Vestmik

et Omastavad asesõnad 1   »   be Прыналежныя займеннікі 1

66 [kuuskümmend kuus]

Omastavad asesõnad 1

Omastavad asesõnad 1

66 [шэсцьдзесят шэсць]

66 [shests’dzesyat shests’]

Прыналежныя займеннікі 1

[Prynalezhnyya zaymennіkі 1]

eesti valgevene Mängi Rohkem
mina – minu я – м-й я – мой 0
y- – m-- ya – m-y ya – moy y- – m-y ---–----
Ma ei leia oma võtit. Я н- з------- с----- к----. Я не знаходжу свайго ключа. 0
Y- n- z--------- s----- k------. Ya n- z--------- s----- k------. Ya ne znakhodzhu svaygo klyucha. Y- n- z-a-h-d-h- s-a-g- k-y-c-a. -------------------------------.
Ma ei leia oma sõidukaarti. Я н- з------- с----- б-----. Я не знаходжу свайго білета. 0
Y- n- z--------- s----- b-----. Ya n- z--------- s----- b-----. Ya ne znakhodzhu svaygo bіleta. Y- n- z-a-h-d-h- s-a-g- b-l-t-. ------------------------------.
sina – sinu ты – т--й ты – твой 0
t- – t--- ty – t--y ty – tvoy t- – t-o- ---–-----
Leidsid sa oma võtme? Ты з------ с--- к---? Ты знайшоў свой ключ? 0
T- z------- s--- k-----? Ty z------- s--- k-----? Ty znayshou svoy klyuch? T- z-a-s-o- s-o- k-y-c-? -----------------------?
Leidsid sa oma sõidukaardi? Ты з------ с--- б----? Ты знайшоў свой білет? 0
T- z------- s--- b----? Ty z------- s--- b----? Ty znayshou svoy bіlet? T- z-a-s-o- s-o- b-l-t? ----------------------?
tema – tema ён – я-о ён – яго 0
e- – y--- en – y--o en – yago e- – y-g- ---–-----
Tead sa, kus ta võti on? Ты в------ д-- я-- к---? Ты ведаеш, дзе яго ключ? 0
T- v------, d-- y--- k-----? Ty v------- d-- y--- k-----? Ty vedaesh, dze yago klyuch? T- v-d-e-h, d-e y-g- k-y-c-? ----------,----------------?
Tead sa, kus ta sõidukaart on? Ты в------ д-- я-- б----? Ты ведаеш, дзе яго білет? 0
T- v------, d-- y--- b----? Ty v------- d-- y--- b----? Ty vedaesh, dze yago bіlet? T- v-d-e-h, d-e y-g- b-l-t? ----------,---------------?
tema – tema ян- – яе яна – яе 0
y--- – y--- ya-- – y--e yana – yaye y-n- – y-y- -----–-----
Ta raha on kadunud. Яе г---- п------. Яе грошы прапалі. 0
Y--- g----- p------. Ya-- g----- p------. Yaye groshy prapalі. Y-y- g-o-h- p-a-a-і. -------------------.
Ja ta krediitkaart on ka kadunud. І я- к-------- к----- т------ п------. І яе крэдытная картка таксама прапала. 0
І y--- k--------- k----- t------ p------. І y--- k--------- k----- t------ p------. І yaye kredytnaya kartka taksama prapala. І y-y- k-e-y-n-y- k-r-k- t-k-a-a p-a-a-a. ----------------------------------------.
meie – meie мы – н-ш мы – наш 0
m- – n--- my – n--h my – nash m- – n-s- ---–-----
Meie vanaisa on haige. На- д------ х----. Наш дзядуля хворы. 0
N--- d-------- k-----. Na-- d-------- k-----. Nash dzyadulya khvory. N-s- d-y-d-l-a k-v-r-. ---------------------.
Meie vanaema on terve. На-- б----- з-------. Наша бабуля здаровая. 0
N---- b------ z--------. Na--- b------ z--------. Nasha babulya zdarovaya. N-s-a b-b-l-a z-a-o-a-a. -----------------------.
teie – teie вы – в-ш вы – ваш 0
v- – v--- vy – v--h vy – vash v- – v-s- ---–-----
Lapsed, kus on teie issi? Дз---- д-- в-- т---? Дзеці, дзе ваш тата? 0
D-----, d-- v--- t---? Dz----- d-- v--- t---? Dzetsі, dze vash tata? D-e-s-, d-e v-s- t-t-? ------,--------------?
Lapsed, kus on teie emme? Дз---- д-- в--- м---? Дзеці, дзе ваша мама? 0
D-----, d-- v---- m---? Dz----- d-- v---- m---? Dzetsі, dze vasha mama? D-e-s-, d-e v-s-a m-m-? ------,---------------?

Loominguline keel

Tänapäeval on loovus üks oluline omadus. Igaüks tahab olla loominguline. Sest loomingulisi inimesi peetakse intelligentseteks. Ka meie keel peaks olema loominguline. Varem püüdsid inimesed rääkida nii korrektselt kui võimalik. Täna peaks inimene rääkima nii loominguliselt kui võimalik. Näiteks võib tuua reklaami ja uue meedia. Nad illustreerivad hästi, kuidas on võimalik keelega mängida. Viimase 50 aasta jooksul on loovuse osatähtsus oluliselt kasvanud. Selle nähtusega tegelevad isegi teadlased. Psühholoogid, haridustöötajad ning filosoofid uurivad loomeprotsesse. Loovust defineeritakse kui võimet luua midagi uut. Seega loob loominguline kõneleja uusi keelendeid. Nendeks võivad olla sõnad või grammatilisi struktuurid. Keeleteadlased saavad loomingulist keelt uurides identifitseerida, kuidas keel muutub. Kuid mitte igaüks ei mõista antud uusi keelelisi elemente. Loomingulise keele mõistmiseks on vaja teadmisi. On vaja teada, kuidas keel töötab. Ja peab olema kursis maailmaga, kus rääkija elab. Alles siis on võimalik mõista, mida tahetakse öelda. Teismeliste släng on üheks selliseks näiteks. Lapsed ja noored leiutavad pidevalt uusi termineid. Täiskasvanud ei mõista tihtipeale neid sõnu. Nüüd on avaldatud isegi sõnaraamatuid, mis teismeliste slängi selgitavad. Aga raamatu ilmumise ajaks on tavaliselt sõnad juba pärast üht põlvkonda aegunud! Ent loomingulist keelt on võimalik õppida. Koolitajad pakuvad palju sellealaseid kursusi. Kõige tähtsam reegel on aga alati: aktiveerida oma sisemine hääl!