Vestmik

et Restoranis 2   »   be У рэстаране 2

30 [kolmkümmend]

Restoranis 2

Restoranis 2

30 [трыццаць]

30 [trytstsats’]

У рэстаране 2

[U restarane 2]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Üks õunamahl, palun. Ка-і-----а- ш-ля--у -бл-ч-ага ----! К--- л----- ш------ я-------- с---- К-л- л-с-а- ш-л-н-у я-л-ч-а-а с-к-! ----------------------------------- Калі ласка, шклянку яблычнага соку! 0
Kal---as-a- shkl-a-k----b-ych-aga-s---! K--- l----- s-------- y---------- s---- K-l- l-s-a- s-k-y-n-u y-b-y-h-a-a s-k-! --------------------------------------- Kalі laska, shklyanku yablychnaga soku!
Üks limonaad, palun. Ка------ка, ш--ян-- л--ан---! К--- л----- ш------ л-------- К-л- л-с-а- ш-л-н-у л-м-н-д-! ----------------------------- Калі ласка, шклянку ліманаду! 0
Kalі l---a, -hkly-n-u-lі---adu! K--- l----- s-------- l-------- K-l- l-s-a- s-k-y-n-u l-m-n-d-! ------------------------------- Kalі laska, shklyanku lіmanadu!
Üks tomatimahl, palun. К-л- ---к---шк---ку----а-наг- --ку! К--- л----- ш------ т-------- с---- К-л- л-с-а- ш-л-н-у т-м-т-а-а с-к-! ----------------------------------- Калі ласка, шклянку таматнага соку! 0
K----lask-,-shkly-n-- t---tn-g- s--u! K--- l----- s-------- t-------- s---- K-l- l-s-a- s-k-y-n-u t-m-t-a-a s-k-! ------------------------------------- Kalі laska, shklyanku tamatnaga soku!
Ma võtaks meeleldi klaasi punast veini. Я-х-це---- --х---л- -ы к-л---ч-рв---га --на. Я х---- б- / х----- б- к---- ч-------- в---- Я х-ц-ў б- / х-ц-л- б- к-л-х ч-р-о-а-а в-н-. -------------------------------------------- Я хацеў бы / хацела бы келіх чырвонага віна. 0
Y- -h-tse- -y---k-a--e-a-b- -e--k---hy--on-ga -і--. Y- k------ b- / k------- b- k----- c--------- v---- Y- k-a-s-u b- / k-a-s-l- b- k-l-k- c-y-v-n-g- v-n-. --------------------------------------------------- Ya khatseu by / khatsela by kelіkh chyrvonaga vіna.
Ma võtaks meeleldi klaasi valget veini. Я---ц-ў -----хацела ----------ел--- ві-а. Я х---- б- / х----- б- к---- б----- в---- Я х-ц-ў б- / х-ц-л- б- к-л-х б-л-г- в-н-. ----------------------------------------- Я хацеў бы / хацела бы келіх белага віна. 0
Y- k-at-eu ---/--h--se-a -y-----k- b-laga---na. Y- k------ b- / k------- b- k----- b----- v---- Y- k-a-s-u b- / k-a-s-l- b- k-l-k- b-l-g- v-n-. ----------------------------------------------- Ya khatseu by / khatsela by kelіkh belaga vіna.
Ma võtaks meeleldi klaasi šampust. Я -а-----ы /----ел- б--б---л--у-ш-м-анс-а--. Я х---- б- / х----- б- б------- ш----------- Я х-ц-ў б- / х-ц-л- б- б-т-л-к- ш-м-а-с-а-а- -------------------------------------------- Я хацеў бы / хацела бы бутэльку шампанскага. 0
Ya ---ts-u----/ ---t--la-b--b-t-l’-u sha-pans-ag-. Y- k------ b- / k------- b- b------- s------------ Y- k-a-s-u b- / k-a-s-l- b- b-t-l-k- s-a-p-n-k-g-. -------------------------------------------------- Ya khatseu by / khatsela by butel’ku shampanskaga.
Meeldib sulle kala? Т- люб-ш--ы-у? Т- л---- р---- Т- л-б-ш р-б-? -------------- Ты любіш рыбу? 0
Ty--y-b-sh --bu? T- l------ r---- T- l-u-і-h r-b-? ---------------- Ty lyubіsh rybu?
Meeldib sulle loomaliha? Т------ш-ял--іч--у? Т- л---- я--------- Т- л-б-ш я-а-і-ы-у- ------------------- Ты любіш ялавічыну? 0
Ty -yu---h y-la-і--y--? T- l------ y----------- T- l-u-і-h y-l-v-c-y-u- ----------------------- Ty lyubіsh yalavіchynu?
Meeldib sulle sealiha? Ты-любі- с--н-ну? Т- л---- с------- Т- л-б-ш с-і-і-у- ----------------- Ты любіш свініну? 0
Ty-l---і--------n-? T- l------ s------- T- l-u-і-h s-і-і-u- ------------------- Ty lyubіsh svіnіnu?
Ma sooviksin midagi ilma lihata. Я---цеў--ы-/-х-це-- б---т--н-будз- б-з----а. Я х---- б- / х----- б- ш---------- б-- м---- Я х-ц-ў б- / х-ц-л- б- ш-о-н-б-д-ь б-з м-с-. -------------------------------------------- Я хацеў бы / хацела бы што-небудзь без мяса. 0
Ya-kh-t-e--by-/ khat---a--y-sht--n--ud-’-b-z--y-sa. Y- k------ b- / k------- b- s----------- b-- m----- Y- k-a-s-u b- / k-a-s-l- b- s-t---e-u-z- b-z m-a-a- --------------------------------------------------- Ya khatseu by / khatsela by shto-nebudz’ bez myasa.
Ma sooviksin köögiviljavalikut. Я---ц-ў бы --хаце-а -ы--аку--у---г--о-н-н-. Я х---- б- / х----- б- з------ з г--------- Я х-ц-ў б- / х-ц-л- б- з-к-с-у з г-р-д-і-ы- ------------------------------------------- Я хацеў бы / хацела бы закуску з гародніны. 0
Ya--hat--- -- --k--ts-l--b- z---s-----gar-dnіny. Y- k------ b- / k------- b- z------ z g--------- Y- k-a-s-u b- / k-a-s-l- b- z-k-s-u z g-r-d-і-y- ------------------------------------------------ Ya khatseu by / khatsela by zakusku z garodnіny.
Ma sooviksin midagi, millega ei lähe kaua aega. Я хаце--бы-/-х--ела-б- ш-о-небу--ь----- -ожна-ху-------гатав---. Я х---- б- / х----- б- ш----------- ш-- м---- х---- п----------- Я х-ц-ў б- / х-ц-л- б- ш-о-н-б-д-ь- ш-о м-ж-а х-т-а п-ы-а-а-а-ь- ---------------------------------------------------------------- Я хацеў бы / хацела бы што-небудзь, што можна хутка прыгатаваць. 0
Ya-kh-t--- -y-- kha--ela--- ---------d-’,-s-to--ozhn----u-k----ygat--at--. Y- k------ b- / k------- b- s------------ s--- m----- k----- p------------ Y- k-a-s-u b- / k-a-s-l- b- s-t---e-u-z-, s-t- m-z-n- k-u-k- p-y-a-a-a-s-. -------------------------------------------------------------------------- Ya khatseu by / khatsela by shto-nebudz’, shto mozhna khutka prygatavats’.
Soovite te seda riisiga? Ва--п-д-ць гэ-а - -ы--м? В-- п----- г--- з р----- В-м п-д-ц- г-т- з р-с-м- ------------------------ Вам падаць гэта з рысам? 0
Va--pada--’ get--z r--am? V-- p------ g--- z r----- V-m p-d-t-’ g-t- z r-s-m- ------------------------- Vam padats’ geta z rysam?
Soovite te seda nuudlitega? Ва- --да-ь-гэ-а з-л-к-----? В-- п----- г--- з л-------- В-м п-д-ц- г-т- з л-к-ы-а-? --------------------------- Вам падаць гэта з локшынай? 0
Vam ----t-----ta-z-l--shy---? V-- p------ g--- z l--------- V-m p-d-t-’ g-t- z l-k-h-n-y- ----------------------------- Vam padats’ geta z lokshynay?
Soovite te seda kartulitega? В-м -а---- г-т--з-б------? В-- п----- г--- з б------- В-м п-д-ц- г-т- з б-л-б-й- -------------------------- Вам падаць гэта з бульбай? 0
Vam----ats’ g--- z--ul’ba-? V-- p------ g--- z b------- V-m p-d-t-’ g-t- z b-l-b-y- --------------------------- Vam padats’ geta z bul’bay?
See ei maitse mulle. Гэ-- -я--ачн-. Г--- н-------- Г-т- н-с-а-н-. -------------- Гэта нясмачна. 0
G-t- ny---a-hn-. G--- n---------- G-t- n-a-m-c-n-. ---------------- Geta nyasmachna.
Toit on külm. Е----а-о-н--. Е-- х-------- Е-а х-л-д-а-. ------------- Ежа халодная. 0
Ezha --alo--a--. E--- k---------- E-h- k-a-o-n-y-. ---------------- Ezha khalodnaya.
Ma ei tellinud seda. Я----ага -е -а---ва--- ----а-аз-а--. Я г----- н- з------- / н- з--------- Я г-т-г- н- з-к-з-а- / н- з-к-з-а-а- ------------------------------------ Я гэтага не заказваў / не заказвала. 0
Y- -eta-a--- --ka-va- ---e -ak---al-. Y- g----- n- z------- / n- z--------- Y- g-t-g- n- z-k-z-a- / n- z-k-z-a-a- ------------------------------------- Ya getaga ne zakazvau / ne zakazvala.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keel ja reklaamid

Reklaam esindab teatud vormis kommunikatsiooni. Ta soovib luua kontakti tootjate ja tarbijate vahel. Nagu igat tüüpi suhtluses on ka reklaamil pikk ajalugu. Poliitikud ja kõrtsid kasutasid reklaame juba antiikajal. Reklaami keeles kasutatakse kindlaid retoorikavõtteid. Kuna sellel on eesmärk ja on niisiis planeeritud kommunikatsioon. Meid kui tarbijaid tuleb teavitada; meie huvi tuleb püüda. Aga ennekõike peame me tahtma toodet ja seda siis osta. Seetõttu on tavaliselt reklaamikeel väga lihtne. Kasutatakse vähe sõnu ja lihtsakoelisi loosungeid. Siis peaks meie mälu suutma hästi säilitada kuulutuse sisu. Väga sageli kasutatakse teatud tüüpi sõnu nagu omadussõnu ja ülivõrret. Toodet kirjeldatakse kui eriti kasulikku. Seetõttu on reklaami keelt tavaliselt väga positiivne. Huvitaval kombel mõjutab reklaami keelt alati kohalik kultuur. See tähendab, et reklaami keel räägib meile palju erinevatest ühiskondadest. Tänapäeval domineerivad paljudes riikides mõisted nagu ‘ilu’ ja ‘noorus’. Sõnad ‘tulevik’ ja ‘turvalisus’ esinevad samuti tihti. Lääne ühiskondades on eriti populaarne inglise keel. Inglise keelt peetakse kaasaegseks ning rahvusvaheliseks. Seepärast mõjub antud keel hästi tehnikatoodete reklaamimisel. Romaani keeltest pärit sõnad tähistavad mõnulemist ja kirge. Eriti populaarne on neid kasutada toiduainete ja kosmeetika reklaamimisel. Dialektide kasutamisel soovitakse rõhutada kodumaiseid ja traditsioonilisi väärtusi. Toodete nimetused on sageli neologismid või välja mõeldud sõnad. Nad on tavaliselt tähenduseta, kuid meeldiva kõlaga. Kuid mõned tootenimetused suudavad ka tõelist karjääri teha! Üks tolmuimeja nimi on muutunud isegi tegusõnaks – to hoover ! (ing k. tolmu imema)
Kas sa teadsid?
Hollandi keel kuulub läänegermaani keelte gruppi. See tähendab, et see on lähedalt suguluses saksa ja inglise keelega. Hollandi keel on emakeeleks umbes 25 miljonile inimesele. Enamik nendest elab Hollandis ja Belgias. Aga ka Indoneesias ja Surinamel räägitakse hollandi keelt. See on sellepärast, et Holland oli varem koloniaalvõim. Sellega pani hollandi keel aluse erinevatele kreooli keeltele. Ka Lõuna-Aafrika afrikaansi keel tekkis hollandi keelest. See on germaani keeleperekonna noorim liige. Hollandi keelele on iseloomulikud paljud sõnad teistest keeltest. Varem oli eriti suur mõju prantsuse keelel. Ka saksa keelest võeti tihti sõnu üle. Juba mõningaid aastakümneid tuleb aina rohkem inglisekeelseid mõisteid juurde. Mõned inimesed kardavad seetõttu, et hollandi keel tulevikus täiesti haihtub.