Vestmik

et Sisseostud   »   sr Куповина

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [педесет и четири]

54 [pedeset i četiri]

Куповина

[Kupovina]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. Ј---ели--к-п-ти-п----н. Ј- ж---- к----- п------ Ј- ж-л-м к-п-т- п-к-о-. ----------------------- Ја желим купити поклон. 0
J- ----m-k-p-t- pok---. J- ž---- k----- p------ J- ž-l-m k-p-t- p-k-o-. ----------------------- Ja želim kupiti poklon.
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. Али ---т------иш--с---о. А-- н---- п------ с----- А-и н-ш-а п-е-и-е с-у-о- ------------------------ Али ништа превише скупо. 0
A-i niš-- p-ev--e--ku-o. A-- n---- p------ s----- A-i n-š-a p-e-i-e s-u-o- ------------------------ Ali ništa previše skupo.
Võib-olla käekott? И------- мож-а---шн-? И---- л- м---- т----- И-а-е л- м-ж-а т-ш-у- --------------------- Имате ли можда ташну? 0
I-ate----mo--a ta-n-? I---- l- m---- t----- I-a-e l- m-ž-a t-š-u- --------------------- Imate li možda tašnu?
Millist värvi te soovite? К-ју-б--у ж-л---? К--- б--- ж------ К-ј- б-ј- ж-л-т-? ----------------- Коју боју желите? 0
K--u b--u--elite? K--- b--- ž------ K-j- b-j- ž-l-t-? ----------------- Koju boju želite?
Musta, pruuni või valget? Ц-н-, б--он-и-и б-лу? Ц---- б---- и-- б---- Ц-н-, б-а-н и-и б-л-? --------------------- Црну, браон или белу? 0
Crn-- --a-- il---el-? C---- b---- i-- b---- C-n-, b-a-n i-i b-l-? --------------------- Crnu, braon ili belu?
Suurt või väikest? В-л----и-и м---? В----- и-- м---- В-л-к- и-и м-л-? ---------------- Велику или малу? 0
Vel-k--i-i---lu? V----- i-- m---- V-l-k- i-i m-l-? ---------------- Veliku ili malu?
Tohin ma seda korra vaadata? М----ли ви-е-и---у? М--- л- в----- о--- М-г- л- в-д-т- о-у- ------------------- Могу ли видети ову? 0
Mogu--- v--e-i o-u? M--- l- v----- o--- M-g- l- v-d-t- o-u- ------------------- Mogu li videti ovu?
Kas see on nahast? Ј- л- од к---? Ј- л- о- к---- Ј- л- о- к-ж-? -------------- Је ли од коже? 0
Je li ------e? J- l- o- k---- J- l- o- k-ž-? -------------- Je li od kože?
Või on ta kunstmaterjalist? Ил- је--д -ештач-ог м--еријал-? И-- ј- о- в-------- м---------- И-и ј- о- в-ш-а-к-г м-т-р-ј-л-? ------------------------------- Или је од вештачког материјала? 0
Ili-j- o- ve--a--o- mate---ala? I-- j- o- v-------- m---------- I-i j- o- v-š-a-k-g m-t-r-j-l-? ------------------------------- Ili je od veštačkog materijala?
Nahast loomulikult. Нар--н-- о--кож-. Н------- о- к---- Н-р-в-о- о- к-ж-. ----------------- Наравно, од коже. 0
Na-avno,-o- ---e. N------- o- k---- N-r-v-o- o- k-ž-. ----------------- Naravno, od kože.
See on äärmiselt kvaliteetne. Т- је наро-ит- -о-ар-к-алите-. Т- ј- н------- д---- к-------- Т- ј- н-р-ч-т- д-б-р к-а-и-е-. ------------------------------ То је нарочито добар квалитет. 0
T- -e --r--it- ---ar-k--lite-. T- j- n------- d---- k-------- T- j- n-r-č-t- d-b-r k-a-i-e-. ------------------------------ To je naročito dobar kvalitet.
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. А--аш-а -е-з---та -ово-н-. А т---- ј- з----- п------- А т-ш-а ј- з-и-т- п-в-љ-а- -------------------------- А ташна је заиста повољна. 0
A tašn- -e--a-----po-olj--. A t---- j- z----- p-------- A t-š-a j- z-i-t- p-v-l-n-. --------------------------- A tašna je zaista povoljna.
See meeldib mulle. Ов- ми--- д--а--. О-- м- с- д------ О-а м- с- д-п-д-. ----------------- Ова ми се допада. 0
O-a-m---- ---ad-. O-- m- s- d------ O-a m- s- d-p-d-. ----------------- Ova mi se dopada.
Ma võtan selle. Ову-ћ--у-е--. О-- ћ- у----- О-у ћ- у-е-и- ------------- Ову ћу узети. 0
O-u -́u-u-eti. O-- c-- u----- O-u c-u u-e-i- -------------- Ovu ću uzeti.
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? Мо-- ли је---е--уа-но зам-н--и? М--- л- ј- е--------- з-------- М-г- л- ј- е-е-т-а-н- з-м-н-т-? ------------------------------- Могу ли је евентуално заменити? 0
M-g- li je---e-t--ln--za-e-i-i? M--- l- j- e--------- z-------- M-g- l- j- e-e-t-a-n- z-m-n-t-? ------------------------------- Mogu li je eventualno zameniti?
Loomulikult. П-др-з-ме----е. П---------- с-- П-д-а-у-е-а с-. --------------- Подразумева се. 0
P-d----m--a -e. P---------- s-- P-d-a-u-e-a s-. --------------- Podrazumeva se.
Me pakime ta kingina ära. З-п--ова---о -- -ао пок--н. З----------- ј- к-- п------ З-п-к-в-ћ-м- ј- к-о п-к-о-. --------------------------- Запаковаћемо је као поклон. 0
Z--a--v----m--j- ka--po---n. Z------------ j- k-- p------ Z-p-k-v-c-e-o j- k-o p-k-o-. ---------------------------- Zapakovaćemo je kao poklon.
Kassa on sealpool. Там-----к- ----л-г--н-. Т--- п---- ј- б-------- Т-м- п-е-о ј- б-а-а-н-. ----------------------- Тамо преко је благајна. 0
Ta-o-pr-ko-je -l-gajna. T--- p---- j- b-------- T-m- p-e-o j- b-a-a-n-. ----------------------- Tamo preko je blagajna.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...