Vestmik

et Küsimuste esitamine 1   »   be Задаваць пытанні 1

62 [kuuskümmend kaks]

Küsimuste esitamine 1

Küsimuste esitamine 1

62 [шэсцьдзесят два]

62 [shests’dzesyat dva]

Задаваць пытанні 1

[Zadavats’ pytannі 1]

eesti valgevene Mängi Rohkem
õppima ву----а вучыцца 0
v--------- vu-------a vuchytstsa v-c-y-s-s- ----------
Kas õpilased õpivad palju? Ву--- в------ ш---? Вучні вучацца шмат? 0
V----- v--------- s----? Vu---- v--------- s----? Vuchnі vuchatstsa shmat? V-c-n- v-c-a-s-s- s-m-t? -----------------------?
Ei, nad õpivad vähe. Не- я-- в------ м---. Не, яны вучацца мала. 0
N-, y--- v--------- m---. Ne- y--- v--------- m---. Ne, yany vuchatstsa mala. N-, y-n- v-c-a-s-s- m-l-. --,---------------------.
küsima пы---ь пытаць 0
p-----’ py----’ pytats’ p-t-t-’ ------’
Küsite te tihti õpetajalt? Вы ч---- п------ н---------? Вы часта пытаеце настаўніка? 0
V- c----- p------- n---------? Vy c----- p------- n---------? Vy chasta pytaetse nastaunіka? V- c-a-t- p-t-e-s- n-s-a-n-k-? -----------------------------?
Ei, ma ei küsi talt tihti. Не- я п---- я-- н------. Не, я пытаю яго нячаста. 0
N-, y- p----- y--- n--------. Ne- y- p----- y--- n--------. Ne, ya pytayu yago nyachasta. N-, y- p-t-y- y-g- n-a-h-s-a. --,-------------------------.
vastama ад------ь адказваць 0
a--------’ ad-------’ adkazvats’ a-k-z-a-s’ ---------’
Vastake, palun. Ад--------- к--- л----. Адказвайце, калі ласка. 0
A----------, k--- l----. Ad---------- k--- l----. Adkazvaytse, kalі laska. A-k-z-a-t-e, k-l- l-s-a. -----------,-----------.
Ma vastan. Я а-------. Я адказваю. 0
Y- a--------. Ya a--------. Ya adkazvayu. Y- a-k-z-a-u. ------------.
töötama пр------ь працаваць 0
p---------’ pr--------’ pratsavats’ p-a-s-v-t-’ ----------’
Töötab ta praegu? Ён ц---- п-----? Ён цяпер працуе? 0
E- t------ p------? En t------ p------? En tsyaper pratsue? E- t-y-p-r p-a-s-e? ------------------?
Jah, ta töötab praegu. Та-- ё- ц---- п-----. Так, ён цяпер працуе. 0
T--, y-- t------ p------. Ta-- y-- t------ p------. Tak, yon tsyaper pratsue. T-k, y-n t-y-p-r p-a-s-e. ---,--------------------.
tulema пр-------ь прыходзіць 0
p----------’ pr---------’ prykhodzіts’ p-y-h-d-і-s’ -----------’
Tulete te? Вы п--------? Вы прыйдзеце? 0
V- p---------? Vy p---------? Vy pryydzetse? V- p-y-d-e-s-? -------------?
Jah, me tuleme kohe. Та-- м- з---- п-------. Так, мы зараз прыйдзем. 0
T--, m- z---- p-------. Ta-- m- z---- p-------. Tak, my zaraz pryydzem. T-k, m- z-r-z p-y-d-e-. ---,------------------.
elama жы-ь жыць 0
z----’ zh---’ zhyts’ z-y-s’ -----’
Elate te Berliinis? Вы ж----- ў Б------? Вы жывяце ў Берліне? 0
V- z-------- u B------? Vy z-------- u B------? Vy zhyvyatse u Berlіne? V- z-y-y-t-e u B-r-і-e? ----------------------?
Jah, ma elan Berliinis. Та-- я ж--- ў Б------. Так, я жыву ў Берліне. 0
T--, y- z---- u B------. Ta-- y- z---- u B------. Tak, ya zhyvu u Berlіne. T-k, y- z-y-u u B-r-і-e. ---,-------------------.

Kes tahab rääkida, peab kirjutama!

Võõrkeelte õppimine ei ole alati lihtne. Keeleõppurite jaoks on alguses tihtipeale rääkima hakkamine eriti raske. Paljud ei leia julgust, et uues keeles lauseid öelda. Nad kardavad vigu teha. Sellistele õpilastele võib lahenduseks olla kirjutamine. Sest need, kes tahavad hästi rääkima õppida, peaksid kirjutama nii palju kui võimalik! Kirjutamine aitab meil uue keelega kohaneda. Põhjusi selleks on palju. Kirjutamine on rääkimisest erinev. See on palju keerulisem protsess. Kirjutades võtame me endale rohkem aega mõelda, milliseid sõnu kasutada. Seejuures töötab meie aju uue keelega intensiivsemalt. Kirjutades oleme ka palju rohkem lõdvestunud. Keegi ei oosta meilt kohe vastust. Nii et saame rahulikult oma hirmust üle saada. Lisaks soodustab kirjutamine loovust. Me tunneme end uue keelega vabamalt ja mängulisemalt. Kirjutamine võimaldab meile ka rohkem aega kui rääkimine. Ja see toetab meie mälu! Aga kirjutamise suurimaks eeliseks on kaudne vorm. See tähendab, et saame tähelepanelikult vaadelda oma teksti sõnastust. Meil on oma tekstist selge ülevaade. Nii saame me oma vigu parandada ja selle käigus ka õppida. See, mida me uues kirjutamas ei olegi nii oluline. Oluline on tekitada endale lausete vormistamise rutiin. Harjutamiseks võite otsida endale välismaise kirjasõbra. Siis võiksite kunagi ka päriselt kohtuda. Siis näete: rääkimine on nüüd palju lihtsam!