Vestmik

et suur – väike   »   sr велико – мало

68 [kuuskümmend kaheksa]

suur – väike

suur – väike

68 [шездесет и осам]

68 [šezdeset i osam]

велико – мало

[veliko – malo]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
suur ja väike велик- и м--о в----- и м--- в-л-к- и м-л- ------------- велико и мало 0
v-l-ko --m-lo v----- i m--- v-l-k- i m-l- ------------- veliko i malo
Elevant on suur. С--н-ј- в--и-. С--- ј- в----- С-о- ј- в-л-к- -------------- Слон је велик. 0
S-o- je-vel--. S--- j- v----- S-o- j- v-l-k- -------------- Slon je velik.
Hiir on väike. М-- -е--ален. М-- ј- м----- М-ш ј- м-л-н- ------------- Миш је мален. 0
Mi- -- -a---. M-- j- m----- M-š j- m-l-n- ------------- Miš je malen.
pime ja valge т-мно-и--в--ло т---- и с----- т-м-о и с-е-л- -------------- тамно и светло 0
t--no --s-e-lo t---- i s----- t-m-o i s-e-l- -------------- tamno i svetlo
Öö on pime. Н-ћ је-т--н-. Н-- ј- т----- Н-ћ ј- т-м-а- ------------- Ноћ је тамна. 0
N--́-je ---na. N--- j- t----- N-c- j- t-m-a- -------------- Noć je tamna.
Päev on valge. Да---е све---. Д-- ј- с------ Д-н ј- с-е-а-. -------------- Дан је светао. 0
Dan-je----t-o. D-- j- s------ D-n j- s-e-a-. -------------- Dan je svetao.
vana ja noor ст-ро----л--о. с---- и м----- с-а-о и м-а-о- -------------- старо и младо. 0
s---o i-m--d-. s---- i m----- s-a-o i m-a-o- -------------- staro i mlado.
Meie vanaisa on väga vana. На--д--а--- ја-о с---. Н-- д--- ј- ј--- с---- Н-ш д-д- ј- ј-к- с-а-. ---------------------- Наш деда је јако стар. 0
N-- --da je-j-ko ----. N-- d--- j- j--- s---- N-š d-d- j- j-k- s-a-. ---------------------- Naš deda je jako star.
70 aastat tagasi oli ta veel noor. П-е 70--о-ин---ио-ј---------д. П-- 7- г----- б-- ј- ј-- м---- П-е 7- г-д-н- б-о ј- ј-ш м-а-. ------------------------------ Пре 70 година био је још млад. 0
Pre 7- g-d----bio--e --- m-a-. P-- 7- g----- b-- j- j-- m---- P-e 7- g-d-n- b-o j- j-š m-a-. ------------------------------ Pre 70 godina bio je još mlad.
ilus ja inetu леп--и-ру-но л--- и р---- л-п- и р-ж-о ------------ лепо и ружно 0
le-o i ---no l--- i r---- l-p- i r-ž-o ------------ lepo i ružno
Liblikas on ilus. Л-------е----. Л----- ј- л--- Л-п-и- ј- л-п- -------------- Лептир је леп. 0
Le-ti---e--e-. L----- j- l--- L-p-i- j- l-p- -------------- Leptir je lep.
Ämblik on inetu. Пау--ј----жан. П--- ј- р----- П-у- ј- р-ж-н- -------------- Паук је ружан. 0
Pa---je-ružan. P--- j- r----- P-u- j- r-ž-n- -------------- Pauk je ružan.
paks ja kõhn д-бе-о-и---ш-во д----- и м----- д-б-л- и м-ш-в- --------------- дебело и мршаво 0
d-bel- i ---a-o d----- i m----- d-b-l- i m-š-v- --------------- debelo i mršavo
100 kilo kaaluv naine on paks. Жена--д --0--ил- је -ебел-. Ж--- о- 1-- к--- ј- д------ Ж-н- о- 1-0 к-л- ј- д-б-л-. --------------------------- Жена од 100 кила је дебела. 0
Ž-na o----- ki---je -e-ela. Ž--- o- 1-- k--- j- d------ Ž-n- o- 1-0 k-l- j- d-b-l-. --------------------------- Žena od 100 kila je debela.
50 kilo kaaluv mees on kõhn. Му-кар-ц-о- ---ки-а----м-шав. М------- о- 5- к--- ј- м----- М-ш-а-а- о- 5- к-л- ј- м-ш-в- ----------------------------- Мушкарац од 50 кила је мршав. 0
Mu--ar-c -d 5--k-la ----rš-v. M------- o- 5- k--- j- m----- M-š-a-a- o- 5- k-l- j- m-š-v- ----------------------------- Muškarac od 50 kila je mršav.
kallis ja odav скупо и-ј-фтино с---- и ј------ с-у-о и ј-ф-и-о --------------- скупо и јефтино 0
s-------j----no s---- i j------ s-u-o i j-f-i-o --------------- skupo i jeftino
Auto on kallis. А-т- ј---куп-. А--- ј- с----- А-т- ј- с-у-о- -------------- Ауто је скупо. 0
Auto -e--k--o. A--- j- s----- A-t- j- s-u-o- -------------- Auto je skupo.
Ajaleht on odav. Н----- су -----н-. Н----- с- ј------- Н-в-н- с- ј-ф-и-е- ------------------ Новине су јефтине. 0
No-----s---e-t-n-. N----- s- j------- N-v-n- s- j-f-i-e- ------------------ Novine su jeftine.

Koodivahetus

Üha enam inimesi kasvab üles kakskeelsena. Nad oskavad rohkem kui ühte keelt. Paljud neist vahetavad tihti keelt. Nad otsustavad vastavalt olukorrale, millist keelt kasutada. Näiteks räägivad nad erinevat keelt tööl ja kodus. Nii kohanevad nad end ümbritseva keskkonnaga. Kuid on olemas ka võimalus vahetada keelt spontaanselt. Seda nähtust nimetatakse koodi vahetamiseks. Sellisel juhul vahetatakse keelt rääkimise ajal. Keele vahetamiseks võib olla palju põhjusi. Sageli ei leita ühes keeles sobivat sõna. Nad suudavad teises keeles end paremini väljendada. Võib ka olla, et kõneleja tunneb end ühes keeles kindlamini kui teises. Nad kasutavad üht keelt era-või isiklike asjade puhul. Mõnikord puudub ühes keeles teatud sõna. Sel juhul peab kõneleja keelt vahetama. Keelt võib ka muuta selleks, et inimest ei mõistetaks. Sellisel juhul toimib koodi vahetus salajase keelena. Varasemalt on keelte üksteisega segamist kritiseeritud. Arvati, et kõneleja ei oska kumbagi keelt piisavalt hästi. Tänapäeval vaadatakse antud nähtust teisiti. Koodivahetus tähendab erilist keelelist oskust. Koodivahetust kasutavate kõnelejate jälgimine võib olla väga huvitav. Tihti nad ei vaheta vaid keelt, mida räägivad. Nad muudavad ka teisi kommunikatiivseid elemente. Paljud räägivad teises keeles kiiremini, valjemini ja toonitatumalt. Või hakkavad nad äkitselt kasutama rohkem žeste ja näoilmeid. Seepärast on kooduvahetus alati natuke ka kultuurivahetus...