Vestmik

et Omastavad asesõnad 1   »   sr Присвојне заменице 1

66 [kuuskümmend kuus]

Omastavad asesõnad 1

Omastavad asesõnad 1

66 [шездесет и шест]

66 [šezdeset i šest]

Присвојне заменице 1

Prisvojne zamenice 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
mina – minu ј--- м-ј /----а / м--е ј_ – м__ / м___ / м___ ј- – м-ј / м-ј- / м-ј- ---------------------- ја – мој / моја / моје 0
j- - --j-/ mo-a /-m-je j_ – m__ / m___ / m___ j- – m-j / m-j- / m-j- ---------------------- ja – moj / moja / moje
Ma ei leia oma võtit. Ја -е мо---наћ- -ој ---ч. Ј_ н_ м___ н___ м__ к____ Ј- н- м-г- н-ћ- м-ј к-у-. ------------------------- Ја не могу наћи мој кључ. 0
J- ne m-gu----́i --j --j--. J_ n_ m___ n___ m__ k_____ J- n- m-g- n-c-i m-j k-j-č- --------------------------- Ja ne mogu naći moj ključ.
Ma ei leia oma sõidukaarti. Ја--е---гу-н-----оју ----у--а--у. Ј_ н_ м___ н___ м___ в____ к_____ Ј- н- м-г- н-ћ- м-ј- в-з-у к-р-у- --------------------------------- Ја не могу наћи моју возну карту. 0
Ja -e--ogu--ać--mo-u vo-----a---. J_ n_ m___ n___ m___ v____ k_____ J- n- m-g- n-c-i m-j- v-z-u k-r-u- ---------------------------------- Ja ne mogu naći moju voznu kartu.
sina – sinu т-----вој --т--ја - ----е т_ – т___ / т____ / т____ т- – т-о- / т-о-а / т-о-е ------------------------- ти – твој / твоја / твоје 0
ti – ---j-/ -v-ja---tv--e t_ – t___ / t____ / t____ t- – t-o- / t-o-a / t-o-e ------------------------- ti – tvoj / tvoja / tvoje
Leidsid sa oma võtme? Ј-с- ли-н-ш-о--во- кљу-? Ј___ л_ н____ т___ к____ Ј-с- л- н-ш-о т-о- к-у-? ------------------------ Јеси ли нашао твој кључ? 0
J-si l--n--ao--vo--k--uč? J___ l_ n____ t___ k_____ J-s- l- n-š-o t-o- k-j-č- ------------------------- Jesi li našao tvoj ključ?
Leidsid sa oma sõidukaardi? Јес- л---а-а--т-оју----н- --рт-? Ј___ л_ н____ т____ в____ к_____ Ј-с- л- н-ш-о т-о-у в-з-у к-р-у- -------------------------------- Јеси ли нашао твоју возну карту? 0
Je-i--i našao-t-oju-voznu k----? J___ l_ n____ t____ v____ k_____ J-s- l- n-š-o t-o-u v-z-u k-r-u- -------------------------------- Jesi li našao tvoju voznu kartu?
tema – tema он-– њ-го- /-ње-ов--/ -его-о о_ – њ____ / њ_____ / њ_____ о- – њ-г-в / њ-г-в- / њ-г-в- ---------------------------- он – његов / његова / његово 0
on - nj---v-- nj--ov--- -----vo o_ – n_____ / n______ / n______ o- – n-e-o- / n-e-o-a / n-e-o-o ------------------------------- on – njegov / njegova / njegovo
Tead sa, kus ta võti on? З-а--л- -----е-ње-ов -ључ? З___ л_ г__ ј_ њ____ к____ З-а- л- г-е ј- њ-г-в к-у-? -------------------------- Знаш ли где је његов кључ? 0
Z--š-li-gde j- njeg-v ---uč? Z___ l_ g__ j_ n_____ k_____ Z-a- l- g-e j- n-e-o- k-j-č- ---------------------------- Znaš li gde je njegov ključ?
Tead sa, kus ta sõidukaart on? З--ш -и--д---е ње-о-а --з---ка---? З___ л_ г__ ј_ њ_____ в____ к_____ З-а- л- г-е ј- њ-г-в- в-з-а к-р-а- ---------------------------------- Знаш ли где је његова возна карта? 0
Znaš -i--de ---n--gov--vo-n--kar--? Z___ l_ g__ j_ n______ v____ k_____ Z-a- l- g-e j- n-e-o-a v-z-a k-r-a- ----------------------------------- Znaš li gde je njegova vozna karta?
tema – tema о---– --н-- -е-а-/ ње-о о__ – њ__ / њ___ / њ___ о-а – њ-н / њ-н- / њ-н- ----------------------- она – њен / њена / њено 0
on- – n----/-nj----- ---no o__ – n___ / n____ / n____ o-a – n-e- / n-e-a / n-e-o -------------------------- ona – njen / njena / njeno
Ta raha on kadunud. Њен--овац је -----о. Њ__ н____ ј_ н______ Њ-н н-в-ц ј- н-с-а-. -------------------- Њен новац је нестао. 0
Nj-n--o-a--j- nes--o. N___ n____ j_ n______ N-e- n-v-c j- n-s-a-. --------------------- Njen novac je nestao.
Ja ta krediitkaart on ka kadunud. Њ----кр-------кар-иц- ј- ---о-- -е--а--. Њ___ к_______ к______ ј_ т_____ н_______ Њ-н- к-е-и-н- к-р-и-а ј- т-к-ђ- н-с-а-а- ---------------------------------------- Њена кредитна картица је такође нестала. 0
Nje-a ----it-a-k--ti-a ----a-ođ- --s---a. N____ k_______ k______ j_ t_____ n_______ N-e-a k-e-i-n- k-r-i-a j- t-k-đ- n-s-a-a- ----------------------------------------- Njena kreditna kartica je takođe nestala.
meie – meie м- ---а- / наш--/ --ше м_ – н__ / н___ / н___ м- – н-ш / н-ш- / н-ш- ---------------------- ми – наш / наша / наше 0
mi-–-n-š-----š- -----e m_ – n__ / n___ / n___ m- – n-š / n-š- / n-š- ---------------------- mi – naš / naša / naše
Meie vanaisa on haige. Н-ш -е-а-је-боле---н. Н__ д___ ј_ б________ Н-ш д-д- ј- б-л-с-а-. --------------------- Наш деда је болестан. 0
N-- de-a-j--b---st--. N__ d___ j_ b________ N-š d-d- j- b-l-s-a-. --------------------- Naš deda je bolestan.
Meie vanaema on terve. Наш--б--а------ра--. Н___ б___ ј_ з______ Н-ш- б-к- ј- з-р-в-. -------------------- Наша бака је здрава. 0
N--- --ka -e-----va. N___ b___ j_ z______ N-š- b-k- j- z-r-v-. -------------------- Naša baka je zdrava.
teie – teie в-----а------ша-/ ---е в_ – в__ / в___ / в___ в- – в-ш / в-ш- / в-ш- ---------------------- ви – ваш / ваша / ваше 0
v----v-- / -a-a - v-še v_ – v__ / v___ / v___ v- – v-š / v-š- / v-š- ---------------------- vi – vaš / vaša / vaše
Lapsed, kus on teie issi? Д---, --- -- -аш-т-та? Д____ г__ ј_ в__ т____ Д-ц-, г-е ј- в-ш т-т-? ---------------------- Децо, где је ваш тата? 0
D-co, gd- j- vaš-ta--? D____ g__ j_ v__ t____ D-c-, g-e j- v-š t-t-? ---------------------- Deco, gde je vaš tata?
Lapsed, kus on teie emme? Дец-----е ј- ваш- ма-а? Д____ г__ ј_ в___ м____ Д-ц-, г-е ј- в-ш- м-м-? ----------------------- Децо, где је ваша мама? 0
Deco- g-e -- -aš----ma? D____ g__ j_ v___ m____ D-c-, g-e j- v-š- m-m-? ----------------------- Deco, gde je vaša mama?

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + serbia (1-100) MP3 serbia (1-100)
Videot ei leitud!

Loominguline keel

Tänapäeval on loovus üks oluline omadus. Igaüks tahab olla loominguline. Sest loomingulisi inimesi peetakse intelligentseteks. Ka meie keel peaks olema loominguline. Varem püüdsid inimesed rääkida nii korrektselt kui võimalik. Täna peaks inimene rääkima nii loominguliselt kui võimalik. Näiteks võib tuua reklaami ja uue meedia. Nad illustreerivad hästi, kuidas on võimalik keelega mängida. Viimase 50 aasta jooksul on loovuse osatähtsus oluliselt kasvanud. Selle nähtusega tegelevad isegi teadlased. Psühholoogid, haridustöötajad ning filosoofid uurivad loomeprotsesse. Loovust defineeritakse kui võimet luua midagi uut. Seega loob loominguline kõneleja uusi keelendeid. Nendeks võivad olla sõnad või grammatilisi struktuurid. Keeleteadlased saavad loomingulist keelt uurides identifitseerida, kuidas keel muutub. Kuid mitte igaüks ei mõista antud uusi keelelisi elemente. Loomingulise keele mõistmiseks on vaja teadmisi. On vaja teada, kuidas keel töötab. Ja peab olema kursis maailmaga, kus rääkija elab. Alles siis on võimalik mõista, mida tahetakse öelda. Teismeliste släng on üheks selliseks näiteks. Lapsed ja noored leiutavad pidevalt uusi termineid. Täiskasvanud ei mõista tihtipeale neid sõnu. Nüüd on avaldatud isegi sõnaraamatuid, mis teismeliste slängi selgitavad. Aga raamatu ilmumise ajaks on tavaliselt sõnad juba pärast üht põlvkonda aegunud! Ent loomingulist keelt on võimalik õppida. Koolitajad pakuvad palju sellealaseid kursusi. Kõige tähtsam reegel on aga alati: aktiveerida oma sisemine hääl!