Vestmik

et Kodus   »   be У доме

17 [seitseteist]

Kodus

Kodus

17 [семнаццаць]

17 [semnatstsats’]

У доме

[U dome]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Siin on meie maja. В--- на--д--. Вось наш дом. В-с- н-ш д-м- ------------- Вось наш дом. 0
Vo-’--as- -om. Vos’ nash dom. V-s- n-s- d-m- -------------- Vos’ nash dom.
Üleval on katus. Н--ер-е-- -ах. Наверсе – дах. Н-в-р-е – д-х- -------------- Наверсе – дах. 0
Nave--e-– -a-h. Naverse – dakh. N-v-r-e – d-k-. --------------- Naverse – dakh.
All on kelder. Ун-зе-- п-----. Унізе – падвал. У-і-е – п-д-а-. --------------- Унізе – падвал. 0
Unіz-----adva-. Unіze – padval. U-і-e – p-d-a-. --------------- Unіze – padval.
Maja taga on aed. За-до-ам - --д. За домам – сад. З- д-м-м – с-д- --------------- За домам – сад. 0
Za --m-----sad. Za domam – sad. Z- d-m-m – s-d- --------------- Za domam – sad.
Maja ees ei ole tänavat. Перад-------------ар--і. Перад домам няма дарогі. П-р-д д-м-м н-м- д-р-г-. ------------------------ Перад домам няма дарогі. 0
Pe-ad--omam---am- ---o-і. Perad domam nyama darogі. P-r-d d-m-m n-a-a d-r-g-. ------------------------- Perad domam nyama darogі.
Maja kõrval on puud. Ка-- -ом- --сту---дрэ-ы. Каля дома растуць дрэвы. К-л- д-м- р-с-у-ь д-э-ы- ------------------------ Каля дома растуць дрэвы. 0
K-l-a-d------st-t-’----vy. Kalya doma rastuts’ drevy. K-l-a d-m- r-s-u-s- d-e-y- -------------------------- Kalya doma rastuts’ drevy.
Siin on minu korter. В-с- мая-кват-ра. Вось мая кватэра. В-с- м-я к-а-э-а- ----------------- Вось мая кватэра. 0
V--’ m-y--kva---a. Vos’ maya kvatera. V-s- m-y- k-a-e-a- ------------------ Vos’ maya kvatera.
Siin on köök ja vannituba. Во-ь --х---і--анны-п---й. Вось кухня і ванны пакой. В-с- к-х-я і в-н-ы п-к-й- ------------------------- Вось кухня і ванны пакой. 0
V--’ -u-hnya і -ann---a-o-. Vos’ kukhnya і vanny pakoy. V-s- k-k-n-a і v-n-y p-k-y- --------------------------- Vos’ kukhnya і vanny pakoy.
Seal on elutuba ja magamistuba. Т-- -ыл- ----- і сп--ь-я. Там жылы пакой і спальня. Т-м ж-л- п-к-й і с-а-ь-я- ------------------------- Там жылы пакой і спальня. 0
T-----y-y---ko- ---p--’-ya. Tam zhyly pakoy і spal’nya. T-m z-y-y p-k-y і s-a-’-y-. --------------------------- Tam zhyly pakoy і spal’nya.
Välisuks on lukus. Дз-е-ы-д--а ---ыне-ы-. Дзверы дома зачыненыя. Д-в-р- д-м- з-ч-н-н-я- ---------------------- Дзверы дома зачыненыя. 0
Dzv-ry---m- ----yn-n-ya. Dzvery doma zachynenyya. D-v-r- d-m- z-c-y-e-y-a- ------------------------ Dzvery doma zachynenyya.
Kuid aknad on lahti. Ал--вокн---дчы-е-ы-. Але вокны адчыненыя. А-е в-к-ы а-ч-н-н-я- -------------------- Але вокны адчыненыя. 0
Ale----ny--d--y---y--. Ale vokny adchynenyya. A-e v-k-y a-c-y-e-y-a- ---------------------- Ale vokny adchynenyya.
Täna on kuum. Сё-н- ------. Сёння горача. С-н-я г-р-ч-. ------------- Сёння горача. 0
Senny- go--cha. Sennya goracha. S-n-y- g-r-c-a- --------------- Sennya goracha.
Me lähme elutuppa. М--ідзе--у-жы---па--й. Мы ідзем у жылы пакой. М- і-з-м у ж-л- п-к-й- ---------------------- Мы ідзем у жылы пакой. 0
My -dz---u --yl- -a-oy. My іdzem u zhyly pakoy. M- і-z-m u z-y-y p-k-y- ----------------------- My іdzem u zhyly pakoy.
Seal on diivan ja tugitool. Т-м -сць -------- крэ-л-. Там ёсць канапа і крэсла. Т-м ё-ц- к-н-п- і к-э-л-. ------------------------- Там ёсць канапа і крэсла. 0
Ta- yosts--kanap- - k-es-a. Tam yosts’ kanapa і kresla. T-m y-s-s- k-n-p- і k-e-l-. --------------------------- Tam yosts’ kanapa і kresla.
Võtke istet! С-дайце- к-л- -аск-! Сядайце, калі ласка! С-д-й-е- к-л- л-с-а- -------------------- Сядайце, калі ласка! 0
S-a----s-, k-l- las-a! Syadaytse, kalі laska! S-a-a-t-e- k-l- l-s-a- ---------------------- Syadaytse, kalі laska!
Seal on minu arvuti. Т-м------ь--о- -а--’ютэ-. Там стаіць мой камп’ютэр. Т-м с-а-ц- м-й к-м-’-т-р- ------------------------- Там стаіць мой камп’ютэр. 0
Ta-----і--- m-- ---p------. Tam staіts’ moy kamp’yuter. T-m s-a-t-’ m-y k-m-’-u-e-. --------------------------- Tam staіts’ moy kamp’yuter.
Seal seisab mu stereosüsteem. Т-- с--іц- мой музы--- -----. Там стаіць мой музычны цэнтр. Т-м с-а-ц- м-й м-з-ч-ы ц-н-р- ----------------------------- Там стаіць мой музычны цэнтр. 0
Tam s--------o--m----h-y-ts-n--. Tam staіts’ moy muzychny tsentr. T-m s-a-t-’ m-y m-z-c-n- t-e-t-. -------------------------------- Tam staіts’ moy muzychny tsentr.
Telekas on täiesti uus. Тэл--іза- -ус-- н--ы. Тэлевізар зусім новы. Т-л-в-з-р з-с-м н-в-. --------------------- Тэлевізар зусім новы. 0
T---vі--- --sі--no--. Televіzar zusіm novy. T-l-v-z-r z-s-m n-v-. --------------------- Televіzar zusіm novy.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Sõna ja sõnavara

Igal keelel on oma sõnavara. Sõnavara koosneb kindlast hulgast sõnadest. Sõna on sõltumatu keeleline üksus. Sõnad on alati selge tähendus. See eristab neid helidest ja silpidest. Sõnade arv on igas keeles erinev. Inglise keeles on näiteks palju sõnu. Võib isegi öelda, et inglise keel on sõnavara poolest maailmameister. Praegu on inglise keeles arvatavasti rohkem kui miljon sõna. Oxfordi inglise keele sõnaraamatus on üle 600000 sõna. Hiina, hispaania ja vene keeles on palju vähem. Keele sõnavara sõltub ka selle ajaloost. Inglise keelt on mõjutanud mitmed teised keeled ja kultuurid. Seetõttu on inglise keele sõnavara märkimiväärselt kasvanud. Aga inglise sõnavara kasvab ka tänapäeval. Ekspertide hinnangul lisandub iga päev 15 uut sõna. Kõige rohkem pärinevad need uuest meediast. Teaduslik terminoloogia on välja arvatud. Sest keemiaalane terminoloogia sisaldab juba üksi tuhandeid sõnu. Peaaegu igas keeles kasutatakse pikemaid sõnu vähem kui lühemaid sõnu. Ja enamik kõnelejaid kasutab vaid mõnd sõna. Sellepärast valime me aktiivse ja passiivse sõnavara vahel. Passiivne sõnavara sisaldab sõnu, mida mõistame. Kuid me kasutame neid harva või üldse mitte. Aktiivne sõnavara sisaldab sõnu, mida me kasutame regulaarselt. Lihtsate vestluste ja tekstide loomiseks piisab vähestest sõnadest. Inglise keeles läheb selleks tarvis vaid umbes 400 sõna ja 40 tegusõna. Nii et ärge muretsege, kui teie sõnavara on piiratud!
Kas sa teadsid?
Heebrea keel kuulub afroaasia keelte rühma. See on lähemas suguluses araabia ja aramea keelega. Heebrea keel on emakeeleks 5 miljonile inimesele. Modernne heebrea keel on siiski kunstlikult tekitatud keel. Selle põhi arenes ammu välja surnud vanaheebrea keelest. Sõnavara ja grammatika võeti osaliselt teistest keeltest üle. Nii ehitati vanaheebrea keel teadlikult modernseks standardkeeleks. Selline plaanitud keelemuutus on kogu maailmas unikaalne. Heebrea keele märgisüsteem koosneb kaashäälikutekirjast. See tähendab, et tavaliselt täishäälikuid ei kirjutata. Nende jaoks ei ole eraldi tähti. Heebrea kirja loetakse paremalt vasakule. Nende märgid on pärit 3000 aastat vanast traditsioonist. Kes heebrea keelt õpib, tutvub samaaegselt pisut kultuuriajalooga. Proovige ise järele!