -------------------------------- Muzhchyna tantsue і smyayetstsa.
Mehel on pikk nina. У м----ны -о-г--н-с. У м------ д---- н--- У м-ж-ы-ы д-ў-і н-с- -------------------- У мужчыны доўгі нос. 0
U ----ch-ny -ougі---s. U m-------- d---- n--- U m-z-c-y-y d-u-і n-s- ---------------------- U muzhchyny dougі nos.
Ta kannab keppi käes. Ё---яс- ў р---х--ал-у. Ё- н--- ў р---- п----- Ё- н-с- ў р-к-х п-л-у- ---------------------- Ён нясе ў руках палку. 0
E---ya---- ------ p--k-. E- n---- u r----- p----- E- n-a-e u r-k-k- p-l-u- ------------------------ En nyase u rukakh palku.
Ta kannab ka salli ümber kaela. У---о ---я-ан- --л-- в---л шы-. У я-- п------- ш---- в---- ш--- У я-о п-в-з-н- ш-л-к в-к-л ш-і- ------------------------------- У яго павязаны шалік вакол шыі. 0
U ya-o ---yaz--- -hal-k va--- -h-і. U y--- p-------- s----- v---- s---- U y-g- p-v-a-a-y s-a-і- v-k-l s-y-. ----------------------------------- U yago pavyazany shalіk vakol shyі.
On talv ja külm. Цяпер зіма --х-л-д--. Ц---- з--- і х------- Ц-п-р з-м- і х-л-д-а- --------------------- Цяпер зіма і холадна. 0
T-yap-- z--a - -ho---n-. T------ z--- і k-------- T-y-p-r z-m- і k-o-a-n-. ------------------------ Tsyaper zіma і kholadna.
Käed on tugevad. Рукі ---ны-. Р--- м------ Р-к- м-ц-ы-. ------------ Рукі моцныя. 0
R-k----ts-y--. R--- m-------- R-k- m-t-n-y-. -------------- Rukі motsnyya.
Jalad on samuti tugevad. Но-і -а-с-м--м----я. Н--- т------ м------ Н-г- т-к-а-а м-ц-ы-. -------------------- Ногі таксама моцныя. 0
No-- --k--ma----sny-a. N--- t------ m-------- N-g- t-k-a-a m-t-n-y-. ---------------------- Nogі taksama motsnyya.
See mees on lumest. М-ж--на -- -н---. М------ с- с----- М-ж-ы-а с- с-е-у- ----------------- Мужчына са снегу. 0
M---chyna -- sn---. M-------- s- s----- M-z-c-y-a s- s-e-u- ------------------- Muzhchyna sa snegu.
Ta ei kanna pükse ega mantlit. Ён-не н-сіць-штано----п-літ-. Ё- н- н----- ш----- і п------ Ё- н- н-с-ц- ш-а-о- і п-л-т-. ----------------------------- Ён не носіць штаноў і паліто. 0
En-n- -o-іt---sh-a----і pal-to. E- n- n------ s------ і p------ E- n- n-s-t-’ s-t-n-u і p-l-t-. ------------------------------- En ne nosіts’ shtanou і palіto.
Kuid see mees ei külmeta. Але м-жч-н---е -а-я-за-. А-- м------ н- з-------- А-е м-ж-ы-а н- з-м-р-а-. ------------------------ Але мужчына не замярзае. 0
Al--m---c-y-a-ne z--yarzae. A-- m-------- n- z--------- A-e m-z-c-y-a n- z-m-a-z-e- --------------------------- Ale muzhchyna ne zamyarzae.
Ta on lumemees. Ё--- с-е--вік. Ё- – с-------- Ё- – с-е-а-і-. -------------- Ён – снегавік. 0
E--– -n---v--. E- – s-------- E- – s-e-a-і-. -------------- En – snegavіk.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...