Vestmik

et Küsimuste esitamine 1   »   sr Постављати питања 1

62 [kuuskümmend kaks]

Küsimuste esitamine 1

Küsimuste esitamine 1

62 [шездесет и два]

62 [šezdeset i dva]

Постављати питања 1

[Postavljati pitanja 1]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
õppima у--ти у---- у-и-и ----- учити 0
u--ti u---- u-i-i ----- učiti
Kas õpilased õpivad palju? Уч- -и----н--и мно-о? У-- л- у------ м----- У-е л- у-е-и-и м-о-о- --------------------- Уче ли ученици много? 0
U----i uče--ci--n---? U-- l- u------ m----- U-e l- u-e-i-i m-o-o- --------------------- Uče li učenici mnogo?
Ei, nad õpivad vähe. Н-----и --е --л-. Н-- о-- у-- м---- Н-, о-и у-е м-л-. ----------------- Не, они уче мало. 0
N---o----č- m-lo. N-- o-- u-- m---- N-, o-i u-e m-l-. ----------------- Ne, oni uče malo.
küsima п---ти п----- п-т-т- ------ питати 0
pi---i p----- p-t-t- ------ pitati
Küsite te tihti õpetajalt? Пит--е -- ч---о учитеља? П----- л- ч---- у------- П-т-т- л- ч-с-о у-и-е-а- ------------------------ Питате ли често учитеља? 0
P-t-te-li če-t- -č--elja? P----- l- č---- u-------- P-t-t- l- č-s-o u-i-e-j-? ------------------------- Pitate li često učitelja?
Ei, ma ei küsi talt tihti. Н-, н- ---а- -а-че-т-. Н-- н- п---- г- ч----- Н-, н- п-т-м г- ч-с-о- ---------------------- Не, не питам га често. 0
Ne-----p-t-m -a-če-to. N-- n- p---- g- č----- N-, n- p-t-m g- č-s-o- ---------------------- Ne, ne pitam ga često.
vastama одг-в-рити о--------- о-г-в-р-т- ---------- одговорити 0
odgo-ori-i o--------- o-g-v-r-t- ---------- odgovoriti
Vastake, palun. Одг---рите,-мо--- -а-. О---------- м---- В--- О-г-в-р-т-, м-л-м В-с- ---------------------- Одговорите, молим Вас. 0
Od--v-ri--, --l-m-V-s. O---------- m---- V--- O-g-v-r-t-, m-l-m V-s- ---------------------- Odgovorite, molim Vas.
Ma vastan. Ја ---о-ар--. Ј- о--------- Ј- о-г-в-р-м- ------------- Ја одговарам. 0
J- -----a-a-. J- o--------- J- o-g-v-r-m- ------------- Ja odgovaram.
töötama р---ти р----- р-д-т- ------ радити 0
r----i r----- r-d-t- ------ raditi
Töötab ta praegu? Ради--- о- управо? Р--- л- о- у------ Р-д- л- о- у-р-в-? ------------------ Ради ли он управо? 0
R-di-l------p----? R--- l- o- u------ R-d- l- o- u-r-v-? ------------------ Radi li on upravo?
Jah, ta töötab praegu. Д-, -п---о---ди. Д-- у----- р---- Д-, у-р-в- р-д-. ---------------- Да, управо ради. 0
Da, -p-a-o--a--. D-- u----- r---- D-, u-r-v- r-d-. ---------------- Da, upravo radi.
tulema д--а-и-и д------- д-л-з-т- -------- долазити 0
dolaz--i d------- d-l-z-t- -------- dolaziti
Tulete te? Д--а-ите л----? Д------- л- В-- Д-л-з-т- л- В-? --------------- Долазите ли Ви? 0
Do-azi-- l--V-? D------- l- V-- D-l-z-t- l- V-? --------------- Dolazite li Vi?
Jah, me tuleme kohe. Д-, д-лаз-м--о-ма-. Д-- д------- о----- Д-, д-л-з-м- о-м-х- ------------------- Да, долазимо одмах. 0
Da--d-l-z----o--a-. D-- d------- o----- D-, d-l-z-m- o-m-h- ------------------- Da, dolazimo odmah.
elama с-а---а-и с-------- с-а-о-а-и --------- становати 0
stanov-ti s-------- s-a-o-a-i --------- stanovati
Elate te Berliinis? Ст--уј-те -- - Б--ли--? С-------- л- у Б------- С-а-у-е-е л- у Б-р-и-у- ----------------------- Станујете ли у Берлину? 0
S-anuj-te--i - -e----u? S-------- l- u B------- S-a-u-e-e l- u B-r-i-u- ----------------------- Stanujete li u Berlinu?
Jah, ma elan Berliinis. Д-- -а -та-у--м------лин-. Д-- ј- с------- у Б------- Д-, ј- с-а-у-е- у Б-р-и-у- -------------------------- Да, ја станујем у Берлину. 0
D----a st---j-m----e--in-. D-- j- s------- u B------- D-, j- s-a-u-e- u B-r-i-u- -------------------------- Da, ja stanujem u Berlinu.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kes tahab rääkida, peab kirjutama!

Võõrkeelte õppimine ei ole alati lihtne. Keeleõppurite jaoks on alguses tihtipeale rääkima hakkamine eriti raske. Paljud ei leia julgust, et uues keeles lauseid öelda. Nad kardavad vigu teha. Sellistele õpilastele võib lahenduseks olla kirjutamine. Sest need, kes tahavad hästi rääkima õppida, peaksid kirjutama nii palju kui võimalik! Kirjutamine aitab meil uue keelega kohaneda. Põhjusi selleks on palju. Kirjutamine on rääkimisest erinev. See on palju keerulisem protsess. Kirjutades võtame me endale rohkem aega mõelda, milliseid sõnu kasutada. Seejuures töötab meie aju uue keelega intensiivsemalt. Kirjutades oleme ka palju rohkem lõdvestunud. Keegi ei oosta meilt kohe vastust. Nii et saame rahulikult oma hirmust üle saada. Lisaks soodustab kirjutamine loovust. Me tunneme end uue keelega vabamalt ja mängulisemalt. Kirjutamine võimaldab meile ka rohkem aega kui rääkimine. Ja see toetab meie mälu! Aga kirjutamise suurimaks eeliseks on kaudne vorm. See tähendab, et saame tähelepanelikult vaadelda oma teksti sõnastust. Meil on oma tekstist selge ülevaade. Nii saame me oma vigu parandada ja selle käigus ka õppida. See, mida me uues kirjutamas ei olegi nii oluline. Oluline on tekitada endale lausete vormistamise rutiin. Harjutamiseks võite otsida endale välismaise kirjasõbra. Siis võiksite kunagi ka päriselt kohtuda. Siis näete: rääkimine on nüüd palju lihtsam!