Vestmik

et Kehaosad   »   pt Partes do corpo

58 [viiskümmend kaheksa]

Kehaosad

Kehaosad

58 [cinquenta e oito]

Partes do corpo

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti portugali (PT) Mängi Rohkem
Ma joonistan meest. Eu d------ u- h----. Eu desenho um homem. 0
Esiteks pea. Pr------ a c-----. Primeiro a cabeça. 0
Mees kannab mütsi. O h---- t-- u- c-----. O homem tem um chapéu. 0
Juukseid ei ole näha. Nã- s- v- o c-----. Não se vê o cabelo. 0
Kõrvu ei ole samuti näha. Ta---- n-- s- v--- a- o------. Também não se veem as orelhas. 0
Selga ei ole ka näha. As c----- t----- n-- s- v---. As costas também não se veem. 0
Ma joonistan silmad ja suu. Eu d------ o- o---- e a b---. Eu desenho os olhos e a boca. 0
Mees tantsib ja naerab. O h---- d---- e r-. O homem dança e ri. 0
Mehel on pikk nina. O h---- t-- u- n---- c-------. O homem tem um nariz comprido. 0
Ta kannab keppi käes. El- t-- u-- b------ . Ele tem uma bengala . 0
Ta kannab ka salli ümber kaela. El- t----- t-- u- c------- n- p------. Ele também tem um cachecol no pescoço. 0
On talv ja külm. É i------ e e--- f---. É inverno e está frio. 0
Käed on tugevad. Os b----- s-- f-----. Os braços são fortes. 0
Jalad on samuti tugevad. As p----- t----- s-- f-----. As pernas também são fortes. 0
See mees on lumest. O h---- é d- n---. O homem é de neve. 0
Ta ei kanna pükse ega mantlit. El- n-- t-- c------ n-- c-----. Ele não tem calças, nem casaco. 0
Kuid see mees ei külmeta. Ma- o h---- n-- e--- c-- f---. Mas o homem não está com frio. 0
Ta on lumemees. El- é u- b----- d- n---. Ele é um boneco de neve. 0

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...